3-24-3083/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsusega keelduti Xile töötamiseks juhtorgani liikmena äriühingusse OÜ Wheels2Go tähtajalise elamisloa andmisest (dtl 3). Otsuse põhjendused:
Legislator headnote
AI generated3-24-3083/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Otsuse põhjendused:
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2025. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3083
Haldusasi
Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsuse nr
15.3-3.2/576-1 ja 01.11.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/126
tühistamiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse uuesti
läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult
teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.05.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsusega keelduti Xile töötamiseks juhtorgani liikmena
äriühingusse OÜ Wheels2Go tähtajalise elamisloa andmisest (dtl 3). Otsuse põhjendused:
-
Kaebajal oli varem fiktiivne abielu, mis on tänaseks lõppenud, kuid mida taotleja ei soovinud
lõpetada, kartes kaotada oma viibimisalust. Arvestades taotleja poolt taotlevate elamislubade
liikide järjekorda, taotleja antud vastuolulisi ütluseid, siis jääb mulje, et taotleja soovis hoida
kõrvale sanktsioonimäärusest, olles sanktsioonisubjekt ja taotleja soovib saada Eestis viibimise
alust selleks, et taotleja ei peaks tagasi minema oma kodakondsusriiki.
-
Tõendid ei kinnita osaühingu tegutsemist. Äriühing ei too Eesti majandusele kasu. Taotlejal on
võimalik ettevõtet juhtida ka väljaspool Eestit.
-
Taotlejal puudus jaanuarist juulini 2024. aastal legaalne sissetulek. Kaebaja tööle asumise aja
kohta on esitatud vastuolulisi andmeid. Juhatuse liikmele makstava töötasu suurus ei vasta seaduse
nõuetele. PPA-l puudub veendumus, et taotlejale hakatakse kogu elamisloa perioodil, st ka
edaspidi maksma piisavat töötasu, sest maksed on tehtud tagantjärele.
-
Taotleja on enda eluloo kohta esitanud erinevaid andmeid. Taotleja on töötanud miilitsas ning ta
on määratlenud end topeltkodakondsust omandanuna. Taotlejale laekuvad isiklikule kontole
suured sularaha sissemaksed.
-
Taotleja esitas alles haldusmenetluse käigus teabe oma karistatuse kohta, mida ta ei olnud
varasemas taotluses maininud. Taotlejalt tuleb eeldada lojaalsust mõlemale kodakondsusjärgsele
riigile. Taotleja ei ole esitanud sõjaväeteenistusest vabastamist kinnitavat tõendit, mistõttu saab
järeldada, et taotleja kuulub Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reservi. Selliste isikute
1(6)
viibimine Eestis võib ohustada Eesti julgeolekut ja avalikku korda, kui Venemaa Föderatsiooni
(VF) sõjategevus peaks mingitel põhjustel eskaleeruma.
-
Taotleja on esitanud menetluse kestel erinvaid andmeid taotluse lahendamisel tähtsust omavate
asjaolude kohta, mis on hiljem osutunud valeks.
-
PPA ei ole tuvastatud, et taotlejal oleksid eraelulised või perekondlikud sidemed Eestiga, mis
takistaksid elamisloa andmisest keeldumist.
X esitas otsusele vaide (dtl 422 jj). Politsei- ja Piirivalveamet jättis 01.11.2024 vaideotsusega nr 15.3-
3.6/126 vaide rahuldamata.
-
Ainuüksi see, et PPA ei oleks tohtinud sisustada VMS § 123 p-i 2 vaide esitaja varasema
elamisloa eesmärgipärase kasutamisega, ei too kaasa PPA otsuse tühistamist. Tegemist ei ole
ainukese põhjusega, millele PPA otsuses on tuginetud ning millega on sisustatud tähtajalise
elamisloa andmisest keeldumise otsust.
