3-22-306/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-306

Haldusasi

E.K kaebus Transpordiameti 11.01.2022 otsuse nr

11.3/21/51083-2 tühistamiseks ja Transpordiameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

E.K, esindaja Aivar Haava

Vastustaja

Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets

Kolmandad isikud

Primero Finance OÜ (kuni 26.04.2022 mogo

OÜ), esindaja vandeadvokaat Merli Mäesalu

Z.P

Kaasatud haldusorgan

Kliimaministeerium

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

üldõigusjärglane), esindaja Ivar Siska

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.K apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 otsus.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada E.K kaebus, tühistada Transpordiameti

11.01.2022 otsus nr 11.3/21/51083-2 ja kohustada Transpordiametit kandma E.K

liiklusregistrisse sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanikuna vastavalt E.K

15.12.2021 taotlusele.

4. Mõista Transpordiametilt E.K esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks

välja 649,50 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3-22-306

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 12.05.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 2).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.K esitas Transpordiametile 15.12.2021 taotluse teha liiklusregistris omanikuvahetuse

kanne sõiduki kohta registreerimisnumbriga XXXXXX.

2. Transpordiamet jättis 11.01.2022 otsusega nr 11.3-1/21/51083-2 taotluse rahuldamata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle

haagise registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 3 lg 1 kohaselt teeb

registritoiminguid Transpordiamet sõiduki omaniku või tema esindaja või muu selles

määruses või muus õigusaktis nimetatud registritoimingu taotlemiseks õigustatud isiku

taotluse alusel. Määruse nr 19 § 7 lg 2 kohaselt tuleb lisaks taotlusele esitada lähtuvalt

registritoimingust ja vajadusest sõiduki kehtiv registreerimistunnistus, välja arvatud, kui

taotlus esitatakse e-teenuste infosüsteemi kaudu (p 1); sõiduki seaduslikku omandamist

tõendavad dokumendid, kui muutub sõiduki omanik (p 2); kohtuotsus või -määrus (p 3);

kokkulepe registerpandi seadmise kohta (p 4); ekspertiisiakt ümberehitatud sõiduki korral (p

5); vanasõiduki tunnustamisakt vanasõiduki korral (p 6); muud dokumendid, kui see on

nõutav selle määruse või muu õigusaktiga või tuleneb toimingu iseloomust (p 7). Määruse nr

19 § 7 lg 21 kohaselt peavad sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid

kajastama vähemalt isiku ja sõiduki identifitseerimist võimaldavaid andmeid ning kui sõiduki

omand on tehinguga üle läinud kahel või enamal korral ja see ei kajastu registris, tuleb

vajadusel esitada nimetatud tehinguid kajastavad seaduslikku omandamist tõendavad

dokumendid. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise

põhimäärus“ (määrus nr 75) § 11 lg 2 kohaselt on registripidajal õigus keelduda toimingu

tegemisest, kui ta avastab esitatud andmetes puudusi või kui andmed on ebaõiged.

Taotleja ei ole esitatud sõiduki registreerimistunnistust ning taotleja esitatud sõiduki

omandamise järjepidevust tõendavad dokumendid on puudulikud. Sõiduki registrijärgne

omanik ei andnud 01.10.2021 e-kirjas nõusolekut sõiduki ümbervormistamiseks, sest sõiduk

on seotud laenu- ja tagatisomandamise lepinguga, kus sõiduk on tagatiseks. Transpordiamet

peab enne sõiduki omanikuvahetuse toimingut veenduma taotleja omandiõiguses. Sõiduki

omanikuvahetus on võimalik, kui sõiduki omandiõigus on üheselt tuvastatud või

omandivaidlus on ära langenud. Tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada sõiduki

omandiõigust. Taotleja ja sõiduki registrijärgne omanik peaksid lahendama vaidluse sõiduki

omandiõiguse üle ning alles pärast seda saab Transpordiamet teha nõutud toimingu. Kuni

2(9)

3-22-306

toimub vaidlus sõiduki omandiõiguse üle, ei saa Transpordiamet ise hakata omandiõigust

tuvastama või ümber hindama. Transpordiamet lähtub temale esitatud dokumentidest ja tema

käsutuses olevatest andmetest. Kui esitatud dokumentides ja liiklusregistri andmetes on

vastuolud, tuleb asjaosalistel endil need kõrvaldada. Kui sõiduki omandiõiguse küsimuses ei

saada kokkuleppele, saab registriandmeid muuta vaid kohtuotsuse või -määruse alusel.

