3-24-2964/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2964

Haldusasi

P.K. kaebus Tartu Linnavalitsusele kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. novembri 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.K. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja/kaebaja – P.K.

Esindaja Harri Paabo

Vastustaja – Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 1. novembri 2024. a määrus ja saata asi tagasi Tartu

Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

3. Võtta asja juurde määruskaebuse lisana esitatud Tähtvere vallavanema 19. detsembri

2014. a vastus kaebaja pöördumisele nr 6-5/1238-1.

4. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastamiseks tuleb

kaebajal kohtule teatada, kelle nimele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.K. on Tartu linnas Tähtvere külas, av katastriüksuse omanik. Nimetatud katastriüksusele

oli 16. novembril 1992 väljastatud ehitusluba nr 1956 eramu ehitamiseks. Eramu on

registreeritud ehitisregistris koodiga xxx.

2. Tartu Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023 andmete esitamise teatise nr 2322525/2275 alusel

muudeti ehitisregistris ehitise (eramu kood xxx) seisundiks „realiseerimata“. Teatise märke

kohaselt tehti muudatus seetõttu, et eramut ei ole ehitatud.

3. P.K. esitas 19. veebruaril 2024 Tartu Linnavalitsusele pöördumise, milles soovis teavet,

millistel alustel otsustati eramu kohta andmeid muuta.

4. Tartu Linnavalitsus teatas 26. veebruaril 2024 kaebajale esitatud vastuses, et eramu seisund

on muudetud 16. oktoobril 2023 staatuseks „realiseerimata“ teatisega nr 2311525/22775 Maa-

ametist 26. septembril 2023 tulnud teabe põhjal, mille järgi on tuvastatud, et hoone

ehitamisega ei ole alustatud. Linnavalitsus teostas 19. veebruaril 2024 kaebajale kuuluval

katastriüksusel paikvaatluse, mille käigus tuvastas, et 16. novembril 1992 ehitisregistris

registreeritud ehitusloa nr 1956 aluseks olnud ehitusprojekti järgi ehitustöödega ei ole

alustatud.

5. P.K. pöördus 29. veebruaril 2024 Tartu Linnavalitsuse poole selgitustaotlusega, millele

vastati 15. märtsi 2024. a kirjaga nr 7-14.1/02736. Vastuses selgitati, et vastavalt

ehitisregistris 27. juuni 2014. a dokumendi nr 4048 tehtud märkusele on eramu ehitamiseks

1992. a väljastatud ehitusluba muutunud kehtetuks, kuna ehitamisega ei ole algust tehtud.

Seega hetkel enam ehitada ei tohi. Ehitise ehitamiseks tuleb tellida vajalikud põhi- ja

tööprojektid.

6. P.K. esitas 28. augustil 2024 Tartu Linnavalitsusele protestina pealkirjastatud taotluse,

milles nõudis ehitisregistris Xxx krundi ehitise staatuse (ehitamisel) taastamist. Tartu

Linnavalitsus selgitas 27. septembri 2024. a kirjaga nr 7-14.1/02736 P.K.-le , et ehitisregistris

ehitise üldandmetes kajastatud seisundil ei ole õiguslikku tähendust. Ehitusluba nr 1956 saab

kehtida vaid juhul, kui selle kehtivust oli Tähtvere valla töötaja poolt varasemalt pikendatud

ning see kehtis kuni 1. jaanuarini 2003 ning ehitustöödega oli selleks kuupäevaks juba

alustatud. Linnavalitsuse töötajad on valmis tulema kaebaja katastriüksusele, kus kaebaja saab

näidata, milliste ehitustöödega oli alustatud.

7. P.K. esitas 28. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Tartu

Linnavalitsusele kohustav ettekirjutus parandada ehitisregistris ehitise (kood xxx) kohta

sisestatud andmed ja taastada märge „püstitamisel“. Kaebaja hinnangul on ehitise kohta

andmete muutmine 16. oktoobri 2023. a Maa-ameti kirja alusel õigusvastane. Eramu seisund

„püstitamisel“ sai olla registrisse kantud põhimõtteliselt üksnes ehitusloale tuginedes.