-
PPA tugineb äriühingu puhul selle reaalse äritegevuse puudumisele ehk VMS § 1811 lg-le 2, mille
kohaselt peab äriühingul vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olema tegelik
majandustegevus Eestis, s.o enne 29.05.2024. Vaide lahendaja iseenesest nõustub, et äriühingul
tõepoolest mingisugune käive on. Vaide esitaja äriühing ei soodustada Eesti majanduse arengut,
kui ta ei maksa riigile makse, milleks ta on kohustatud. Sellele, et vaide esitaja äriühing ei maksa
käibemaksu, vaide esitaja iseenesest vastu ei vaidle. Vaatluse all olnud perioodil (2024. a
maikuule eelnenud viiel kuul) ei ole vaide esitaja käibemaksu maksnud, vaid riigilt küsinud
käibemaksu tagasi. Lisaks on tööandja kutsel märgitud töötasu suuruseks summa, mis ei vasta
VMS § 178 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vaide lahendaja on ka seisukohal, et PPA on põhjendatult
kahelnud selles, et vaide esitajale hakatakse maksma kogu elamisloa perioodil seaduses sätestatud
töötasu.
-
PPA-l ei ole võimalik arvestada vaidemenetluses uute dokumentidega, mille esitamise võimalus
oli vaide esitajal olemas ka haldusmenetluse käigus.
-
Reservi arvamine ei võrdu sellega, et isik ei ole mobilisatsioonikohuslane. Reservi arvamise mõte
ongi selles, et riigil oleksid olemas mehed, keda vajadusel mobiliseerida. Vaide esitaja ei ole
reservist välja arvatud. Lisaks nähtuvalt sõjaväepiletist on vaide esitajale märgitud „A-kategooria“
ehk teenistuskõlbulik ilma piiranguteta (märge lisatud 04.10.2000). Haldusmenetluse käigus on
vaide esitaja väljendanud just hirmu mobiliseerimise ees ja selgitanud, et ta plaanib loobuda VF-i
kodakondsusest.
-
PPA võis vaide esitaja poolt esitatud tõendile oma karistatuse kohta tugineda. Vaide lahendaja
soovis täpsemalt aru saada, mille eest vaide esitajat on 2002. a Venemaal karistatud. Vaide esitaja
ei ole vaide lahendaja vastavat kohtuotsust edastanud ega ka põhjendanud, miks ta seda ei saa
esitada.
-
Kuni vaide esitajat ei ole vabastatud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, omab ta kohustusi
ka selle riigi ees. Vaide esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks alustanud kodakondsusest
vabastamise või loobumise protsessi. Siiski tuleb pidada tõenäoliseks PPA otsuses toodut, et teise
riigi kodakondsus on võetud selleks, et mööda hiilida sanktsioonidest, mis on kehtestatud VF
kodanikele. Seda eriti arvestades tõsiasja, et vaide esitajale keelduti 11.05.2022. a tähtajalise
elamisloa andmisest justnimelt VMS § 123 p 6 alusel. Vaide lahendajal ei ole võimalik hinnata,
kas vaide esitaja kinnitused selles osas, et ta mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu
on siiras või mitte. Riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine ei ole tähtajalise elamisloa
andmise aluseks. Niisamuti ei puutu tähtajalise elamisloa andmise otsusesse asjaolu, et vaide
esitaja pärit-oluriik ei ole demokraatlik ja seal kehtivad ulatuslikud piirangud.
-
PPA on jõudnud seisukohale, et vaide esitaja kujutab ohtu Eesti riigi avalikule korrale tulenevalt
asjaoludest, et vaide esitajat on Venemaa Föderatsioonis karistatud süüteo eest, kuna vaide esitaja
ei ole varasemalt PPA-le teada andnud, et teda on 2002. a Venemaal karistatud ehk PPA-le on
seega varasema osas esitatud valeandmeid ning ei ole ta varasematest taotlustes märkinud, et ta on
Venemaal miilitsas töötanud. Vaide esitaja võib olla ohuks julgeolekule, kuna ta endiselt Venemaa
Föderatsiooni kodanik ning kodanikuna on tal kohustused oma riigi ees. Venemaa Föderatsioon
2(6)
on teinud korduvalt ähvardusi konkreetselt ka Eesti Vabariigi suunal, siis sellise
lojaalsuskohustuse ning lisaks ka relva käsitlemisoskusega isikute Eestis viibimine ohustab selgelt
Eesti julgeolekut, kui Venemaa Föderatsioon peaks ründama Eestit. Vaides esitatud väide, et vaide
esitaja oskus relvi käsitseda ei ole olnud püsiva ega professionaalse iseloomuga ei muuda tõsiasja,
et oskus relvaga ümber käia on vaide esitajal olemas.