3. E.K esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega

tühistada Transpordiameti 11.01.2022 otsus ja kohustada vastustajat tegema omanikuvahetuse

kanne.

Kaebaja ja registrijärgse omaniku vahel ei ole vaidlust sõiduki omandiõiguse üle.

Registrijärgne omanik ei ole 01.10.2021 e-kirjas väitnud, et sõiduki omandiõigus kuulub

jätkuvalt temale, vaid keeldus omanikuvahetuse kande tegemiseks nõusoleku andmisest

seetõttu, et väidetavalt on sõiduk laenutagatiseks. Sõiduki omandiõiguse üleminek ei sõltu

sellest, kas sõiduk on koormatud laenutagatisega.

Liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on

informatiivse andmekoguga, milles tehtud kanne ei ole sõiduki omandi ülemineku eeldus.

Liiklusregistri kandest ei saa järeldada, et sõiduki omanik on liiklusregistrisse sõiduki

omanikuna kantud isik. Seega on vastustaja ebaõigesti käsitanud sõiduki registrijärgset

omanikku sõiduki omanikuna. Registrikande tegemine või sellest keeldumine ei saa sõltuda

asjaolust, kas endine liiklusregistrisse kantud omanik annab nõusoleku kande tegemiseks, kui

Transpordiametile esitatud dokumentidega on sõiduki omandiõiguse üleminek tõendatud.

Kaebaja selgitas vastustajale, et omandas sõiduki Soomes avalikul enampakkumisel, kus

sõiduki müüjaks oli Vantaa linn. Kaebajale on väljastatud omandi ülemineku tõendamiseks

18.05.2021 üleandmisakt. Vantaa linn omandas kõnealuse sõiduki 26.02.2021 võõrandamise

otsusega. Valesti pargitud sõidukite teisaldamist ja võõrandamist Soomes reguleerib sõidukite

teisaldamise seadus, mille § 10 lg 2 järgi tehakse sõiduki võõrandamise kohta kirjalik otsus,

millega määratakse sõidukile järele tulemine 30 päeva jooksul ja hoiatatakse, et sõiduk läheb

seaduse §-s 13 sätestatud korras valla omandisse. Sama seaduse § 13 lg 1 näeb ette, et kui

omanik või valdaja ei tule sõidukile järgi 30 päeva jooksul pärast seda, kui teda loetakse

võõrandamisotsusest teavitatuks, läheb sõiduk selle valla omandisse, kus sõiduk üle anti.

Seaduse § 13 lg 2 sätestab, et kui sõidukil on asendusväärtus, läheb sõiduk valla omandisse 60

päeva möödumisel pärast seda, kui omanik või valdaja loetakse võõrandamisotsusest

teavitatuks. Vastavalt sama seaduse §-le 14 on sõiduki võõrandamise otsusele võimalik

esitada kaebus halduskohtusse. Kaebaja taotlusele lisatud 26.02.2021 võõrandamisotsuses on

märgitud, et kui ladustamisalale viidud sõidukile ei tulda järgi kahe kuu jooksul pärast

omaniku teavitamist üleviimisotsusest või kui sõiduki omanik sama aja möödudes

teavitamisest ei anna endast teada või kui omanik loetakse muul viisil loobunuks oma

õigusest sõidukile, läheb sõiduki omandiõigus üle kohalikule omavalitsusüksusele. Seega läks

sõiduki omandiõigus Vantaa linnale üle seaduse ja kehtiva haldusakti alusel. Kaebaja on

esitanud kõik sõiduki omandamise järjepidevust tõendavad dokumendid. Kui sõiduki

registrijärgne omanik ei olnud sõiduki võõrandamisega nõus, oleks ta pidanud pöörduma selle

otsuse vaidlustamiseks Soome kohtusse.

