4-11-3123/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-11-3123

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. novembril 2011.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3123 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend Z.L xxx, kodakondsus EV, elukoht xxx, väärteoasi Liiklusseaduse § 74¹ lg. 1 järgi

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 11.07.2011.a. üldmenetluse otsus 2302,11,006594 .

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus

otsustas:

Jätta Z.L kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 11.07.2011.a. üldmenetluse otsus 2302,11,006594 muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtu-

2 otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav .

Asjaolud ja menetluse käik

Z.L esitas Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 11.07.2011.a. üldmenetluse otsusele 2302,11,006594 .Eelnimetatud otsuse

kohaselt Z.L juhtis 04.05.2011.a. Harjumaal Tallinn-narva mnt. 14-l kilomeetril mootorsõidukit ,vedades haagist, mille registrimass on 1500 kg ja autorongi kogumass ületab 3500 kg omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust Rikutud oli LS § 20l lg.1 nõudeid ning see rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74¹ lg.1 järgi ning karistuseks mõisteti rahatrahv 30 trahviühikut s.o. 120 eurot.

Kohtule esitatud kaebuses Z.L taotleb kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamist . Kaebuse motiiviks on asjaolu, et väärteomenetluse materjalidele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kaebuse esitaja poolt juhitud haagise registrimass oli 1500 kg ja et autorongi kogumass ületas 3500 kg. Seega on tõendamata, et kaebuse esitaja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § § 74¹ lg.1 järgi. Kaebaja väitel on rikutud oluliselt kaebaja õigusi. V™S § 69 lg.2 p.3

kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi. Antud juhul puuduvad andmed menetlusaluse isiku ütluste olemasolu kohta ja sellega ongi rikutud menetlusaluse isiku õigusi anda tema suhtes

menetletavas väärteoasjas ütlusi. Kaebuse esitaja on 28.10.2011.a. esitanud Harju Maakohtule taotluse kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja nr 4-11-3123 (2302,11,006594) Z.L

kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteoasjas

tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja on asunud ekslikule seisukohale, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi ning puuduvad tõendid väärteo toimepanemise kohta. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud antud väärteoasjas kogutud tõenditele, millede saamisel ei

ole rikutud menetlusõigust. V™S § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 8 on sätestatud menetlusosalise õiguste tagamise tingimused. Sama sätte

p 1 kohaselt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Sellise selgitamiskohustuse vajalikkus on kehtestatud selleks, et menetlusalune

isik saaks ennast reaalselt ja efektiivselt kaitsta (V™S § 8 p 2). Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku õiguste tagamise kohustus sätestatud V™S § 5-s. Sama sätte p 1 kohaselt on

kohtuväline menetleja ja kohus kohustatud menetlusalusele selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Sellised õigused, mida kohtuväline menetleja on kohustatud menetlusalusele isikule selgitama on sätestatud V™S §

19, antud õigused ja kohustused on ära toodud ka 04.05.2011.a kaebaja suhtes koostatud väärteoprotokolli nr AB 1188985 pöördel. Oma õiguste ja kohustustega tutvumist on menetlusalune

isik kinnitanud oma allkirjaga nii väärteoprotokolli pöördel kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil. V™S § 56 lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt, see annab menetlusalusele isikule võimaluse

ütluste andmisel kasutada oma sõnastust ja keelepruuki. Kohtuväline menetleja on esmalt

3 teavitanud menetlusalust isikut ülakuulamise alustamisest ja selgitanud menetlusaluse isiku õigusi

ja kohustusi. Kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli plangil on menetlusaluse isiku

allkiri V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise kohta ja menetlusalune isik on andnud oma sõnadega juhtunu kohta ütlusi, seega menetlusaluse isiku õigusi ei ole rikutud ja tema

õiguste kaitse oli tagatud. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kui tõendi märkimata jätmine väärteoprotokolli muude tõendite ja andmete lahtrisse ei

ole tõlgendatav menetlusnormi olulise rikkumisena. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormus

süüdistusfunktsiooni esitajal s.o. kohtuvälisel menetlejal. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks pidades

silmas tõendamise ja tõendite kogumise üldtingimusi (KrMS 3. peatüki 1. jagu.) samuti dokumentide ja asitõendite kogumise ning vormistamise eriregulatsiooni (KrMS 3. peatüki 9. jagu).

Riigikohtu 18. aprilli 2005.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-19-05 (RT III, 205, 15, 148) märgitu kohaselt tuleb tõendi lubatavuse hindamisel arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks.

V™S § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga sama sätte

lõike 2 kohaselt on esimeseks menetlustoiminguks menetlusalusele isikule tema õiguste ja

kohustuste teatavaks tegemine vastavalt sama seaduse §-le 19. Õiguste ja kohustuste selgitamise järel on menetleja alustanud menetlusaluse isiku ülekuulamist, vormistades selle kohta protokolli.