2. X esitas 11.11.2024 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsuse nr 15.3-3.2/576-1 ja
01.11.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/126 tühistamiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse uuesti
läbivaatamiseks kohustamiseks.
1. Kaebaja ei nõustu, et OÜ Wheels2Go ei too Eesti Vabariigile kasu. Osaühing on teinud kaebajale
väljamakseid ja tasunud tulumaksu. Juriidilise isiku omakapital on summas 62 658 eurot ning
müügitulu 197 100 eurot.
2. Kaebaja oskus relva käsitsemisel ei ole olnud püsiva ega professionaalse iseloomuga. Kaebaja ei
teeninud armees ning tema õppeasutuses ei olnud sõjalist väljaõpet. Kaebaja on teinud vaid mõned
laskmised lasketiirus, töötades miilitsas. Miilitsas oli kaebaja tööülesanneteks kontoris sõidukite
registreerimine.
3. Kaebaja ei ole arvatud reservi ega kuulu seetõttu mobiliseerimisele.
4. Kaebajal puudub Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kohaselt karistatus. Kaebaja on
Eestis viibides järginud seaduseid ning teda ei ole karistatud ühegi süüteo eest.
5. Kaebaja ei proovi vältida sanktsioone, vaid asus Eestisse elama enne sanktsioonide kehtestamist.
Kaebaja Eestisse elama asumise motiivideks olid isiklikud perekondlikud asjaolud ja äritegevus.
3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1. Kaebajal puudub õigustatud ootus uuel alusel elamisloa saamiseks.
2. Äriühingu tegevust tuleb hinnata seisuga enne elamisloa esitamist. Enne tähtajalise elamisloa
taotluse esitamist ei ole äriühing ise käibemaksu maksnud, küll aga on seda igakuiselt tagasi
küsitud. Samuti puuduvad äriühingul palgatöötajad ning keskmine töötasu 2024. a teises kvartalis
on olnud 310 eurot. Vastustaja hinnangul ei olnud äriühingul reaalset majandustegevust, mistõttu
ei saa järeldada, et ta oleks oma tegevusega Eesti majandusele kasu toonud. Kaebaja ei ole
esitanud arveid, mis tõendaksid autode müüki.
3. Erinevalt varasemast andis kaebaja seekordses elamisloa taotluses teada, et ta on töötanud
Venemaal miilitsas. Kaebaja ei ole menetluses tõendanud, et tema teenistussuhte iseloom ei
eeldanud relva igapäevast kandmist. On loogiline järeldada, et miilitsas pandi relva kasutamise
oskusele palju rõhku.
4. PPA-le ei ole esitatud sellist tõendit, millelt nähtuks, et kaebaja on vabastatud sõjaväearvestusest.
Kaebaja on haldusmenetluses esitanud sõjaväepileti, mille punktist 8 nähtub, et ta on arvatud
reservi.
5. Kaebaja on väitnud karistatuse puudumist, kuid samas on karistus kaebaja esitatud
karistusõiendile kantud. Kaebaja ei esitanud vaidemenetluses kohtuotsust, et vastustaja saaks välja
selgitada, mille eest on kaebajat karistatud.
6. Vastustaja on kaebajast lähtuvat ohtu sisustanud nii eelnevalt toodu kui ka valeandmete
esitamisega. Kaebajal on endiselt kodakondsusest tulenevad kohustused Venemaa ees. Kaebaja
külastab sageli Venemaad ning tema ütlused selle kohta on vastuolulised. Kaebaja on esitanud
valeandmeid ka oma tegeliku elukoha ja töötamise asukoha kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohtule nähtub vaideotsuse põhjendustest, et vaideotsusega on osaliselt loobutud haldusakti
varasematest põhjendustest seoses võimaliku fiktiivse abielu sõlmimise asjaoludega (dtl 447, p 18).