Kaebaja omandas samasuguste dokumentide alusel ka sõiduki registreerimisnumbriga

YYYYYY, mille puhul Transpordiamet rahuldas kaebaja taotluse kanda ta sõiduki

omanikuna registrisse. Ainuke erinevus nende kahe juhtumi vahel on see, et sõiduki

registreerimisnumbriga YYYYYY registrijärgne omanik andis Transpordiametile nõusoleku

sõiduki ümberregistreerimiseks. Õigusaktidest tulenevalt ei saa registrikande muutmine

3(9)

3-22-306

sõltuda asjaolust, kas varem registrisse kantud omanik annab selleks nõusoleku, kui taotleja

esitatud dokumendid kinnitavad taotleja omandiõigust sõidukile.

4. Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Liiklusregister peab sisaldama õigeid andmeid. Kaebaja ei esitanud sõiduki omanikukande

muutmiseks piisavalt tõendeid. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal ja

millisel alusel on sõiduki omandiõigus Vantaa linnale üle läinud. Senine registrisse kantud

omanik ei nõustunud kande muutmisega. Kuni püsib kahtlus, et kaebaja ei ole sõiduki

omanik, ei ole alust teha kaebaja taotletud kannet. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt

puudub Transpordiametil alus muuta registrikannet, kui registrijärgne omanik ei ole sellega

nõus. Transpordiamet ei saa hakata ise omandiõigust tuvastama või ümber hindama.

5. Primero Finance OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti. Kaebaja oleks pidanud esitama sõiduki seaduslikku

omandamist kinnitavad dokumendid, kuid ta ei teinud seda. Sõiduk on praegu Primero

Finance OÜ omandis ja selle vastutav kasutaja Z.P sõlmis kolmanda isikuga laenu- ja

tagatisomandamise lepingu, mille alusel on sõiduk laenu tagatiseks. Laenuleping peaks

lõppema 15.10.2024. Kui leping lõpeb ja Z.P maksab laenu tagasi, tekib tal lepingu kohaselt

õigus sõiduk omandada. Kolmandat isikut ei ole teavitatud sõiduki teisaldamisest või omandi

üleminekust. Kolmandal isikul puudub võimalus kontrollida, kas Soomes toimunud

haldusmenetlus oli õiguspärane.

6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) selgitas järgmist.

Transpordiamet peab veenduma, et omanik on sõiduki võõrandanud ja uus omanik on selle

omandanud õiguspäraselt. Omanikuvahetust ei saa vormistada formaalselt selliste

dokumentide alusel, millest ei selgu, kuidas omanikuvahetust taotlev isik on jõudnud sõiduki

omandamiseni ja kas see on legaalne ning kooskõlas registrijärgse omaniku tahtega.

Uurimiskohustus piirdub riiklikest registritest tehtavate päringute ja taotlejalt asjakohaste

dokumentide nõudmisega, järgides haldusmenetluse seaduses (HMS) toodud nõudeid.

Esmane eeldus on registrijärgse omaniku nõusolek. Eelduslikult ei ole omaniku nõusolekut

vaja, kui sõiduki registriandmete muutmist taotletakse kohtuotsuse või -määruse alusel, mis

puudutab sõiduki registrijärgset omanikku. Puudulike dokumentide alusel või sõiduki

omandamise ebaselguse korral ei saa registritoiminguid teha.

7. Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud 308 eurot. Menetlusosaliste muud

menetluskulud jättis halduskohus nende endi kanda.

Kaebaja esitas taotluse sõiduki omanikuvahetuse registreerimiseks e-kirja teel. Vastustaja

palus esitada sõiduki registreerimistunnistuse ja omanikuvahetust tõendavad dokumendid.

Kaebaja esitas seejärel vormikohase taotluse, sõiduki 26.02.2021 lattu üleviimise otsuse

(soome k varastosiirto, vaidlustatud otsuses ka „sõiduki teisaldamise otsus“) ja 18.05.2021

üleandmis- ja vastuvõtuakti (soome k luovutuskirja, vaidlustatud otsuses ka “sõiduki

müügileping“). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud sõiduki

registreerimistunnistuse või muid dokumente.

