4-25-788/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-788 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi P.U kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10. veebruari 2025. a otsusele väärteoasjas nr 2780,25,000746 Menetlusalune isik P.U isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee Kohtuistung 31. märts 2025 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustas: 1. Jätta P.U kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10. veebruari 2025. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,000746 muutmata. 2. Kohustada P.U-d loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3. Selgitada P.U-le , et juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 18. jaanuaril 2025 koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Ott Vikat väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2780,25,000746. Protokolli kohaselt juhtis P.U 18. jaanuaril 2025 Tartu linnas, Ringtee tänaval Võru ja Jalaka tn vahel suunaga Jalaka tn kl 17.18 mootorsõidukit Volkswagen Arteon registreerimismärgiga XXX kiirusega 74 km/h +/- 3 km/h, kui lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas P.U lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus P.U LS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatut piirangut ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. 10. veebruaril 2025 koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik üldmenetluse otsuse. Väärteo otsusega karistati A. Vähki LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuväline menetleja märkis otsuses kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku väljendatud kahetsuse. 27. veebruaril 2025 esitas P.U Tartu Maakohtule kaebuse, milles märkis, et talle on lubade säilimine väga tähtis, kuna autoga sõitmine on tema töö ja ta on XXX. Ta palus määratud karistuse üle vaadata ning hinnata, kas karistust on võimalik muuta, määrates talle karistuseks rahatrahvi või muu võimaliku karistuse. 7. märtsil 2025 esitas Politseija Piirivalveamet kohtu nõudmisel kohtule väärteo toimiku kinnitatud koopia. Tartu Maakohtu 20. märtsi 2025 määrusega võeti P.U kaebus menetlusse ning määrati asja arutamine kohtuistungile toimumisajaga 31. märtsil 2025. Kohtuistungil jäi P.U oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta üldmenetluse otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlus puudub käesolevas asjas selles, et P.U juhtis 18. jaanuaril 2025 Tartu linnas kl 17.18 ajal Ringtee tänaval mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Vaidlust pole ka selles, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega, kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. 2 / 6

VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele. Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim kiirus. Salvestiselt nähtub, et mõõtevahendina kasutati LE0830 tähisega seadet. Kiiruse mõõtmise perioodiks on 18. jaanuaril 2025 kl 17.18.15-17.18.7. Mõõtmise asukohaks on Ringtee 25A, Tartu. Kiirusmõõdik näitab ainsa kaadris oleva liikuva mootorsõiduki kiiruse näitudeks 71-74 km/h. Salvestiselt nähtub kaamera suunal liikuv sõiduauto, kuid selle registreerimisnumber ei ole väljaloetav, kuivõrd tegemist on pimeda ümbruskonnaga ning kaamerapilt on udune. Küll aga on nähtav sõidukil olev automark W kujutisega – seega on ilmselt tegemist Volkswageni automargiga. Kuigi videosalvestiselt ei nähtu mootorsõiduki registreerimisnumbrit, on asjas koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Sellelt nähtuv ühtib videosalvestiselt tuvastatuga, st protokollis on märgitud mõõtmise ajaks 18. jaanuar 2025 kl 17.18, mõõtmise asukohaks Ringtee tn, Tartu linn. Kasutatud kiirusmõõturiks Lasercam 4 LE0830, mõõtja on patrullpolitseinik Oliver Reinmägi ning kiiruse mõõtmine toimus P.U juhitud mootorsõiduki Volkswagen Arteon registreerimismärgiga XXX, kiirusmõõturi tulemiks 74 km/h (laiendmääramatus +/- 3 km/h), lõplik tulemus 71 km/h. Seega on kohtu hinnangul üheselt tuvastatav, et videosalvestiselt nähtuv mootorsõiduk on P.U juhitud Volkswagen Arteon XXX. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 13. jaanuari 2025. a teatise kohaselt on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi I patrullpolitseinik Oliver Reinmägi läbinud 30. jaanuaril 2019. a mõõtealase koolituse (tõenduslik alkomeeter + narkokontroll) ning 12. juunil 2019. a laseri ja radari kiirusemõõtmise koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nr TTRS-24/00121 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE0830 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 12. juulil 2024 ning taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31. juuli 2025. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. P.U selgitas kohtuistungil, et ta on XXX töötanud ja läbisõit päevas on väga suur (300- 400 km/h), ta ei pannud lihtsalt tähele, et kiirus oli sel hetkel nii suur. Ta sõitis maha 70 km/h alast ja mäest alla tulekul oli kiirus suur. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et P.U juhtis 18. jaanuaril 2025. a kella 17.18 ajal Tartu linnas Ringtee tänaval suunaga Jalaka tn mootorsõidukit Volkswagen Arteon registreerimismärgiga XXX kiirusega 74 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust 3 / 6

