1-10-13961/36 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 Tõlge vene keelest

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi Nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18 oktoobril 2011 aastal Narva kohtumajas Avalikul kohtuistungil Kriminaalasja number 1-10-13961 (10240102090) Kohtu koosseis

Eesistuja kohtunik

Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Aime Semjonova ja Reet Popova Kohtuistungi sekretär Tõlk Marina Smirnova

Diana Arhipova Kriminaalasi

S.L i süüdistuses KarS § 114 p.1 järgi, Roman -

Korenkovi süüdistuses KarS § 114 p.1 ja M. U süüdistuses KarS § 307 lg.1 järgi Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatavad S.L

Elukoht xxx, isikukood: , kodakondsuseta, haridus 7 XXX

klassi, emakeel vene keel, ei töötanud, 7 korda kohtulikult karistatud, viimane kord

16.10.2009.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p.1 järgi – 1 aasta 9 kuud ja 7 päeva vangistust.

Tõkend – vahi all pidamine alates 07.05.2010 a.

Roman Korenkov

Elukoha aadress xxx, isikukood: 37904153716, Venemaa kodanik,

keskharidus, emakeel vene keel, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud: 10.01.2007.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p.1 järgi – rahalise

2 karistusega 2000 krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

M.U

Elukoha aadress xxx, isikukood: xxx, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, emakeel vene keel, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud, viimane kord: 03.07.2006 aastal Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4 järgi 5 (viis) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kaitsjad

Galina

Tšelnokova, Jekaterina Jevšina ja Igor Belugin Kriminaalasja läbivaatamise aeg ja koht 19-20 ja 29 septembril 2011 aastal avalikul kohtuistungil Narva kohtumajas

RESOLUTSIOON

Tunnistada S. süüdi Kars § järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) L 114 p.1 aastat vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada S. ile alates 07.05.2010.a. L-

S. i suhtes valitud tõkend – – jätta muutmata. L- vahi all pidamine

Tunnistada Roman Korenkov süüdi Kars § järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa 114 p.1 aastat vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada Roman Korenkovile alates 18.10.2011.a.

Roman Korenkovi suhtes valitud tõkend –

elukohast lahkumise keeld – tühistada, valid

tõkendiks vahistamine ja võtta Korenkov vahi alla kohtusaalis.

Tunnistada M. süüdi KarS § 307 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis) U kuud vangistust.

KarS § 74 lg.2 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui M. 18 kuu pikkuse U

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 järg käitumiskontrolli ajaks ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

3

M. suhted valitud tõkend – U elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada kaitsja Galina Tšelnokova taotlus ja mõista tema kasuks riigieelarvest kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest summas 920 (üheksasada kakskümmend) eurot 45 senti, millest käibemaks moodustab 153,41 eurot.

Rahuldada kaitsja Jekaterina Jevšina taotlus ja mõista tema kasuks riigieelarvest kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest summas 843 (kaheksasada nelikümmend kolm) eurot 62 senti, millest käibemaks moodustab 140,60 eurot.

Rahuldada kaitsja Igor Belugini taotlus ja mõista tema kasuks riigieelarvest kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest summas 843 (kaheksasada nelikümmend kolm) eurot 74 senti, millest käibemaks moodustab 140,62 eurot.

Mõista S. ilt riigituludesse menetluskulud: L-

406 (nelisada kuus) eurot 48 senti kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 135 (sada kolmkümmend viis) eurot 50 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, ekspertiisitasu 1434 (üks tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot 15 senti, 1495 (üks tuhat nelisada üheksakümmend viis) eurot 66 senti kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti.

Mõista Roman Korenkovilt riigituludesse menetluskulud: 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 43 senti kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 135 (sada kolmkümmend viis) eurot 50 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, ekspertiisitasu 1434 (üks tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot 15 senti, 1342 (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks) eurot 13 senti kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtus osutatud õigusabi eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti.

Mõista M. lt riigituludesse menetluskulud: U- 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 135 (sada kolmkümmend viis) eurot 50 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, 1342 (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks) eurot 25 senti kaitsja Igor Belugini poolt kohtus osutatud õigusabi eest, samuti sundraha summas 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti.