Protokolli vormistamist alustas ta menetlusaluselt isikult isikuandmete küsimisega ja nende protokollile kandmisega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kannab sama kuupäeva mis

tunnistaja ülekuulmaiseja väärteoprotokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on sündmuse faktilised asjaolud toimunud väärteoprotokolli

koostamise kuupäeval. Seega olid menetlusaluse isiku ütlused tõendina olemas kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemise ajal s.o. 11.07.2011.a. Eeltoodud faktiliselt kinnitust leidnud asjaolude

tõttu hindab kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kui tõendi

väärteoprotokollile märkimata jätmist politseiametniku inimlikuks eksimuseks, mis on menetluse käigus tähelepanuta jäänud.

Kohtuväline menetleja ei nõustu ka kaebaja väitega selle kohta, et väärteomenetluse materjalidele

ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis tõendaks kaebuse esitajale LS § 741

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud

järeldusele, et LS § 741

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine Z.L poolt vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud. Menetlusaluse isikuja tunnistaja Sten- Fred Põder ütlused tõendavad, kaebaja juhtis autoringi, mille kogumass ületas 3500 kg omamata

vastava kategooria mootorsõiduki (BE) juhtimisõigust. Tõendamiseseme asjaoludesse puutuvaid

faktilisi asjaolusid ei ole kaebaja väärteoasjas kohtuvälises menetluses ei vaidlustanud, ümberlükanud ega esitanud ka lisatõendeid.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Väärteootsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteoprotokollis on

õigesti märgitud LS § 20 lg 1 rikkumine, millega kaasnes vastutus LS § 741

lg 1 järg. Kuna väärteoprotokollile on jäänud eksitusena märkimata tõendina tunnistaja ülekuulmise protokoll ei ole põhjust hinnata seda väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse sisu on väärteomaterjalide alusel jälgitav ja arusaadav. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

4

Kohtuotsuse põhjendused Kohus kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et

kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses . Tutvudes väärteo toimiku materjalidega leiab kohus, et käesoleva väärteoasja menetlemisel ei ole

rikutud kaebuse esitaja õigusi .Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud antud väärteoasjas kogutud tõenditele, millede saamisel ei ole rikutud menetlusõigust. V™S § 2 kohaselt

kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 8 p.1 kohaselt on uurimisasutus,

prokuratuur ja kohus kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades

selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Sellise selgitamiskohustuse vajalikkus on kehtestatud selleks, et menetlusalune isik saaks ennast reaalselt ja efektiivselt kaitsta (V™S § 8 p 2). Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku õiguste tagamise kohustus sätestatud V™S § 5-s. Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud menetlusalusele

selgitama menetlustoimingut ning tema õigusi ja kohustusi. Sellised õigused, mida kohtuväline menetleja on kohustatud menetlusalusele isikule selgitama on sätestatud V™S § 19, antud õigused

ja kohustused on ära toodud ka 04.05.2011.a kaebaja suhtes koostatud väärteoprotokolli nr AB

1188985 pöördel. Oma õiguste ja kohustustega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga nii väärteoprotokolli pöördel kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil. V™S

§ 56 lg 1 kohaselt võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt, see annab menetlusalusele isikule võimaluse ütluste andmisel kasutada oma sõnastust

ja keelepruuki. Kohtuväline menetleja on esmalt teavitanud menetlusalust isikut ülakuulamise

alustamisest ja selgitanud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Kuna menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokolli plangil on menetlusaluse isiku allkiri V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise kohta ja menetlusalune isik on andnud oma sõnadega juhtunu kohta ütlusi, seega menetlusaluse isiku õigusi ei ole rikutud ja tema õiguste kaitse oli tagatud. Asjaolu, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kui tõendi märkimata jätmine väärteoprotokolli muude tõendite ja andmete lahtrisse ei ole menetlusnormi oluline rikkumine.

V™S § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga sama sätte

lõike 2 kohaselt on esimeseks menetlustoiminguks menetlusalusele isikule tema õiguste ja

kohustuste teatavaks tegemine vastavalt sama seaduse §-le 19. Õiguste ja kohustuste selgitamise järel on menetleja alustanud menetlusaluse isiku ülekuulamist, vormistades selle kohta protokolli.

Protokolli vormistamist alustas ta menetlusaluselt isikult isikuandmete küsimisega ja nende protokollile kandmisega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kannab sama kuupäeva mis

tunnistaja ülekuulmaiseja väärteoprotokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on sündmuse faktilised asjaolud toimunud väärteoprotokolli

koostamise kuupäeval. Seega olid menetlusaluse isiku ütlused tõendina olemas kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemise ajal s.o. 11.07.2011.a.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus Z.L-i kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 11.07.2011.a. üldmenetluse otsuse 2302,11,006594 muutmata.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134.

Kohtunik

5