Legislator Case Law & Legislation
2-22-125597/42 AI generated

2-22-125597/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-125597/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda tsiviilasjas nr 2-22-125597 Aktiva Finance Group OÜ Tartu Maakohtu 18. detsembri 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Legislator headnote

AI generated

2-22-125597/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: detsembri 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Keywords

AI generated
supervised financial group financial sector measures institution called upon to act petition for bankruptcy group request finance company
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-22-125597

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Jaanus Rohtmetsa

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7037 eurot 47 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid

Rahkema ja Ahto Järvela

Vastustaja (kostja) Jaanus Rohtmets (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-22-125597 Aktiva Finance Group OÜ Tartu Maakohtu 18.

detsembri 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Aktiva Finance Group OÜ-le tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Aktiva Finance Group

OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi Jaanus Rohtmetsa

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus lahendas 18. detsembri 2024. a

otsusega. Maakohus jättis hageja hagi rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud hageja

kanda.

2. Hageja esitas 15. jaanuaril 2025 maakohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Poolte menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Ringkonnakohus jättis 19. veebruari 2025. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja

määras tähtaja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse täpsustamiseks ja tõendite esitamise

lubatavuse põhjendamiseks.

4. Hageja esitas 3. märtsil 2025 menetlusdokumendi, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, milles võetakse arvesse ka apellatsioonimenetluses esitatud

võlaõigusseaduses (VÕS) § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus. Menetluskulud palub hageja jätta

kõigis kohtuastmetes kostja kanda.

Tõendite esitamise lubatavust põhjendas hageja sellega, et maakohus ei andnud hagejale

võimalust VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamiseks, vaid peale vastutustundliku

laenamise põhimõte rikkumise tuvastamist jättis kohus hagi koheselt rahuldamata. Kuna

maakohus ei andnud võimalust ümberarvestust esitada, puudus ka vajadus esitada

tagasimaksete väljavõtted. Samuti ei ole maakohus eraldi selliseid tõendeid palunud. Kuna

ümberarvestuse esitamise vajadus tekkis alles apellatsioonimenetluses, on põhjendatud ja

vajalik esitada ka tagasimaksete väljavõtted, mis toetavad ümberarvestust ning on olulised

asjaolude täiendavaks selgitamiseks ning asja õigemaks lahendamiseks (TsMS § 652 lg 4).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. Kohus ei võta TsMS § 637 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. TsMS § 3401 lg 1 näeb ette,

et kui menetlusosalise esitatud kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause

kohaselt menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Ringkonnakohus selgitas 19. veebruari 2025. a määruses hagejale, et hagejal tuleb TsMS §

633 lg 2 p-i 2 alusel märkida, missugust ringkonnakohtu lahendit maakohtu otsuse tühistamise

korral hageja taotleb ja esitada sellekohane selgelt väljendatud taotlus. Taotlus tuleb esitada ja

sõnastada sellisena, nagu ta soovib näha ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni. Hageja palub

apellatsioonkaebuse täienduses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega võetakse

arvesse ka apellatsioonimenetluses esitatud võlaõigusseaduses (VÕS) § 4034 lg 7 järgne

ümberarvestus.

Hagejal on kostja vastu rahaline nõue. Rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt

kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on hagejal võimalik jätta taotletava

summa suurus kindlaks määramata. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis

kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause

järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud

ka haginõue (vt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Apellatsioonkaebuses

esitatavale taotlusele kehtivad samad nõuded nagu hagi esemele. Hageja

apellatsioonkaebusest ega selle täiendusest ei nähtu jätkuvalt, missugust ringkonnakohtu

lahendit hageja maakohtu lahendi tühistamise korral taotleb. Hageja taotlus viitega VÕS §

4034 lg-le 7 ei vasta TsMS § 633 lg 2 p-s 2 nimetatud selge taotluse nõuetele. Selliselt esitatud

hageja taotlus ei ole lubatav ega täidetav. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asja

läbivaatamist takistava puudusega, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

TsMS § 637 lg 2 alusel keelduda.

7. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole

selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

8. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus tagastada. Kuna

apellatsioonkaebus esitati elektrooniliselt, loeb ringkonnakohus selle hagejale tagastatuks.

TsMS § 638 lg 10 alusel tuleb lugeda, et kaebust ei ole esitatud.

9. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada

taotlus, milles märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja

kontoomaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)