Asitõendid: kett tagastada S. ile, klaasid, nuga ja proovid hävitada L-

kohtuotsuse

jõustumisel.

Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti SEB

pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606, viitenumber 2800049900

Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest, märkides maksekorraldusele, et tegemist on kohtukulude ja sundraha

tasumisega, samuti märkida kriminaalasja number ning isiku nimi kes kohtukulud või sundraha tasub või selle isiku nimi kelle eest need tasutakse. Kui rahalisi nõudeid ei ole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täies ulatuses tasunud, suunatakse

nõuded 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse jõustumisest kohtutäiturile täitmiseks vastavalt Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korrale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule

4

Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades Narva kohtumajale kaebuse esitamise soovis kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohus tuvastas:

S.L süüdistatakse selles, et tema, 06.05.2010.a. ajavahemikus kella 11.00 kuni 16.00, viibides alkoholijobe seisundis xxx asuvas korteris, tegutsedes grupis koos Roman

Korenkoviga, pur T jus peaga tekkinud konflikti käigus S ja tema tapmise eesmärgil, tungisid kannatanule kallale ja peksid teda mitte vähem kui 20 minuti jooksul, tekitades S T tugevat füüsilist valu. Lõid kannatanu jalust maha ja pärast seda peksid teda korduvalt rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse. Seejärel, eesmärgiga tekitada kannatanule erilisi kannatusi, hüppasid jalgadega S T rinnal ja pea peal, mille tulemusena tekitasid talle rinna vigastused hulgaliste roiete

murdu traumadega dega, pea, näo ja kaela , kõhu tömbi trauma põrna ja kõhunäärme pea rebendiga,

millega kaasnes äge verekaotus. S suri saadud kehavigastustesse sündmuskohal. T

Oma tegudega pani toime tahtliku tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, s.t. S.L KarS § 114 p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

Roman Korenkovi süüdistatakse selles, et tema, 06.05.2010.a. ajavahemikus kella 11.00 kuni 16.00 viibides alkoholijoobe seisundis xxx asuvas korteris, tegutsedes grupis koos S.L iga, -

purjus peaga tekkinud konflikti käigus S ja tema tapmise eesmärgil, tungisid kannatanule kallale T

ja peksid teda mitte vähem kui 20 minuti jooksul, tekitades S tugevat füüsilist valu. Lõid T kannatanu jalust maha ja pärast seda peksid teda korduvalt rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse. Seejärel, eesmärgiga tekitada kannatanule erilisi kannatusi, hüppasid jalgadega S T rinnal ja pea peal, mille tulemusena tekitasid talle rinna vigastused hulgaliste roiete murdudega,

pea, näo ja kaela , kõhu tömbi trauma põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, millega traumadega

kaasnes äge verekaotus. S suri saadud kehavigastustesse sündmuskohal. T

Oma tegudega pani toime tahtliku tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, s.t. Roman Korenkov KarS § 114 p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

Süüdistuse sisu: süüdistatakse selles, et tema, teades, et 06.05.2010.a. M.U ajavahemikus kella 11.00 kuni 16.00 xxx asuvas korteris, purjus peaga tekkinud tüli käigus S.L koos Roman Korenkoviga panid toime S T tapmise, nimelt peksid kannatanut mitte vähem kui 20 minuti jooksul elutähtsatesse organitesse, hüppasid jalgadega S T rinnal ja pea peal, mille tagajärjel kannatanu saadud kehavigastustesse sündmuskohal suri, ei teatanud tapmisest

– esimese raskusastme kuriteost õiguskaitseorganitele.