Nimetatud seisund saab mingil hilisemal hetkel muutuda valeks ka üksnes ehitusloa kehtetuks

muutumise korral. Ainult selle faktilise asjaolu tuvastamine saab olla registriandmete

muutmise õiguspäraseks põhjuseks ja aluseks. Ilma olemasolevate registriandmete ebaõigsust

kindlaks tegemata ei teki kohalikul omavalitsusel õigust esitada registrile andmete muutmise

teatist. Tartu Linnavalitsus aga esitas registrile andmed, mille kohaselt ehitusõigusõigus ei ole

realiseerunud, nimetatu õigsust eelnevalt tuvastamata. Õigusvastasteks on osutunud nii

registriandmete muutmise toimingu menetlemine ja sooritamine kui ka selle tagasitäitmise

taotluse menetlemine koos sellest keelduva lõpptulemisega.

8. Tartu Halduskohus tagastas 1. novembri 2024. a määrusega kaebuse, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 21). Halduskohtu

põhjendused on järgmised.

8.1. Vaidluse all on Tartu Linnavalituse poolt ehitisregistris kajastatud eramu (kood xxx)

andmete muutmine nii, et varasemalt olevat märget „püstitamisel“ muudeti märke

„realiseerimata“ vastu. Seoses sellega taotleb kaebaja kaebuses Tartu linnale kohustava

ettekirjutuse tegemist ja ehitisregistris eramu (kood xxx) kohta andmete parandamist

(asendamist märkega „püstitamisel“ või „ehitamisel“).

8.2. Vabariigi Valitsuse poolt 19. juunil 2015 vastu võetud määruse nr 69 „Ehitisregistri

põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 69) § 5 lg 1 p 4 kohaselt ehitisregistri üldandmeteks on muu

2

hulgas ehitamise andmed: 1) püstitamine, rajamine; 2) ümberehitamine; 3) laiendamine kuni

33%; 4) laiendamine üle 33%; 5) osa asendamine samaväärsega; 6) lammutamine. Määruse nr

69 § 31 lg 1 sätestab, et andmed kantakse registrisse andmeandja koostatud või talle esitatud

alusdokumentides olevate andmete alusel, välja arvatud § 32 lg-tes 3–5 nimetatud juhul, või

infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu andmepäringut esitades. Määruse nr 69 § 34 lg 1

sätestab, et andmeandja on kohustatud esitama registrile ainult õigeid ja täielikke andmeid.

Registrisse kantavate andmete õigsuse eest vastutab andmeandja. Vastutav töötleja ei ole

kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust. Määruse nr 69 § 35 lg 1 kohaselt

ebaõigete või puudulike registriandmete korral esitab andmeandja registrile õiged andmed.

Andmete parandamisel märgitakse registriparanduskande teinud isiku nimi, paranduse

tegemise aeg ja paranduse tegemise põhjus. Ehitusseadustiku (EhS) § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt

ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Taotlustel,

projekteerimistingimustel, teatistel, hoonestus-, ehitus- ja kasutusloal, ettekirjutustel ning

käesoleva seadustiku § 6112 lg-tes 4 ja 5 nimetatud otsustel on õiguslik tähendus.

8.3. Tartu Linnavalitsus selgitas 27. septembri 2024. a kirjas nr 7-14.1/02736 kaebajale

vastates tema taotlusele ehitisregistris eramu koha andmete parandamiseks, et nii Maa-ameti

kui ka Tartu linna poolt Xxx katastriüksuse paikvaatlusel ei ole tuvastatud, et realiseerima

oleks hakatud ehitusõigust, mis tulenes 16. novembri 1992. a väljastatud ehitusloast nr 1956

eramu ehitamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et

nimetatud eramu on nüüd püstitamisel. Haldusasja materjalide uurides ei ole nähtav, et

ehitisregistris eramu kohta muudetud andmed oleksid ebaõiged.