Kaebajaga saab nõustuda, et kande tegemine või sellest keeldumine ei saa sõltuda asjaolust,

kas endine liiklusregistrisse kantud omanik annab kande tegemiseks nõusoleku, kui esitatud

dokumentidega on sõiduki omandiõiguse üleminek tõendatud. See ei tähenda, et sõiduki

registrijärgse omaniku nõusolekuga ei tuleks arvestada, vaid et ainuüksi registrijärgse

omaniku vastuseisu tõttu ei saa registrikande tegemisest keelduda. Kuna määruse nr 19 § 7 lg

4(9)

3-22-306

21 kohustab sõiduki uut omanikku esitama vajadusel tõendeid, järeldub sellest

Transpordiameti kohustus küsida vajadusel täiendavaid tõendeid ja neid ka hinnata.

Registrijärgse omaniku vastuseis või põhjendused, mis seavad sõiduki seadusliku

omandamise kahtluse alla, on vaid üheks asjaoluks tõendite kogumist. Praegusel juhul ei

väitnud kolmas isik haldusmenetluses, et kaebaja ei ole saanud sõiduki omanikuks, vaid

selgitas, et ta ei anna kandeks nõusolekut.

Kaebaja esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt omanikuvahetuse kõiki tehinguid, mistõttu

on vastustaja õigesti keeldunud omanikukande tegemisest. Ei ole kahtlust, et kaebaja ostis

vaidlusaluse sõiduki Soomes Vantaa linna oksjonilt. Küll aga on kaheldav, kas sõiduki omand

on selle registrijärgselt omanikult Vantaa linnale üle läinud. 26.02.2021 lattu üleviimise

otsuse kohaselt teisaldati sõiduk 26.02.2021 põhjusel, et tasumata oli viis kehtivat

parkimistrahvi. Sõiduk teisaldati sõidukite teisaldamise seaduse § 5 alusel. Lattu viimise

otsuses on selgitatud, et kui ladustamisalale viidud sõidukile ei tulda järele kahe kuu jooksul

pärast omaniku teavitamist üleviimisotsusest või kui sõiduki omanik sama aja möödudes

teavitamisest ei anna endast teada või kui omanik loetakse muul viisil loobunuks oma

õigusest sõidukile, läheb omandiõigus üle kohalikule omavalitsusele. Kohtule esitatud

andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, et üks eespool loetletud alternatiividest oleks

täidetud, s.o sõiduki omandiõigus oleks omavalitsusele üle läinud. Sealjuures puudub

asjakohane haldusakt, kohtulahend vms. Ka siis, kui lugeda sõiduk üle läinuks lattu viimise

otsuse kohaselt seaduse alusel, on omandi ülemineku eelduseks omaniku teavitamine. Asja

materjalidest ei nähtu, et sõiduki registrijärgset omanikku oleks teavitatud sõiduki

teisaldamisest. Seda kinnitas kohtumenetluses ka kolmanda isikuna menetlusse kaasatud

registrijärgne omanik. Asjaolule, et sõiduki registrijärgset omanikku ei teavitatud

teisaldamisest, viitab ka lattu üleviimise otsusel omanikuna märgitud „välismaalane“. Pole

võimalik tuvastada, kas teisaldamise otsustajal oli üldse teave, keda tuleb teisaldamisest

teavitada. Seega ei ole haldusmenetluses vastustajale esitatud dokumentide põhjal võimalik

tuvastada, et vaidlusaluse sõiduki omand on Vantaa linnale üle läinud. Ei saa välistada, et

Soomes toimunud teisaldamine ja omandi üleminek on toimunud (kehtivalt), kuid selle kohta

puuduvad tõendid.

Vastustaja uurimiskohustus selles registreerimismenetluses ei eeldanud välisriigi õigusega

tutvumist ja selle analüüsi. Vastustajal on küll kohustus taotlejale selgitada, kui dokumente on

puudu, kuid asjas ei ole vaidlust, et kõik kaebajal olemasolevad dokumendid on vastustajale

edastatud. Sõiduki registreerimismenetlus on ennekõike dokumendimenetlus, kus vajalikud

asjaolud tuvastatakse isikute esitatud dokumentide alusel. Määruse nr 75 § 11 lg 2 võimaldab

keelduda registris toimingu tegemisest, kui andmed on puudulikud. Seega puudub vastustajal

põhjalikum uurimiskohustus andmete väljaselgitamisel ning registrikande tegemisest on

võimalik eraldiseisvalt keelduda ka põhjusel, et andmed on puudulikud. Ka määruse nr 19 § 7

lg-te 2 ja 21 kohaselt on sõiduki õiguspärase omandamise tõendamine eelkõige taotleja