Oma tegudega pani toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme M.U

kuriteost mitteteatamise, s.o

. KarS § 307 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil tunnistas S.L oma süüd KarS § 114 p.1 järgi esitatud süüdistuses osaliselt, andis ütlusi, et ta ei tahtnud S. T tappa, teda jalgadega ei peksnud ja kannatanu pea ja keha peal ta ei hüpanud. Andis kohtule ütlusi selle kohta, kuidas 06 mail 2010 aastal jõi ta

hommikust alates päeva jooksul ära palju viina. Mäletab, kuidas T kutsus ta kööki ja lõi talle

põhjuseta noaga kaela. Haava tagajärjel tekkinud valu ei tundnud ja verd ei näinud. Hakkasid koos

Roman Korenkoviga T see oli peksma, peksid teda kakluse algusest kuni kakluse lõpuni koos – reaktsioon kannatanu tegevusele. Teadvustas, et peksab T elutähtsatesse organitesse, kuid ei

arvanud, et T

võib selle tagajärjel surra.

Kohtuistungil tunnistas Roman Korenkov oma süüd KarS § 114 p.1 järgi esitatud süüdistuses

osaliselt, andis ütlusi, et lõi kannatanut T nägu. Korenkov kinnitas ainult kaks korda rusikaga vastu oma ütlusi, et tõepoolest, tema lõi T rusikaga näkku esimesena. Lõi kaks korda ja pärast nägi,

kuidas süüdistatav S.L lõi kannatanu jalust maha ja peksis teda jalgadega vastu pead ja teisi

5 kehaosasid, lõi palju kordi. Kannatanu korises. Korenkov väitis kohtus, et püüdis S.L peatada

ja tahtis koos M. ga kannatanule kiirabi välja kutsuda. U-

Kohtuistungil tunnistas M. oma süüd KarS § 307 lg.1 järgi esitatud süüdistuses U täielikult ja andis ütlusi, et nägi, kuidas Roman Korenkov ja S.L peksid S T . T lamas põrandal, aga nemad kahekesi peksid teda rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha umbes 15-20 minuti jooksul. Kannatanu palus teda mitte peksta. Pärast peksmist küsis Korenkov S.L ilt: -

„Mida temaga (M. ga) teha, ta nägi kõike pealt“. Lubas, et ei räägi kellelegi midagi. U- Hakkas oma elu pärast kartma, sellepärast ei teatanud tapmisest politseile.

Kohtuistungil olid samuti üle kuulatud:

- Kannatanu V T

-olla ka andis ütlusi, et isa elas üksi. Ta jõi, aga mitte tihti – korra nädalas, võib kaks korda nädalas. Isa oli rahulik inimene. 5 mail käisid koos temaga vanaema juures haiglas. 6 mail pidi ta koos lapselapsega haiglasse minema, aga ei tulnudki neile järele. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub.

- tunnistaja J V andis xxx asuvas majas teise korrusel ütlusi, et nägi 06 mail 2010 aastal hilja õhtul trepil (2 või 3 astet allapoole) lamavat inimest. Tema kõrval istus umbes 25 aastane noormees. Aga hommikul, kui politsei kohale sõitis, lamas inimene juba teises kohas. - tunnistaja J Z andis ütlusi et ta sai kannatanu tapmisest teada S.L i ja Korenkovi sõnadest, - kes mõlemad olid purjus. Mõlemad kasutasid vestluses selliseid sõnu nagu „peksid läbi“, „tapsid“.

S.L i ettepanekul tuli hilja õhtul asuvasse korterisse. Tema ise läks vannituppa, aga - xxx vastavalt sellele, kuidas tema aru sai, viisid S.L koos Korenkoviga kannatanu korterist välja. Kui ta hirmunult korterist välja jooksis, nägi trepil pimeduses midagi tumedat ja kogukat. Pärast seda sõitsid koos S.L iga ema juurde ööbima. S.L on ka varasemalt alkoholijoobe seisundis -

agressiivne olnud (oli tema suhtes armukadeuduse iivne aasta jooksul umbes 10 korda). tõttu agress Järgmisel päeval pärast tapmist ütles S.L talle, et hakkas kannatanut peksma, kuna tahtis „enda eest seista“. - tunnistaja O R andis ütlusi, et sai mehe Roman Korenkovi sõnadest teada, et ta lõi kannatanut kaks korda, kui viimane tuli Vladimirile noaga kallale.