mitte vähem kui 21 km/h. Järelikult on P.U tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lgs 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused. Kohtul tuleb tuvastada väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse kahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et P.U pani talle süüks pandava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. P.U pidi mootorsõidukit juhtides võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja seda möönma. Asulasisesel teel, kus liikluspiirang on 50 km/h on selgelt tajutav üle 21 km/h kiiruse ületamine. P.U XXX, seega kogenud juhina pidi ta tajuma, et sõidab üle lubatud sõidukiiruse. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut P.U-d tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja määras üldmenetluse otsuse kohaselt P.U-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja esitatud materjalidest on P.U-l kehtiv juhiluba nr XXX (kehtiv alates XXX- kehtiv kuni XXX), seega oli juhtimisõiguse äravõtmine karistuse liigina võimalik. Kohus hindab, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja vastab isiku süüle. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.U kiiruse ületamist ei eita. Kohtueelses menetluses on ta väljendanud kahetsust menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, mida kohtuväline menetleja on lugenud kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et P.U on siiralt kahetsust väljendanud, mistõttu on puhtsüdamlik kahetsus kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.U-l kaks kehtivat väärteokaristust – 25. augusti 2024. a otsusega on talle väärteoasjas nr 2780,24,013287/1 määratud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv summas 320 eurot ning 10. mai 2024. a otsusega on P.U-le määratud väärteoasjas nr 2780,24,007552/1 määratud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv summas 188 eurot, karistused on täidetud. Kohus leiab, et P.U süü on keskmine. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) alammääras. Rikkumine leidis aga aset asulasisesel teel Tartu linnas suure liiklusega piirkonnas ja ajal (kl 17 paiku). Seega oli potentsiaalsete ohvrite arv ja võimalik kahju suurem. Ületades lubatud sõidukiirust enam kui 20 km/h, seab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul teiste liiklevate 4 / 6

inimeste elu, tervise ja vara. Videosalvestiselt nähtuvalt oli tegemist pimeda ajaga, mistõttu võis kiirust ületavat sõidukit kaasliiklejate poolt olla ka keerulisem märgata ning sõiduki kiirust hinnata. Kohus võtab arvesse ka P.U varasemat käitumist ja karistatust – tal on kaks kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 alusel, otsused on koostatud 2024. aastal. Seega on hoolimata varasematest karistustest P.U jätkanud õigusvastase käitumisega. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse, varasemad rahatrahvid ei ole P.U-d suunanud õiguskuulekale teele. Kohtuväline menetleja on edastanud kohtule iseloomustava teabena P.U kohta mh lühimenetluse otsused (koostatud 24.01.2025 ja 04.02.2025), mis näitavad kohtuvälise menetleja selgitusel, et P.U on ka pärast käesolevas väärteoasjas toimepandud tegu rikkunud liiklusseadust. Kohus süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel nimetatud teabega ei arvesta, kuivõrd need teod on toime pandud pärast 18. jaanuarit 2025. Lisaks on kohtule esitatud ka enne 2025. aastat toimepandud tegude osas lühimenetluse otsuste koopiad (koostatud 21.03.2024, 02.05.2024, 05.07.2024 ning kaks kiirmenetluse otsust, mis nähtuvad ka karistusregistri väljavõttest). 6. juunil 2024 on koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus, milles lõpetati P.U suhtes kriminaalmenetlus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Eeltoodud teave näitab üheselt, et P.U liiklusreeglite rikkumine on süsteemne ja korduv, ta ei ole isegi hoolimata korduvalt määratud rahatrahvidest asunud õiguskuulekalt käituma. P.U soovib kaebuse kohaselt, et teda karistataks mõne muu karistusliigiga, kuna vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töötamiseks, ta töötab alates eelmise aasta maikuust XXX. Kuigi kaebuses märkis P.U , et on XXX, siis selgitas ta istungil, et XXX, ka XXX on juhiload, XXX P.U-l ei ole. Kohtu hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine karistuse liigina põhjendatud, võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid ning P.U selgitusi kiiruse ületamise osas (ei pannud suurt kiirust tähele) ning varasemaid käitumismustreid. Rahatrahvi kohaldamine ei oleks eripreventiivseid eesmärke täitev, kuivõrd P.U on hoolimata kahest hiljuti (2024. aastal) toime pandud väärteokaristusest jätkanud kiiruse ületamist. Kuigi P.U on varasemad karistused täitnud ja rahatrahvid tasunud, ei saa väita, et praegune kiiruse ületamine oleks tema puhul erandlik ühelaadne juhtum, vaid süsteemne ja teadlik käitumine. P.U selgitas kohtuistungil sedagi, et ta XXX ja tunnistas, et ta on XXX ületanud lubatud sõidukiirust, XXX sel hetkel autos tema väitel ei olnud. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 16). KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. P.U ei ole isik, kellelt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. P.U selgitused selle kohta, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ei ole selline asjaolu, mille tõttu ei saa temalt juhtimisõiguse äravõtmist karistusena kohaldada. Teda on varasemalt juba korduvalt karistatud, mistõttu ei olnud P.U järjekordselt kiiruse ületamisel heidutatud sellest võimalusest, et talle võidakse karistusena määrata juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu tuleb P.U-le mõista varasemast erinev karistus, mis suunaks teda õiguskuulekamalt käituma ja ennetaks samaliigiliste 5 / 6

süütegude edasist toimepanemist. Kuivõrd varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei mõjutanud P.U-d hoiduma uue samaliigilise süüteo toimepanemisest, tuleb P.U liiklusest kõrvaldada. Lubatava piirkiiruse ületamised on Eesti liikluses suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike süütegudega, mis võivad potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb P.U-d karistada nii eripreventiivsetel kui üldpreventiivsetel eesmärkidel. Kohtu hinnangul on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine minimaalses määras, s.o 1 kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P.U kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus selgitab, et P.U on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6 / 6