ülesanne. Välisriigist sõiduki ostmine on ostja risk, sh taustakontrolli tegemine ja hilisem

omandiõiguse ülemineku tõendamine. Nii on ka kaebajale väljastatud üleandmis- ja

vastuvõtuaktil olulise teabena ostjale selgitatud, et müüja registrijärgses omandis tuleb

veenduda; sõidukit ei tohi osta isikult, kes ei ole registrijärgne omanik, sest sellisel juhul võib

esineda probleeme omandisuhete väljaselgitamisel; kui müüja ei ole registrijärgne omanik,

võib ostja paluda sõiduk enne selle üleandmist enda nimele registreerida. Kuigi Soomes

kehtiva õigusega eeldatavasti kooskõlas olevate selgituste ülekandmine Eesti õigusesse ei ole

üheselt võimalik, saab nõustuda, et sõiduki seadusjärgses omandamises, sh et müüja on

sõiduki omanik, tuleb veenduda ka ostjal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(9)

3-22-306

8. E.K esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Halduskohus oleks pidanud asja lahendamiseks ise välja selgitama, kas kaebaja on kõnealuse

sõiduki omanik (HKMS § 2 lg 4 ja § 4 lg 4; Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 17).

Kolmas isik ei ole väitnud, et kaebaja ei ole saanud sõiduki omanikuks. Kui kolmas isik seda

siiski leidis, oleks ta pidanud pöörduma sõiduki võõrandamise otsuse vaidlustamiseks Soome

kohtusse.

Kaebaja esitas vastustajale kõik kande tegemiseks vajalikud tõendid. Kui vastustaja ei

pidanud neid piisavaks, tulnuks tal koguda täiendavaid tõendeid, sh vajadusel kaasata

menetlusse Vantaa linn, või selgitada kaebajale, milliseid tõendeid tuleb juurde esitada.

Liiklusregistri kanne sõiduki omaniku kohta oli vale ning kaebajal oli õigus nõuda selle

parandamist ja enda kandmist registrisse sõiduki omanikuna. Kande tegemine ei saanud

sõltuda liiklusregistrijärgse omaniku nõusolekust.

Halduskohus on sisuliselt omistanud liiklusregistri kandele sõiduki omaniku kohta õigusliku

tähenduse, mis pole kooskõlas õigusaktide ega kohtupraktikaga. Asjaõigusseadusest (AÕS)

tuleneb hoopis eeldus, et vallasasja valdaja loetakse valduse ajal selle omanikuks, kuni ei ole

tõendatud vastupidist (AÕS § 90 lg 1). Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui

võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle

omanikule (AÕS § 92 lg 1). Puudub vaidlus, et kaebaja ja Vantaa linn on omandi üleandmises

kokku leppinud ja sõiduki valdus on kaebajale üle antud. AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes

on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast

ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Seega ei sõltu kaebaja

omandiõigus sellest, kas sõiduki omand oli selle registrijärgselt omanikult Vantaa linnale üle

läinud. Jääb selgusetuks, milliseid asjaolusid oleks kaebaja pidanud veel tõendama.

9. Transpordiamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada sõiduki omandiõiguse üleminekut

kaebajale. Vaidlusalune sõiduk on laenu- ja tagatisomandamise lepingu tagatiseks. Kui

kaebaja soovib tuvastada, et sõiduk on tema omandis, saab ta esitada omandiõiguse

tuvastamise hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seejärel saab teha ka

muudatuse liiklusregistris.

10. Primero Finance OÜ palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väär on kaebaja seisukoht, et sõiduki omandiõiguse üle puudub sisuline vaidlus. Sõiduki

omanik on kolmas isik, kuniks tekib alus omandiõiguse üleandmiseks vastavalt kehtivale

laenu- ja tagatisomandamise lepingule. Kolmandat isikut ei ole teavitatud sõiduki Soomes

teisaldamisest, lattu viimisest vms asjaoludest, mis oleks andnud aluse otsustada, et senine

omanik on oma omandist loobunud. Kolmanda isiku ja Vantaa linna vahel puudus ka

kokkulepe sõiduki omandi ülemineku kohta.