Kohtuistungil olid uuritud järgmised dokumentaalsed tõendid:

- Kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt nr. 151, et T surma põhjustas rinna ja kõhu kinnine tömp

trauma, hulgaliste roiete murdudega, põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, raskendatud ägeda

verejooksuga. Peale selle oli tapetu kehalt avastatud marrastused ja verevalumid selja vasakult

poolt, marrastus kukla piirkorras, parempoolse keelealuse luu suursarve murd, ninaluu murd verevalumid ja põrutushaavad mõlemal pool näol, vasakpoolse põseluu murd, väljalöödud hambad, lõualuu murd jne.

- T laip oli avastatud trepikoja esimese ja teise korruse sündmuskoha vaatlusprotokoll – trepimademelt. Korterist avastati tapetule kuuluvad esemed. Suures toas, kus T peksti, on hulgalised vereplekid vaibal, arvuti protsessoril, seinal. Vaibalt avastati hammas.

- ; DNA ekspertiisi akt, millest nähtub, et korterist avastatud hammas kuulub kannatanule T - meditsiinitõend, millest nähtub, et S.L oli lõikehaav kaelal. Haav ei olnud ohtlik ja ei kujutanud ohtu elule.

Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja toimiku materjale

jõuab kohus arvamusele, et S.L i, Roman Korenkovi ja M. süü - U neile esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega nende kogumis.

Süüdistatavate S.L i ja Korenkovi ütlustega oli tuvastatud, et 06 mail 2010 aastal hakkasid nad - hommikust peale kõvasti alkoholi jooma: jõid sovhoosis, pärast linnas kaubanduskeskuse juures

asuva kioski juures ja S.L i elukaaslase korteris. Maksima kaupluse juures, kaubanduskeskuse - rajoonis, tutvusid nad M.U ja S T . See oli ühise alkohoolsete jookide

tarvitami xxx asuvas korteris, se käigus tekkinud juhuslik tutvus. Lõpuks viibisid kõik neljakesi

mida rentis S.L i elukaaslane J . Neid süüdistatavate ütlusi kinnitas ka Jekaterina - Z

6

M. , kes selgitas, et teda kutsus külla S.L, aga S U

T haakis ennast ise neile sappa.

Kõik, mis korteris aset leidis, s.t. S T tapmise asjaolud, olid kohtu poolt tuvastatud ainult

süüdistatavate S.L i, Roman Korenkovi ja M. sõnade põhjal. - U S

üüdistatavate ütlused on tervikuna tõesed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas olevate tõenditega.

Konflikti tekkimise momendiks oli kogu süüdistatavate ja kannatanu seltskond purjus, kuid nagu selgitasid süüdistatavad, nad olid adekvaatsed ja said toimuvast aru. Mingil hetkel kutsus S T

S.L i kööki ja nagu süüdistatav kohtule selgitas, lõi T talle ilma mingisuguse põhjuseta kaks -

korda noaga kaela. Peale S.L i enda kinnitas seda asjaolu kohtus ka Korenkov. -

Järgmisel päeval pärast süüdistatava S.L i kinnipidamist politseitöötajate poolt toimetati ta - Narva haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kohtuliku uurimise käigus oli esitatud meditsiinitõend, millest nähtub, et S.L oli kaelal lõikehaav. Haav ei olnud ohtlik ja ei

kujutanud ohtu elule. Just see asjaolu saigi S T

tapmise põhjuseks.

Süüdistatav S õnnov, tunnistades ennast esitatud süüdistuses osaliselt süüdi, väitis, et ta ei ergei R

tahtnud S. T uidas nad koos Roman tappa. Ta andis kohtule võimalikult tõeseid ütlusi selle kohta, k Korenkoviga kannatanut T peksid ja et see oli tema, S.L i reaktsioon kannatanu tegevuse peale. - S.L selgitas, et uurimise ajal tahtis ta Korenkovi kaitsta, kohtuistungil andis tõeseid ütlusi. Kohtul puudub alus S.L i kohtus antud ütlusi mitte usaldada, kuna need on täielikult koskõlas -

