3-23-884/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-884

Haldusasi

Krediidiregister OÜ kaebus tühistada Andmekaitse

Inspektsiooni 22.03.2023 ettekirjutus isikuandmete

kaitse asjas nr 2.1.-1/23 /2963-5

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja Krediidiregister OÜ, esindajad v.adv Karmen

Turk ja v.adv Maarja Pild-Freiberg

Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres

Kudrjavtsev

Kolmas isik X. X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 05.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 17.04.2024 otsus muutmata ja Krediidiregister OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kolmanda isiku nimi tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.05.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-884

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 16.12.2022 Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) pöördumise

(sekkumistaotluse), milles soovis abi, et Krediidiregister OÜ lõpetaks tema isikuandmete

avaldamise. Pöördumise kohaselt tellis X. X 2007. a-l Starman AS-ilt oma elukohta Zoom TV

digiboksi koos kanalipaketiga. Mõned kuud hiljem läks ta lahku elukaaslasest, kes jäi elama

sellele aadressile. Neil oli omavaheline kokkulepe, et elukaaslane kasutab Starmani paketti

edasi ning maksab selle eest ise. X. X kolis Eestist Soome 2008. a alguses. 2020. a-l avastas

ta, et Starmani ees on võlgnevus ca 600 eurot, mille tasus kohe, kui sellest teada sai.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtudokumentide kättetoimetamisel oli ilmselt

puudujääke, kuna Soome ei tunnistanud Euroopa täitekorraldust. AS Creditinfo Eesti lõpetas

2020. a-l maksehäire avaldamise. Nüüd on sama maksehäire avaldamisel Krediidiregister OÜ

portaalis taust.ee. Krediidiregister OÜ põhjendamatult keeldub lõpetama maksehäire

avaldamist. 19-aastaselt ja 15 aastat tagasi tekkinud 160-eurone põhivõlg ei iseloomusta X. X-

i maksekäitumist praegu. Tegemist on tema ainsa maksehäirega ja taust.ee on ainus, mis seda

kiuslikult üleval hoiab. Võla avaldamine kahjustab X. X-i, temaga on keeldutud

krediidilepingu sõlmimisest ja kodulaenu on praktiliselt võimatu saada.

2. Andmekaitse Inspektsioon tegi 22.03.2023 ettekirjutuse isikuandmete kaitse asjas nr

2.1.-1/23/2963-5, millega kohustas Krediidiregister OÜ-d lõpetama maksehäireregistris X. X-

i kohta Elisa Teleteenused AS 30.11.2007 esitatud maksehäire 182,37 eurot avaldamine ning

kustutama X. X-i maksehäire andmed. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on märgitud

isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 56 lg 1 ja lg 2 p 8, § 58 lg 1, § 10 lg 1 ja lg 2 p 3

ning isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) art 58 lg 2 p-d a, b ja f, art 6 lg 1 p f

ning art 14 lg-d 1 ja 2.

Maksehäire avaldamine kahjustab ülemäära andmesubjekti huve. OÜ Krediidiregister on

maksehäire avaldamise põhjendamiseks toonud vaid üldsõnalisi väiteid ja jätnud analüüsimata

konkreetse juhtumi asjaolud. Ta ei ole arvestanud, et kogu võlg oli vastuväite esitamise ajaks

vaidlusteta tasutud. Tegemist on üle 10 aasta tagasi tekkinud väikese üksikvõlaga, mis ei näita

inimese järjepidevat käitumismustrit. Võlaandmete avalikustamine seadusega maksimaalselt

lubatud 5-aastase aja vältel ei ole proportsioonis võlga ja võlgniku käitumist iseloomustavate

asjaoludega. X. X-i andmete avalikustamise eesmärk ei kaalu üles tema õiguste pikaajalist

riivet. Kui inimesel tegelikult ei ole makseraskusi ega pidevalt tekkivaid võlgnevusi, on tema

maksehäire registris hoidmine ja tehingupartnerite poolt teisiti kohtlemine põhjendamatu ja

ülemääraselt kahjustav. Isikuandmete töötlemine ei ole siinsel juhul olnud seaduslik, õiglane

ega läbipaistev. Krediidiregister OÜ on jätnud täitmata kohustuse teavitada andmesubjekti

IKÜM art 14 lg-tes 1–2 sätestatud andmetest.

3. Krediidiregister OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada AKI

otsus.

4. Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

X. X-ilt mõisteti võlg välja Viru Maakohtu 01.10.2012 tagaseljaotsusega, mille alusel alustati

täitemenetlust. Selle kohta, millal X. X maakohtu otsuse kätte sai, ei ole kaebaja esitanud

ühtegi tõendit. X. X tasus võlgnevuse 02.07.2020. Kaebaja võib nähtuvalt 18.01.2023 AKI-le

esitatud vastusest olla IKS § 10 lg 2 p 3 järgsel andmete avaldamise põhjendatuse kaalumisel

lähtunud ebaõigetest asjaoludest, et võlgnevus on aegunud ja ei ole tasutud. AKI järeldas

põhjendatult, et asjaolusid arvestades on X. X-i õigusi kahjustatud ülemäära. X. X kolis

Soome. Ta ei ole olnud kättesaamatu ja isegi kui oli, ei õigusta see andmete jätkuvat

avaldamist. Eluliselt on usutav, et maksehäire avaldamine on X. X-i mõjutanud negatiivselt.