11. MKM leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud.

12. Tallinna Ringkonnakohus määras 07.10.2024 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aja – 29.11.2024 – ja täiendavate avalduste esitamise tähtajad.

13. Primero Finance OÜ teatas 25.10.2024 seisukohas, et ta ei ole enam vaidlusaluse sõiduki

omanik, kuid soovib menetluses jätkuvalt osaleda menetluskulude hüvitamise eesmärgil.

Kolmas isik esitas taotluse kaasata sõiduki uus omanik Z.P. Kolmas isik täpsustas 31.10.2024

seisukohas, et Z.P tasus kõik lepingujärgsed maksed, mille järel saatis kolmas isik Cle

6(9)

3-22-306

järgmise sisuga teate: „Hea Z.P! Meil on hea meel, et oled olnud meie pikaajaline klient.

Anname Sulle teada, et Sinu kõik lepingujärgsed osamaksed on tasutud ning leping nr

L30012018/0029 on lõppenud. Sõiduki ümber vormistamiseks palume võtta meiega ühendust.

Juhul, kui me ei saa Sinult seitsme päeva jooksul tagasisidet sõiduki vormistamise kohta,

alustab Primero Finance OÜ sõiduki võõrandamist Transpordiameti e-teeninduses

laenuvõtja (Sinu) nimele. Peale seda on Sul aega viis päeva, et sõiduk Transpordiameti e-

teeninduses vastu võtta ja oma nimele vormistada, vastasel juhul sõiduk kustutatakse

Transpordiameti poolt ajutiselt liiklusregistrist.“. Z.P ei võtnud kolmanda isikuga ühendust,

mistõttu alustati 23.10.2024 sõiduki võõrandamist kolmanda isiku teatise alusel.

Liiklusregistrisse on 31.10.2024 lisatud märge, et sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud.

14. Ringkonnakohus uuendas 13.11.2024 määrusega haldusasja menetluse ja kaasas

kolmanda isikuna menetlusse ka C, kes ei esitanud oma kirjalikku seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

16. Liiklusregistris mootorsõiduki omanikku kajastavatel andmetel ei ole õiguslikku

tähendust, s.o need ei mõjuta sõiduki omandiõiguse tekkimist või lõppemist. Kuigi

omanikukanded on liiklusregistris üksnes informatiivse tähendusega, on neil siiski oluline roll

õigus- ja käibekindluse tagamisel. Seetõttu peab liiklusregistri kanne mootorsõiduki omaniku

kohta vastama tegelikule tsiviilõiguslikule olukorrale, mille peab oma pädevuse piires tagama

Transpordiamet. Iseäranis hoolsalt peab Transpordiamet omandiküsimuse välja selgitama

omanikukande muutmisel ehk uue omaniku liiklusregistrisse kandmisel. Transpordiamet peab

vältima ebaõige kande tegemist, kuid ei tohi seejuures jätta kande tegemise eeldusi

nõuetekohaselt välja selgitamata (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 otsus nr 3-22-1095, p

14).

17. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.01.2020 määruses nr 3-19-2078, et haldusorgan

peab uurimispõhimõttest (HMS § 6) tulenevalt selgitama haldusakti andmisel välja kõik asja

otsustamisel tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete

olemasolu või puudumise. Tsiviilõiguslike asjaolude tuvastamisel on haldusorganil õigus ja

kohustus lähtuda asjakohastest tsiviilõiguse normidest. Pädevus tsiviilõigusliku asjaolu

tuvastamiseks puudub haldusorganil reeglina vaid siis, kui seadus näeb ette, et konkreetne

asjaolu tuleb tuvastada tsiviilkohtumenetluse korras. Transpordiametil on pädevus tuvastada

sõiduki omandiõigus kui registrikande tegemisel tähtsust omav asjaolu ka juhul, kui esitatud

dokumendid võivad olla ebaselged või vastuolulised või kui mitu isikut väidavad end olevat

sama sõiduki omanikud. Selline taotletud registrikande tegemise või sellest keeldumise

otsustamiseks vajaliku asjaolu tuvastamine Transpordiameti poolt ei tähendaks

omandiküsimuse lõplikku ega siduvat lahendamist ning ei võtaks kelleltki võimalust kasutada

tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Registrikande tegemisest keeldumise aluseks ei saa

olla asjaolu, et omandiõiguse küsimuses on isikute vahel vaidlus, vaid üksnes asjaolu, et

registrikande taotleja ei ole esitanud piisavalt usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tema

omandiõigust (p-d 15–17 ja seal viidatud lahendid). Kuigi viidatud määrus puudutas

vastustaja kohustusi väikelaevade registreerimisel, on need seisukohad asjakohased ka siinses

asjas (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 otsus nr 3-22-1095, p 16).