M. ütlustega. U

Roman Korenkov tunnistas ennast süüdi selles, et ta lõi kannatanut T ainult kaks korda rusikaga vastu nägu. Ülekuulamise ajal kohtus kinnitas ta oma ütlusi, et nägi, kuidas süüdistatav S.L lõi kannatanu jalust maha ja peksis teda jalgadega vastu pead ja teisi kehaosi, lõi palju kordi. Kannatanu korises. Kohtus väitis, et püüdis S.L peatada, koos M.U-ga tahtsid kannatanule kiirabi välja kutsuda. Korenkov kinnitas oma ütlusi, et lõi tõepoolest esimesena T rusikaga näkku.

Korenkovi ütlused on tõesed osaliselt, selles osas, kus ta annab ütlusi S.L i vastu. Korenkovi -

väited, et tema ise lõi T ainult kaks korda rusikaga näkku ei lange kokku mitte ainult süüdistatav

S.L i ütlustega, vaid ka M. ütlustega, kes osutus selle sündmuse juhuslikuks - U pealtnägijaks.

S.L väitis kohtus, et ta ei palunud Korenkovilt Tšepiku peksmiseks mingit abi. Hakkasid

Romaniga kahekesi k v ise peksis kannatanut annatanut peksma, peksid algusest lõpuni koos. Rõnno näkku, aga kuhu peksis Roman Korenkov, seda S.L ei mäleta. S.L andis ütlusi, et peale tema ja Korenkovi keegi kannatanut ei peksnud.

S.L i ütlusi täiendavad M. ütlused. Ta kinnitas kohtus, et nägi, kuidas Roman - U

Korenkov ja S.L peksid S lamas põrandal, aga nemad mõlemad peksid teda rusikate ja T . T jalgadega vastu pead ja keha. Küsimusele, kas süüdistatavad hüppasid kannatanu rinnal ja pea peal, M.U vastata ei osanud.

M. selgitas, et pärast seda, kui kannatanu enam elumärke ei andnud, katsus ta S.L i - U korraldusel kannatanut ja ütles neile, et too on surnud. Just Roman Korenkov ähvardas teda, öeldes,

et tema on ainus tunnistaja ja kui ta sellest teatab, läheb tal halvasti. M. selgitas, et ta U kartis oma elu pärast, s.t. et ka tema tapetakse.

Hinnates S.L i ja M. ütlusi on alust teha järeldus, et kannatanu peksmises osalesid - U

ainult kaks inimest

– süüdistatav S.L ja süüdistatav Korenkov, kes peksid kannatanut korduvalt tugevate jalalöökidega nii vastu pead kui ka teisi kehaosi mitte vähem kui 20 minuti jooksul seni, kuni kanntanu suri.

7

Puuduvad igasugused alused mitte usaldada ütlusi, mida andis süüdistatav M.U , kelle ütlused nii kohtueelse uurimise käigus kui ka kohtus olid järjepidevad. Ta nägi, kuidas

süüdistatavad peksid jalgadega . M. ütlused on kooskõlas kohtu U lamavat kannatanut - meditsiinilise ekspertiisi akti tulemustega.

Kohus uuris kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akti nr. 151 ja tunnistas selle kriminaalasjas tõendiks.

Vastavalt eksperdi arvamusele, T hulgaliste roiete

surma põhjustas rinna ja kõhu tömp trauma

murdudega, põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, raskendatud ägeda verejooksuga. Peale selle oli tapetu kehalt avastatud marrastused ja verevalumid selja vasakult poolt, marrastus kukla piirkorras parempoolse keelealuse luu suursarve murd, ninaluu murd, verevalumid ja põrutushaavad mõlemal pool näol, vasakpoolse põseluu murd, väljalöödud hambad, lõualuu murd jne.

Ekspertiis kinnitab M. ütlusi sellest, et süüdistatavad peksid T U mitte ainult rusikatega ja mitte ainult vastu nägu, vaid ka jalgadega erinevatesse kehaosadesse.

Vastavalt eksperdi arvamusele olid kehavigastused tekitatud lühikese aja jooksul enne surma saabumist tömbi, kõva, piiratud pinnaga esemega, rusikate ja jalgadega.

Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile oli T laip avastatud trepikoja esimese ja teise korruse

vaheliselt epimademelt. tr Z antud Süüdistatavate Korenkovi ja S.L i aga samuti ka tunnistaja J - ütlustega oli kohtus tuvastatud, et 06 mail 2010 aastal tulid S.L ja Korenkov hilja õhtul tagasi korterisse, milles oli toime pandud tapmine, ja kuriteo varjamise eesmärgil viisid nad kannatanu keha välja trepimademele.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatavate sõnu T tapmise toimepanemise koha osas. Korterist avastati kannatanule kuuluvad asjad; suures toas, kus T peksti, oli hulgaliselt vereplekke vaibal, arvuti kompressoril ja seinal. Vaibalt avastati hammas.

Vastavalt DNA ekspertiisis toodud arvamusele kuulub korterist leitud hammas kannatanule T .

Seega, esitatud tõendid lubavad teha järelduse, et kannat põhjusta süüdistatava anu surma sid te S.L i ja Korenkovi teod - .

Tapmise kvalifitseerimiseks omab tähtsust see, et toimepandud tegu ja selle tulemusena saabunud

tagajärg – inimese surm, oleksid põhjuslikus seoses.

Pekstes kannatanut umbes 20 minuti jooksul jalgade ja rusikatega valimatult erinevatesse

elutähtsatesse kehaosadesse – vastu pead, rinda, kõhtu seni, kuni kannatanu T –

suri annavad aluse teha järeldus, et süüdistatavad S.L ja Korenkov tegutsesid vähemalt kaudse tapmistahtlusega. Nad pi lasid sellel juhtuda. dasid võimalikuks, et nende tegevus põhjustab kannatanu surma ja nad

S.L i ja M. ütluste analüüs osutab sellele, et S.L ja Korenkov tegutsesid - U

kooskõlastatult ja sihipäraselt ühtse kuritegeliku eesmärgi – kannatanu surma saavutamiseks. Seejuures ei oma mingit tähtsust, kes nendest kui mitu korda kannatanut lõi.

Kohus arvab, et kriminaalasja kohtuliku läbivaatamise käigus leidis kinnitust süüdistaja järeldus, et

S.L ja Korenkov panid T aval viisil. Süüdistat tapmise toime eriti piin avad peksid S T , pekstes teda korduvate tugevate nii rusikakui jalalöökidega erinevatesse kehaosadesse küllaltki pika aja jooksul, tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid kehavigastusi. Hulgaliste kehavigastuste olemasolu osutab sellele, et kannatanu tundis tugevat valu kogu peksmise aja jooksul, paludes S.L ja Korenkovi teda mitte peksta, mida kuulis M.U.

S.L i kaitsja palus tema teod ümber kvalifitseerida KarS § 115 s.t. provotseeritud tapmisele, -

8 motiveerides seda S.L ootamatult tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga. Kuid kohtuliku uurimise käigus ei olnud kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise momendil füsioloogilise afekti seisundis, mis on iseloomulik kõrge tasemega emotsionaalsele plahvatusele. Prokuröri küsimusele milline oli S.L i reaktsioon kaela - saadud noahaavale vastas süüdistatav, et alguses ta mõtles, miks ta (T ) seda tegi , pärast läks tuppa.

Kaelahaavast tekkinud valu ta ei tundnud ja verd ei näinud. Nendest S.L i ütlustest nähtub, et - kuigi ta sai noahaava kaela, oli ta siiski rahulikus psüühilises seisundis, mis võimaldas tal teostada teatud teadlikku intellektuaalset tegevust, ja nimelt mõtiskleda selle üle, milleks ja miks kannatanu