Info on kättesaadav mitte üksnes krediidikõlbulikkuse kontrolliks, vaid ka laiemalt.

Võlgnevus oli juba pikka aega tagasi likvideeritud, tegemist on väga vana võlaga, mis ei ole

2(5)

3-23-884

ka suur. Ainult üks vana võlgnevus ei iseloomusta inimese käitumismustrit ning uute

võlgnevuste puudumine näitab, et ta on oma maksekäitumist muutnud. Vajalik ei ole avaldada

maksehäiret maksimaalse lubatud 5-aastase perioodi jooksul. Praegu omab maksehäire jätkuv

kuvamine vaid X. X-i stigmatiseerivat toimet, mis tähendab andmesubjekti õiguste ülemäärast

kahjustamist IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Olukorras, kus andmesubjekti õigusi kahjustatakse

ülemäära, on ebaõige kaebaja väide, et ettekirjutus on ebaproportsionaalne põhjusel, et AKI ei

kaalunud võimalust keelata andmete avaldamist mitte kohe, vaid mõne aja pärast. Kohus

nõustus AKI ettekirjutuse põhjendustega neid täies ulatuses kordamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Krediidiregister OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes vaatamata kaebaja soovile pidamata

kohtuistungi ja tuginedes otsuse põhjendamisel teises kohtuasjas tehtud kohtuotsusele, mille

asjaolud ei olnud analoogsed siinse asjaga.

IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on maksehäire avaldamine lubatud, kui ei ole möödunud viis aastat

rikkumise lõppemisest. Siinsel juhul on möödunud vähem kui 2,5 aastat võlgnevuse

tasumisest. Viru Maakohtu otsuses on märgitud, et hagimaterjalid on Soomes X. X-ile kätte

toimetatud. Seega on ebaõige järeldus, nagu ei oleks ta võlast midagi teadnud. X. X-i väide, et

Coop Pank AS on vaadanud tema maksehäire andmeid, ei vasta tõele. Seega on ekslik väide,

et ta pole seetõttu saanud pangalt kodulaenu.

Põhjendamatu ei ole avaldada võlgniku maksehäireandmeid, kui võlgnik võttis teadlikult ja

vabatahtlikult võlakohustuse ning jättis selle ka pärast kohtuotsuse jõustumist, täitemenetlust

ja inkasso teavitusi täitmata. Kaebaja on arvestanud X. X-i andmete avaldamisega jätkamisel

järgmist: kohtuotsus kinnitab võla olemasolu; võlausaldaja ei ole olnud selle sissenõudmisel

passiivne; võlgnik on olnud kättesaamatu kohtusüsteemile, kohtutäiturile ja võlausaldajale

enam kui 10 aastat; kaebaja ei plaani andmeid avaldada lõpmatult, vaid seaduses ja senises

kohtupraktikas lubatud 5 aastat; andmesubjekt ei ole saanud kahju ja tema vastupidised väited

on paljasõnalised; tegu on info- ja väljendusvabaduse kui põhiõiguse teostamisega. Asjaolu,

et registril ei ole andmeid X. X-i teiste võlgade kohta, ei tähenda, et neid ei ole. Kaebajal ei

ole seadusest tulenevat kohustust kohelda erinevalt võlgnikke, kes on võla tasunud. AKI ei

ole isegi kaalunud, et avaldamine võiks olla põhjendatud veel üks-kaks aastat. AKI ei ole

valinud kaebajat vähem koormavat abinõud ning abinõu on ebaproportsionaalne.

6. Andmekaitse Inspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde.

7. X. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik esitab tõendi, mille kohaselt

on Coop Finants AS X. X-i maksehäireid taust.ee-s kontrollinud 2022. a-l kokku 4 korda.

Coop Finants AS väljastab krediitkaarte, remondi- ja väikelaene, kodulaene väljastab Coop

Pank AS. Soome aadressil, mis on märgitud Viru Maakohtu otsuses, pole X. X kunagi

füüsiliselt elanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiliste

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Õige on apellandi väide, et halduskohus

3(5)

3-23-884

näib olevat osaliselt tuginenud teise kohtuvaidluse asjaoludele, kuid see on kõrvalise

tähendusega ega muuda lõppjärelduste õigsust.