18. Ringkonnakohus leiab, et Transpordiamet ei ole toonud 11.02.2022 otsuses välja

asjaolusid, mis tekitaks põhjendatud kahtluse, et kaebaja ei olnud saanud sõiduki

registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks. Selliseks asjaoluks ei saa olla pelgalt tolleaegse

liiklusregistri järgse omaniku Primero Finance OÜ üldsõnaline vastuväide (dtl 44), et

kõnealune sõiduk on laenu- ja tagatisomandamise lepingu tagatiseks. Seejuures ei tulenenud

7(9)

3-22-306

Primero Finance OÜ vastusest otsesõnu, et ta peab end jätkuvalt sõiduki omanikuks

tsiviilõiguslikus mõttes. Transpordiamet ei ole seda asjaolu lähemalt uurinud, sh nõudnud

Primero Finance OÜ-lt (ega ka liiklusregistrisse kantud vastutavalt kasutajalt) mingit

täiendavat teavet või dokumente.

19. Asja materjalide järgi ostis kaebaja sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX Soomes

Vantaa linna korraldatud oksjonilt ning 18.05.2021 üleandmis- ja vastuvõtuaktis märgitu

kohaselt on see akt tõend sõiduki omandiõiguse ülemineku kohta (dtl 10–20, tõlked dtl 66–

72). Kaebaja on kohtumenetluses välja toonud, et ta omandas Vantaa linna korraldatud

oksjonilt sarnasel viisil veel ühe sõiduki ja Transpordiamet kandis kaebaja selle omanikuna

liiklusregistrisse. Ainuke erisus nende kahe juhtumi vahel seisnes selles, et teise sõiduki puhul

ei vaielnud registrijärgne omanik omanikukande muutmisele vastu (vt kaebuse p 10, vrd

tõendid dtl 10–20). Transpordiamet ei ole kaebaja seisukohale vastu vaielnud. Sellest saab

järeldada, et Transpordiamet ei pidanud kaebaja esitatud tõendeid sõiduki Vantaa linna

avalikul oksjonil omandamise kohta iseenesest ebapiisavaks või ebausaldusväärseks, vaid

sisuliselt leidis, et tal puudub pädevus vaidluse korral tuvastada omanikukande aluseks

olevaid asjaolusid. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei ole selline seisukoht õige.

20. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruse nr 19 § 7 lg 2 p 2 kohaselt tuleb

registripidajale esitada sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid, mille

omandiõiguse tõendamiseks vajalik sisu ja koosseis sõltuvad sõiduki omandamise õiguslikust

alusest ja asjaoludest. Nii näiteks selgitas ringkonnakohus 29.11.2024 otsuses nr 3-22-1095,

et vallaspandiõiguse realiseerimisele avaliku enampakkumise teel on iseloomulik, et ostja

omandab asja seaduslikult senise omaniku nõusolekust sõltumata (p 18). Siinse asja

materjalide kohaselt sai Vantaa linn sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks

Soome sõidukite teisaldamise seaduse (1508/2019 Laki ajoneuvojen siirtamisestä1) alusel (vt

eeskätt §-d 10– 13). Isegi kui eeldada, et Vantaa linn ei teavitanud sõiduki Eesti

liiklusregistrisse kantud omanikku nõuetekohaselt sõiduki teisaldamisest, nagu leidis

halduskohus – mille kohta ei ole siiski tõendeid esitatud – ei pruugi see mõjutada sõiduki

võõrandamise otsuse kehtivust ja seega ka omandiõiguse üleminekut Vantaa linnale.

