2-24-126458/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-126458

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprill, 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-126458

Tsiviilasi

Bondora AS hagi C.P vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

8905,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929; asukoht XXX,

11316), lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post: XXX)

Kostja: C.P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt C.P (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood

11483929) kasuks poolte vahel 22.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

BL2665234 tulenev võlgnevus 1780,03 eurot, millest 1575,80 on tagastamata

krediidisumma, 86,24 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 42,52 eurot lepingu

haldustasu ning 75,47 eurot viivis.

3. Välja mõista kostjalt C.P hageja Bondora AS kasuks poolte vahel 14.06.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr BL2849607 tulenev võlgnevus 642,04 eurot, millest 549,98

eurot on tagastamata krediidisumma, 42,32 eurot sissenõutavaks muutunud intress,

12,72 eurot lepingu haldustasu ning 37,02 eurot viivis.

4. Välja mõista kostjalt C.P hageja Bondora AS kasuks poolte vahel 12.09.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr BL3019788 tulenev võlgnevus 5205,47 eurot, millest

4421,36 eurot on tagastamata krediidisumma, 297,56 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 89,28 eurot lepingu haldustasu, 10,00 eurot sissenõudmiskulud, 126,91 eurot

lisateenused ning 260,36 eurot viivis.

5. Välja mõista kostjalt C.P hageja Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingu nr

BL2665234 järgne viivis 16,42% aastas samast lepingust tulenevalt põhinõudelt

1

2-24-126458

summas 1575,80 eurot alates 31.10.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 1575,80

euro ulatuses.

6. Välja mõista kostjalt C.P hageja Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingu nr

BL2849607 järgne viivis 23,08% aastas samast lepingust tulenevalt põhinõudelt

summas 549,98 eurot alates 31.10.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 549,98

euro ulatuses.

7. Välja mõista kostjalt C.P hageja Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingu nr

BL3019788 järgne viivis 20,19% aastas samast lepingust tulenevalt põhinõudelt

summas 4421,36 eurot alates 31.10.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 4421,36

euro ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

9. Jätta menetluskulud kostja kanda.

10. Mõista välja kostjalt C.P hageja Bondora AS kasuks menetluskulud summas 900

eurot (riigilõiv 700 eurot ja õigusabi kulud 200 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse

kulud 20 eurot)).

11. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

2

2-24-126458

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

2. Bondora AS esitas 18.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 7254,69 euro saamiseks. Kohus tegi 19.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

28.10.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus palus 28.10.2024 esitada

hagiavaldus ettenähtud vormis, mh tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas 31.10.2024

hagiavalduse ja 23.01.2025 hagi täpsustuse.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 22.03.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2665234, 14.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

nr BL2849607 ja 12.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3019788. Hageja on

täitnud omapoolsed lepingulised kohustused, s.o on andnud lepingutes kokku lepitud summad

kostja käsutusse. Kuna kostja korduvalt rikkus kohustust tasuda alates laenulepingu sõlmimisest

hagejale regulaarseid makseid ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles. Hageja palub

kostjalt välja mõista lepingu BL2665234 raames 1780,03 eurot, millest 1575,8 eurot on

tagastamata krediidisumma, 86,24 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 42,52 eurot lepingu

haldustasu ning 75,47 eurot viivis; lepingu BL2849607 raames 642,04 eurot, millest 549,98

eurot on tagastamata krediidisumma, 42,32 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 12,72 eurot

lepingu haldustasu ning 37,02 eurot viivis; lepingu BL3019788 raames välja 5205,47 eurot,

millest 4421,36 eurot on tagastamata krediidisumma, 297,56 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 89,28 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 126,91 eurot lisateenused

ning 260,36 eurot viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingu BL2665234 raames

alates 31.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 16,42%

tagastamata krediidisummalt aastas; lepingu BL2849607 raames alates 31.10.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 23,08% tagastamata krediidisummalt

aastas; lepingu BL3019788 raames alates 31.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni välja viivis 20,19% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Hageja selgitas kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist järgnevalt:

Leping BL2665234. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja

kohustusteks 290 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2316,36 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 1601,04889 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 704 eurot.

Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele.

Laenutaotluse esitamise ajal maksehäired puudusid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude

kulutuste tarbeks 92,2 eurot.

Leping BL2849607. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2700 eurot ja

kohustusteks 500 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2410,97 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 1402,28 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 725 eurot. Samuti

nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal maksehäired puudusid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks

276,21 eurot.

Leping BL3019788. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2700 eurot ja

kohustusteks 500 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

3

2-24-126458

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 3104,97 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 1611,18 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 931 eurot. Samuti

nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal maksehäired puudusid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks

445,11 eurot.

5. Kohus võttis hagi 31.01.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

6. Kostjale on hagimaterjalid ja 31.01.2025 määrus kätte toimetatud isiklikult

05.03.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (02.04.2025) vastanud. Seega loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus täiendavalt märgib, et hagiavalduses

toodud asjaoludest nähtuvalt ei ületanud ühegi nõude aluseks oleva lepingu krediidi

kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 sätestatud ülempiiri ning hageja on lepingute sõlmimisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10,

p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui

seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle

põhivõla summa.

8. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

9. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

10. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

4

2-24-126458

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 700 eurot

ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike

menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine

kostjalt on põhjendatud.

Hageja taotleb seoses hagi esitamisega mõista kostjalt välja õigusabikulud seoses hagiavalduse

ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega

summas 180 eurot. Kohtu hinnangul vastab õigusabikulu asja mahule ja keerukusele ning on

põhjendatud ja vajalik.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 900 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot lepingulise esindaja tasu hagimenetluses.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse

esitanud.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

11. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus

tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

12. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik

5