selli teise tuppa minna. selt käitus, ja seejärel

Peale selle, nagu nähtub KarS § 115 dispositsioonist, tugev hingeline erutus peab tekkima äkki, vahetu reaktsioonina seda esilekutsuvatele sündmustele. See tähendab, et tugev hingeline erutus tekib koheselt, vahetult ja järgneb vastureaktsioonina kannatanu õigusvastasele käitumisele, s.t. tapmise ja kannatanu provotseeriva käitumise vahel ei saa olla ajalist vahet. Kuid S.L läheb pärast kaela noahoobi saamist tuppa, näidates oma käitumisega, et ta ei kavatsenud kannatanut peksta, ja kui algab kaklus Korenkovi ja T vahel, lülitub ta kaklusse ja peksab kannatanut metoodiliselt 20 minuti vältel. Seega vaatleb kohus ajalist vahet tapmise ja kannatanu ebaseadusliku käitumise vahel ja järelikult selline provotseeritud tapmise tingimus nagu seda on

ootamatus, koh st ei leidnud. tuliku uurimise käigus kinnitu

Seega, süüdistatavate S.L i, Korenkovi ja M. ütluste analüüs, aga samuti ka kuriteo - U asjaolud ja süüdistatavate käitumine pärast tapmise toimepanemist, annavad alust rääkida sellest, et vaatamata sellele, et Tšepik pani S.L i suhtes toime vägivallateo, ei tundnud süüdistatav S.L - tapmise toimepanemise momendil tugevat emotsionaalset erutust, mis oleksid piiranud tema võimet oma tegudest aru saada ja neid juhtida. See oli metoodiline tapmine isikute grupis, toime pandud kätemaksuna mitteohtliku ja elu mitteohustava haava eest, millest S.L ei tundnud valu ja nagu ta ise väitis, ei näinud verd.

Vastavalt kohtu poolt tuvastatule oli S.L lihtsalt tavalises alkoholijoobes, peksis kannatanut

kättemaksuks kehavigastuse tekitamise eest, lülitus peksmisse alles pärast lõi seda, kui Korenkov

Tšepikul nägu. Järgmisel päeval pärast tapmist selgitas S.L o e rusika vastu ga

ma elukaaslasele

Z tegi seda Tšepiku läbipeksmist mitte millegi muuga, kui et „tahtis enda eest seista“, s.t. kättemaksust.

Kohtuistungi käigus olid kogutud tõendid, mis tunnistavad süüdistatavate teadlikest, tahtlikest ja sihipärastest tegudest kannatanule surmavate kehavigastuste tekitamisel (mõlemad süüdistatavad

said aru, et tekitavad vigastusi elutähtsatesse organitesse), aga samuti otsene põhjuste tagajärgede - seos kannatanule tekitatud raskete kehavigastuste ja saabunud surma vahel, kuna vastavalt ekspertiisis toodud arvamusele rinna ja kõhu trauma koos põrna ja kõhunäärme rebendiga, millega

kaasnes rohke seesmine verejooks oligi traumaks, m T surma. is tõi endaga kaasa kannatanu

Mõlema süüdistatava teod on KarS § 114 p.1 järgi õieti kvalifitseeritud. Pekstes käte ja jalgadega lamavat kannatanut, kes ei olnud võimeline vastupanu osutama ja tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid vigastusi, teadvustasid süüdistatavad, et tekitasid talle erilisi kannatusi. See räägib nende poolt toimepandud tapmise erilisest julmusest. Hulgalised kehavigastused, nende lokalisatsioon, jõud, millega need tekitati (hulgalise roiete murdudega, peatraumaga, siseorganite

rebenditega), jalgadega peksmine t tapmisviisi, kuna on – kõik need asjaolud põhjustavad piinava seotud kannatanule ajaliselt kestva (alates peksmise algusest kuni surmani) tugeva füüsilise valu tekitamisega.

Kuriteo jälgede varjamise eesmärgil viisid süüdistatavad S.L ja Korenkov kannatanu laiba trepimademele ja see tunnistab nende osalemisest tapmise toimepanemises ja soovist vältida vastutust kuriteo eest.

9 Seega on süüdistatavate poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg tuvastatud

kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud materjalidega nende kogumis.

