1-11-499/63 · 1-11-499/63 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary
AI generated1-11-499 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2011.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-499 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kriminaalasi RK süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav RK isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, a...
Full Text of the Judgment · 1-11-499/63
1-11-499
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2011.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-499 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kriminaalasi RK süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav RK
isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel,
kõrgharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, alates 07.12.2009.a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus Kriminaalkorras karistatud ühel korral:
• 02.06.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 255 lg 1
alusel mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat, KarS §
294 lg 2 p1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 4
aastat, KarS § 202 lg 2 p 2 alusel mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 344 lg 1 - § 23 lg 3 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, KarS 64
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust, lõplikuks karituseks KarS § 68 lg 1 ja KarS § 73 alusel
mõisteti tingimisi vangistus 4 aastat 7 kuud ja 16 päeva, katseajaga 5 aastat; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 203 lg 1 p 1 ja lg 2; 183 kohus määras: 1.
Lõpetada kriminaalmenetlus RK suhtes KarS §-s 299 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises karistuse ebaotstarbekuse tõttu.
2. Tühistada RK suhtes käesolevas kriminaalasjas valitud tõkend – elukohast lahkumise
keeld.
3. Menetluskulud jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
RK on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles KarS § 288 lg 1 tähendatud ametiisik, kuna omas ametiseisundit riigiasutuses, kellel oli pandud järelevalveülesanded
töötades ajavahemikul 26.07.2007 kuni 03.03.2008 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas tegutsevas hallatavas riigiasutuses Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Harju büroo
Saue osakonna spetsialisti ametikohal ja kellele oli 26.09.2007 töölepingu nr 806 juurde kuuluva
ametijuhendi punktile 3 pandud kohustus teostada sõidukite tehnilist ja dokumentaalset kontrollimist, mis oli seotud registrisse mineku, muudatuste vormistamise ja registrist kustutamisega
ja kellel oli vastavalt ametijuhendi punktile 3.1.2 muuhulgas kohustus kontrollida sõidukite
numbriliste agregaatide vastavust registreerimisdokumentidele ning kes vastavalt ametijuhendi punktile 3.1.9 teostas sõidukite registreerimiseelset ülevaatust.
Koostas 04.12.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Harju büroo Saue osakonnas aadressil
Uusaru 5A, Saue, sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akti nr 1018267 Eestis mitteasuva sõiduki kohta ja mida ei ole kunagi Eestisse toodud, kandis akti tehnilised andmed Eestis mitteasuva sõiduki
Kässbohrer Setra, VIN:WKK63213313000112 kohta ja tegi otsuse „sõiduk vastab nõuetele“
Nimetatud akti alusel registreeriti nimetatud sõiduk Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses esmakordselt.
Akti koostamise- ja andmebaasi kandmisega omandati õigus saada sõidukile numbrimärgid ja
tehniline pass 04.12.2007 väljastas Eesti Riikliku Autoregistrikeskus mitteasuvale sõidukile
registreerimismärgid XXX ja registreerimistunnistuse nr XXX, milles märgiti sõiduki omanikuks OÜ T .
Väljastatud dokument võimaldas varastatud sõiduki registreerimise ja sellega tehingute tegemisega kuritegeliku tulu teenimist.
Seega RK, ametiisiku poolt dokumendi võltsimisega, pani toime KarS § 299 lg 1 sätestatud kuriteo.
16.augustil 2011.a esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 203 lg 1 p
1 alusel, kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse RK II astme kuriteos, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Samas on 02.juunil 2010.a
Harju Maakohtu otsusega RK süüdi tunnistatud ja karistatud alljärgnevalt: KarS § 255 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks vangistus 5 aastat, KarS § 294 lg 2 p1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat, KarS § 202 lg 2 p 2 alusel mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 344 lg 1
- § 23 lg 3 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, KarS 64 lg 1 alusel mõisteti RKle
liitkaristuseks 5 aastat vangistust, lõplikuks karituseks KarS § 68 lg 1 ja KarS § 73 alusel mõisteti tingimisi vangistus 4 aastat 7 kuud ja 16 päeva, katseajaga 5 aastat. Seega oleks prokuröri arvates käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus tühine võrreldes karistusega, mis on RK´le mõistetud 02.juuni 2010.a kohtuotsusega.
Süüdistatav RKon kirjalikult avaldanud nõusolekut, et kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetataks KrMS § 203 sätestatud alusel.
Kohus tutvunud prokuröri taotlusega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele, asjas menetlus lõpetamisele KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud paragrahv sätestab, et kui kriminaalmenetluse
ese on teise astme kuritegu, võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul
kriminaalmenetluse lõpetada kui selle kuriteo eest mõistetav karistus on tühine võrreldes süüdistatavale teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. RK´le on esitatud süüdistus II astme kuriteos, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.juuni 2010.a
otsusega on RKle mõistetud karistuseks vangistus 5 aastat, millest on ärakandmata vangistus 4
3
aastat, 7 kuud ja 16 päeva, millist karistust ei pöörata reaalselt täitmisele KarS § 73 lg 1
kohaldamisel, kui ta ei pane 5 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Käesolevas
kriminaalasjas RK´le süüksarvatav kuritegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, seega
nõustub kohus prokuröriga, et mõistetav karistus oleks tühine võrreldes temale varasema otsusega mõistetud karistusega. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kriminaalmenetlus RK suhtes tuleb lõpetada KrMS § 203 sätete alusel, menetluskulud jätta riigi kanda.
Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/