9. Asjaolu, et 5 aastat rikkumise lõppemisest ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal möödunud,

ei tähenda, et kaebajal oli tingimata õigus X. X-i isikuandmeid edastada. Ka enne selle tähtaja

saabumist on andmete kogumine ja kolmandale isikule edastamine lubatud vaid juhul, kui see

ei riku ülemäära andmesubjekti õigusi (IKS § 10 lg 2 p-d 3 ja 5). Ilmselgelt põhjendamatu on

kaebaja varasematele kohtulahenditele antud tõlgendus, et andmete töötlemise põhjendatust

on alust hakata põhjalikumalt motiveerima alles siis, kui möödunud on 5 aastat võla

tasumisest (rikkumise lõpetamisest). Viie aasta möödumisel muutub võlasuhte rikkumisega

seotud isikuandmete IKS § 10 lg 1 sätestatud viisil töötlemine igal juhul õigusvastaseks.

10. Isikuandmete töötlemise ja selle õiguspärasuse üle vaidluse tekkimise korral on oluline

tuvastada konkreetse juhtumi asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seisukohad

kolmanda isiku ligi 160 euro suuruse põhivõla ja sellest tulenevalt tema maksekäitumise

kohta liialdatud ja järeldused vähemalt osaliselt meelevaldsed. Asjas on oluline, et puuduvad

tõendid selle kohta, et Viru Maakohtu 01.10.2012 tagaseljaotsus oli X. X-ile tegelikkuses

teatavaks tehtud. Maakohtu otsusest nähtub küll, et maakohus oli X. X-i Soome elukoha

aadressil hagimaterjalid kätte toimetanud, kuid X. X eitab hagimaterjalide kättesaamist ning

väidab, et pole maakohtu otsuses näidatud Soome aadressil elanud. Ringkonnakohus märgib,

et tsiviilkohtumenetluses on teatud juhtudel võimalik menetlusdokumentide kättetoimetamisel

lähtuda ka fiktsioonist, s.o kättetoimetamine kehtib, kuigi isik ei pruugi faktiliselt

dokumendiga tutvuda. Seda, et kättetoimetamisega oli probleeme, kinnitab asjaolu, et hiljem

ei osutunud võimalikuks Soomes Eesti kohtu otsust täitmisele pöörata ja täitemenetluses

võlga ligi kümne aasta jooksul sisse nõuda. Kolmanda isiku väidetele lisab usaldusväärsust

asjaolu, et kui ta lõpuks Eestis võlast teada sai, tasus ta selle viivitamatult. Teenusepakkujale

võlgu jäämise asjaolude kohta on kolmas isik esitanud selgitused, mida pole alust pidada

eluliselt ilmselt mitteusutavateks (tal oli kokkulepe elukaaslasega, kellest ta enne Soome

elama minekut lahku läks, et TV-digiboksiga seotud kulud kannab elukaaslane). Kuigi

õiguslikult vastutas võla eest X. X, ei ole selliste eluliste situatsioonide tekkimine tavapäratu.

Neil asjaoludel ühe ammuse võlakohustuse tasumata jätmine, olukorras, kus on mõistlikul

määral usutav, et isik teadlikult ei hoidnud kõrvale võlausaldaja ja kohtute eest, ei õigusta

kaebaja poolt võlaandmete ärilisel eesmärgil töötlemist pärast võla tasumist. Juba ainuüksi

andmete avalik kättesaadavus riivab tugevalt andmesubjekti huve, kuna need võivad igal

hetkel ka tema teadmata teda negatiivselt mõjutada teenusepakkujate otsuste ja valikute

tegemisel. Praegusel juhul on lisaks näha X. X-i esitatud tõendist, et Coop Finants AS

kontrollis 2022. a-l X. X-i maksehäireid taust.ee-s neli korda. Ilmselgelt ei tehtud seda

niisama, vaid mõne finantsteenuse osutamise otsustamisega seotult. Määravat tähtsust ei oma,

et kolmanda isiku maksehäiretega tutvunud Coop Finants AS väljastab krediitkaarte,

remondi- ja väikelaene ning kodulaene väljastab Coop Pank AS. Keskmise tarbija aspektist

vaadatuna on ühte kontserni kuuluvate äriühingute puhul tegemist ühe majandusüksusega

(Coop) ning kodulaenuks nimetatakse tavakeeles mõnikord ka kinnisvara remondiks antavaid

väikelaene jms krediite, mitte üksnes eluasemelaene. Isegi kui kolmandale isikule ei

keeldutud eluasemelaenu andmisest kaebaja avaldatud maksehäire tõttu, ei muuda see

andmete jätkuvat avaldamist proportsionaalseks.

11. Halduskohus rikkus asjas kohtuistungi korraldamata jätmisel oluliselt menetlusnorme.

Samas ei anna see rikkumine alust halduskohtu otsust tühistada, kuna menetlusviga kõrvaldati

apellatsiooniastmes. Asja määramine kirjalikku menetlusse ei saanud praegusel juhul

mõjutada asja lahendamist kaebaja kahjuks (vt Riigikohtu 19.04.2017 otsus asjas nr 3-3-1-84-

16, p 20).

4(5)

3-23-884

12. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma

menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)