Kohtul puudub alus mitte usaldada süüdistatavate S.L i ja M. , kannatanu T - U ja

tunnistajate V ja Z omavahel ütlusi, kuna need on järjepidevad ja loogilised ning on kooskõlas nii

kui ka toimiku materjalidega. Tunnistaja O R , kuna ütlused jätab kohus tõendite nimekirjast välja

kohtuistungi käigus vastuolud. Tema ütlused, et ta teab mehe sõnadest, oli tuvastatud, et nendes on justkui Korenkov nägi, kuidas Tšepik läks S.L ile nuga käes kallale, on vastuolus nii -

süüdistatavate S.L i ja M. kui ka Korenkovi enda ütlustega. Korenkovi ütlused - U , et

tema lõi T kõigest kaks korda rusikaga vastu pead, on paljasõnalised ja on ümber lükatud kõikide

kriminaalasjas kogutud materjalidega.

Korenkovi püüded veenda kohut passiivses käitumises tapmise momendil on ümber lükatud oma järgmiste asjaoludega:

1. Just Korenkov oli see, kes alustas T peksmist;

2. peksis ta kannatanut pika aja jooksul (15-

Koos S.L iga 20 minutit) käte ja jalgadega -

3.

Koos S.L iga viis T korterist välja, varjates kuriteo jälgi; -

4. Korenkov tegi S.L ile ettepaneku võtta midagi ette M. ga, kes oli tapmist pealt - U- näinud;

5. Tunnistaja Z tapmisest, kasutasid kuulis, kuidas mõlemad süüdistatavad, rääkides T vestluses sõnu "peksid läbi", "tapsid".

Süüdistatavad S.L ja Roman Korenkov panid toime raske esimese astme kuriteo

raskendavatel asjaoludel, s iinaval viisil. Kuriteo panid toime alkoholijoobe ee tähendab eriti p seisundis, isikute grupis. Mõlemad on varem kohtulikult karistatud. S.L on seitse korda karistatud, Korenkov üks kord kriminaalkorras karistatud.

S.L andis kohtule üksikasjalikke ja tõeseid ütlusi, oma viimases sõnas kahetses tehtut, sellepärast on süüd kergendavaks asjaoluks pihtsüdamlik kahetsus. S.L ile karistust mõistes -

pöörab kohus samuti tähelepanu kannatanu S.L ile kaela lõikehaava - tegevusele, kes tekitas

, mis tõukaski viimase kuriteo toimepanemisele. Raskendavaid asjaolusid, välja arvatud kvalifitseeriv tunnus, kohus ei tuvastanud.

Korenkovi süüd raskendavaid asjaolusid välja arvatud kvalifitseeriv tunnus, kohus ei tuvastanud. , Karistust mõistes võttis kohus arvesse seda, et Korenkovi ülalpidamisel on alaealised lapsed.

Karistust mõistes võtab kohus arvesse toimepandud kuriteo raskust, pöörab tähelepanu

süüdistatavate suhtumisele d teosse, süüdistatavate isikutele ja kriminaalasja toimepandu tehioludele.

Kuna S.L ja on isikud, kes ei ole varasematest karistustest järeldusi Roman Korenkov

teinud ja kes on jätkanud kuritegelikku tegevust, panne toime raske kuriteo, jõuab kohus s järeldusele, et on otstarbekas mõista neile reaalne karistus.

M.U on kolm korda kohtulikult karistatud, pani toime teise raskusastme kuriteo, on oma süüst aru saanud, andis nii eeluurimise ajal kui ka kohtus tõeseid ütlusi. Süüdistatava ütlused, et ta kartis Korenkovi ähvardusi, võivad selgitada tema tegusid, kuid ei ole aluseks, et teda

kriminaalvastutusest vabastada. M. le karistust mõistes võtab kohus seda arvesse, samuti U- tunnistab, et M.U kahetsus on kergendav asjaolu ja raskendavad asjaolud puuduvad,

see peab kohus a tema suhtes tingimisi karistust. tõttu võimalikuks kohaldad

Kohus teeb kohtuotsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 309-315 alusel.

10 Kohtunikeesistuja Galina Jasnjuk

Rahvakohtunikud Aime Semjonova Reet Popova

Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Allkirjastatud digitaalselt.