Osundatud Soome seaduse § 10 lg 1 järgi tuli teavitada sõiduki teisaldamisest selle omanikku

või valdajat. Asja materjalide põhjal saab eeldada, et sõiduki valdajaks (liiklusregistri järgi

vastutavaks kasutajaks) ei olnud Primero Finance OÜ, vaid Z.P. Kuigi haldusorgani otsus

sõiduki teisaldamise kohta tuli kõnealuse Soome seaduse § 10 lg 2 kohaselt vormistada

kirjaliku otsusena ja toimetada see viimasele teadaolevale omanikule ja valdajale, võis selle

kätte toimetada ka avalikult, kui omanik või tema aadress ei olnud teada. Seetõttu ei välista

sõiduki omandiõiguse üleminekut Vantaa linnale Primero Finance OÜ väide, et Vantaa linn ei

ole teda sõiduki hoiule võtmisest teavitanud ja hoiatanud selle võõrandamise eest.

21. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu hinnangul seni esitatud materjalide põhjal piisavalt

põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei saanud sõidukit Soomes avalikult enampakkumiselt

soetades selle omanikuks. Asjaolu, et kaebajal ei olnud siinse vaidluse asjaolusid arvestades

võimalik esitada Transpordiametile sõiduki registreerimistunnistust, ei saa välistada omaniku

vahetuse kande tegemist, kui Soomes võõrandati see sõiduk kui peremehetu vara, mille

omandiõigus on läinud Vantaa linnale üle seaduse ja selle alusel antud haldusakti alusel.

22. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus E.K apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu

26.09.2022 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab E.K kaebuse. Ringkonnakohus

tühistab Transpordiameti 11.01.2022 otsuse ja kohustab Transpordiametit kandma kaebaja

liiklusregistrisse sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuna vastavalt kaebaja

15.12.2021 taotlusele.

1 Leitav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/saadoskokoelma/2019/1508

8(9)

3-22-306

23. Ringkonnakohus võtab kindla sisuga ettekirjutuse tegemisel (vt HKMS § 41 lg 3) arvesse

järgmisi asjaolusid: vastustaja ei teosta liiklusregistris omanikuvahetuse kande tegemisel

kaalutlusõigust; puudub põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei saanud sõidukit Soomes oksjonilt

soetades selle omanikuks; Primero Finance OÜ on apellatsioonimenetluses kinnitanud, et

tema ei ole enam vaidlusaluse sõiduki omanik; Z.P ei ole taotlenud enda kandmist

liiklusregistrisse vaidlusaluse sõiduki omanikuna; kaebaja on apellatsioonkaebuses jäänud

nõude juurde kohustada vastustajat tegema omanikuvahetuse kanne ja ei ole ka hilisemas

menetluses teada andnud, et tema tahe on muutunud. Kui õigusaktide või faktiliste asjaolude

muutumise tõttu ei vasta Transpordiametile esitatud 15.12.2021 taotlus siiski enam kaebaja

tahtele, tuleks kaebajal sellest Transpordiametile viivitamata teada anda.

24. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud

hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea

kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

25. Vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108

lg-d 1 ja 8). Vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud,

mis on nõuetekohaselt tõendatud (§ 109 lg-d 1, 11 ja 6). Kaebaja menetluskulud halduskohtus

olid kokku 310 eurot (riigilõiv 20 eurot, tõlkimiskulu 90 eurot ja esindajakulu 210 eurot; dtl

96 jj) ja ringkonnakohtus 329,50 eurot (riigilõiv 20 eurot, esindajakulu 209,50 eurot).

26. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale ei saa välja mõista tõlkimiskulu 90 eurot. Kuigi

halduskohtule esitatud arve kinnitab selle kulu tasumise kohustuse tekkimist, pole kaebaja

esitanud tõendeid arve tasumise kohta (nt maksekorraldus või kontoväljavõte). HKMS § 109

lg 11, mille kohaselt piisab tõendist selle kohta, et menetlusosalisel on tekkinud kulude

kandmise kohustus, puudutab üksnes menetlusosalise esindaja kulusid (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 10.05.2024 otsus nr 3-22-2509, p 14; 30.09.2022 otsus nr 3-21-586, p 28.2;

11.02.2022 otsus nr 3-20-1773, p 34). Muus osas on menetluskulud asja mahtu ja keerukust

ning menetluse käiku arvestades vajalikud ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)