8.4. EhS § 61 järgi on ehitise (eramu) ehitisregistris peetavatel üldandmetel informatiivne ja

staatiline tähendus. See tähendab antud juhul seda, et eramu ehitamiseks 16. novembril 1992.

a väljastatud ehitusloa nr 1956 kehtivus ei sõltu ehitisregistris sisalduvatest ehitise

üldandmetest eramu ehitamise staadiumi kohta. Järelikult ehitisregistris olemasolevatest

üldandmetest ehituse kohta nagu „püstitamisel“ või „realiseerimata“ ei sõltu esimesel

ehitusloa kehtivus ega kehtetus.

8.5. Haldusasja materjalide kohaselt on Tartu Linnavalitus selgitanud korduvalt kaebajale,

millistel tingimustel võib ta lugeda 16. novembril 1992. a eramu ehitamiseks väljastatud

ehitusluba endiselt kehtivaks ning need faktilised asjaolud ei ole seotud ehitisregistris oleva

ehitise üldandmetega. Lisaks on Tartu Linnavalitsus selgitanud kaebajale, kuidas ta saab

eramu või muu hoone või rajatise ehitamisega edasi minna juhul, kui kaebaja ei tõenda neid

faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks Tartu Linnavalitsus lugeda ehitusluba endiselt kehtivaks

vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 20 lg-le 1.

8.6. Võttes arvesse eelpoolnimetatut on kaebaja subjektiivsete õiguste riive seoses Tartu

Linnavalitsuse poolt ehitisregistris eramu kohta üldandmete muutmisega selle õigusliku

tähenduse ja ehitusloale nr 1956 mõjude puudumise tõttu väheintensiivne ja olemasolevast

tõenditest lähtuvalt ei ole Tartu Linnavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemine ehitise

kohta ebaõigete üldandmete parandamiseks ilmselgelt perspektiivikas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. P.K. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse

tagastamisega järgmistel põhjendustel.

9.1. Õiged registriandmed on muudetud ebaõigete vastu.

9.2. Kaebuse menetlusse võtmise staadiumis saab kohus hinnata kaebuse perspektiivikust

asjaolude pinnalt, mitte sõltuvalt sellest, kuivõrd need on kaebuse menetlusse võtmise

otsustamise ajaks tõendamist leidnud.

9.3. Kaebaja väidet, et tänased registriandmed ehitise seisundi kohta on valed, on

põhimõtteliselt võimalik tõendada ainult läbi niisuguste faktiliste asjaolude, millest nähtub, et

kunagi olemas olnud ehitusõigus ei ole ära lõppenud. See aga on olemuslikult negatiivne

asjaolu, mille tõendamise võimalused on äärmiselt piiratud. Sellest tulenevalt peaks

3

kaebajapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks piisama selle põhjendamisest, et ehitamise

õigus ei pruukinud olla lõppenud. Seejärel oleks vastustaja omaltpoolt kohustatud tõendama,

millal, miks ja missugusel õiguslikul alusel ehitusõigus lõppes.

9.4. Kaebaja on kohtueelses haldusmenetluses 26. märtsil 2024 esitanud vastustajale Tähtvere

vallavanema 19. detsembri 2014 kirja, mis on lisatud ka määruskaebusele. Sellest nähtub, et

registriandmete uuendamisel oktoobris 2014 tuvastati vallaametnike poolt dokumentide alusel

mitte üksnes ehitusloa kehtivus, vaid ka ehitamisega alustamise faktiline asjaolu. Kuna

ehitusluba oli antud enne 1. juulit 2015 ja ka ehitamisega oli alustatud enne seda kuupäeva,

siis kehtis ehitusluba edasi tähtajatuna. Seega tuleks seni, kui vastustaja ei ole tõendanud, kes,

millal ja miks on ehitusloa kehtetuks tunnistanud, eeldada selle kehtivust. Kui vastustajal seda

tõendada ei õnnestu, on järelikult tänased registriandmed valed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Kaebaja on vaidlustanud ehitisregistris eramu (kood xxx) üldinfos kajastatud ehitise

seisundi „püstitamisel“ muutmise seisundi „realiseerimata“ vastu. Kaebaja esitas taotluse

Tartu linnale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ehitisregistris eramu (kood xxx) kohta

andmete parandamiseks (asendamist märkega „püstitamisel“ või „ehitamisel“).

12. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna halduskohus pidas

kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ning asjaoludest tulenevalt kaebuse

rahuldamist ebatõenäoliseks. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega,

millele tuginemiseks peavad esinema kaks tingimust samaaegselt: riive vähene intensiivsus ja

kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka

sellega, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (RKHKm asjas nr 3-21-

1411, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus

eksinud kaebuse tagastamisel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada

väheintensiivseks.

13. Ehitisregistri andmetel on üldjuhul informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61).

Riigikohus on selgitanud, et olenemata sellest, et ehitise faktilisi andmeid kajastavatel

ehitisregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust, peavad registri pidamise eesmärkide (vt

EhS § 58 lg 1; määruse nr 69 § 2) saavutamiseks tegelikkusele vastama mh informatiivse ja

statistilise tähendusega andmed (RKHKo asjas nr 3-14-52261, p 12). Ehitisregistri

valeandmed võivad kaudselt tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi (RKHKm

asjas nr 3-3-1-52-15, p 11).

Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et isikul on õigus sellele, et andmed registris oleksid õiged.

Ainuüksi asjaolu, et neil andmetel on üldjuhul informatiivne ja statistiline tähendus ning

puudub otsene õiguslik tähendus, ei võta isikult subjektiivset õigust sellele, et tema ehitise

kohta olevad andmed oleksid õiged. Kuna isikul on õigus ehitisregistri andmete õigsusele, siis

ei saa kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks riiveks.

14. HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud kaebuse tagastamise esimese eelduse kohaldamise

alustest ei ole seega üks – riive väheintensiivsuse nõue – täidetud. Seetõttu on kaebuse

tagastamine väär. Kuna kaebuse tagastamine on ebaõige juba sel põhjusel, ei oma tähtsust

kaebuse rahuldamise tõenäosuse küsimus. Seetõttu sellel küsimusel ringkonnakohus ei peatu.

Halduskohtu määrus tuleb eeltoodud põhjustel tühistada ning saata tagasi halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

4

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et HKMS § 2 lg 4 kohaselt peab kohus asja

lahendades lähtuma kaebaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas vajalik

täiendavalt kontrollida, mis on käesoleva vaidluse täpne ese ja nõue, et kaebaja saavutaks oma

tegeliku eesmärgi. Asjas tuleb selgeks teha, kas kaebajat oleks pidanud suunama vaidlustama

hoopis seda, et ehitusluba nr 1956 on muutunud kehtetuks, st esitama avalik-õiguslikus suhtes

faktilise asjaolu kindlakstegemise (et ehitusluba on kehtiv) kaebust. Seega vajalik võib olla

kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamine ning tema talle võimaluse andmine esitada kaebus

avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava fakti – ehitusloa kehtivuse – kindlakstegemiseks

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

16. Ringkonnakohus võtab asja juurde määruskaebusega esitatud Tähtvere vallavanema 19.

detsembri 2014. a vastus kaebaja pöördumisele nr 6-5/1238-1, kuna see võib omada asja

edasisel menetlemisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Kirjast nähtuvalt on 2014. aastal kaebaja

kinnistuga seoses teostatud uus registriparanduskanne, millega on parandatud tehtud viga ning

uuendatud ka kõik ehitise andmed ja fikseeritud ka ehitamise alustamise kuupäev.

Ringkonnakohus ei saa välistada, et see tõend võib omada asja edasisel menetlusel tähtsust.

17. Kaebaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 22

lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kohus

tagastab riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel kaebajale. Selleks tuleb kaebajal kohtule

teatada pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed (arvelduskonto number ja kontoomaniku

nimi).

(allkirjastatud digitaalselt)

5