Samuti on vaideotsuses kohati parendatud algse haldusakti põhjendusi, s.o selgitatud paremini
ennekõike äriühinguga seotud järeldustele jõudmist (samas). Seega lähtub kohus vaidlustatud
haldusakti kontrollimisel haldusakti ja vaideotsuse põhjendustest kogumis, kuna vaideotsus aitab
3(6)
paremini selgitada vastustaja arutluskäiku. Samas märgib kohus, et algne haldusakt ise ei ole
sedavõrd struktureerimata või selgusetu, et vaideotsusega oleks asutud sisuliselt uut haldusakti
andma ja seda põhjendama.
Kohtule ei nähtu ka seda, et alles vaidemenetluses oleks asutud olulisi asjaolusid uurima ja nende
kohta tõendeid koguma.
5. Välismaalasel puudub reeglina subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks.
Erandlikult võib välismaalase subjektiivset õigust Eestisse saabumiseks ja siia jäämiseks möönda
juhul, kui välismaalasel on Eestis olulised perekondlikud sidemed või koduriiki tagasi saatmine seaks
ohtu isiku elu, tervise või inimväärikuse (s.o õigus rahvusvahelisele kaitsele). Käesoleval juhul sellise
olukorraga tegemist ei ole, nagu on sedastatud ka vaidlustatud otsuses (dtl 18 p 69).
Välismaalase Eestis viibimine kõikidel muudel juhtudel peab olema kooskõlas avalike huvidega ning
vastama avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). Seetõttu peab
välismaalase viibimine Eestis nii töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või muul juhul (vt VMS §
118 loetelu) olema riigi ning siinsete kodanike ja õiguslikul alusel viibivate muude isikute huvides.
6. Vaidlusaluse haldusakti aluseks oli kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus töötamiseks juhtorgani
liikmena OÜ-s Wheels2Go (taotlus ja tõlge dtl 60 ja 69; muutmise avaldus dtl 139 p 2). VMS § 118 p
4 ja § 181 lg 2 p 2 koosmõjus võib töötamiseks tähtajalise elamisloa anda ilma Eesti Töötukassa loa
nõuet täitmata Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali
juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil.
VMS § 1811 lg 1 sätestab juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa andmisel järgmised tingimused:
1) eraõiguslik juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa
taotluse esitamist;
2) eraõiguslikul juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse
suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis;
3) eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil eraõigusliku
juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa tähtajalise
elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.
Täiendavalt sätestab lg 2, et äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, peab olema
vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis.
Seega peab tegelik majandustegevus olema olemas 5 kuu kestel enne taotluse esitamist (lg 2) kui ka
enne taotluse suhtes otsuse tegemist (lg 1 p 2). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotluse esitamise
ajaks tuleb lugeda 29.05.2024, mil kaebaja taotles algse taotluse muutmist ja uuel alusel (juhtorgani
liikmena töötamiseks) tähtajalise elamisloa andmist (dtl 129 jj, lisad 9, 10 ja 11).
7. Vastustaja on tuginenud otsuse punktis 33 (dtl 10), et äriühingul puudus enne taotluse lahendamist
tegevus, kuivõrd:
-
OÜ Wheels2Go (16753463) on seisuga 12.09.2024 esitamata deklaratsioonid, st tulu- ja
sotsiaalmaksu deklaratsioon, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2024.
-
Ametlike (registreeritud) andmete järgi töötab äriühingus kaebaja, kuid kaebajale soovitakse
tähtajalist elamisluba töötamiseks vastustajale esitatud kutse kohaselt alles alates 01.08.2024, mis
tähendab, et kaebaja kutsub kutse kohaselt ennast tööle alles 01.08.2024, eeltoodust selgub nagu
kaebaja ei oleks varem äriühingus töötanud.
-
Äriühingus puuduvad palgatöötajad, keskmine töötasu (2024 II kv) on 310 eurot, võrreldes
esimese kvartaliga, KMD koefitsient on 0 (0 maksumääraga tehingud, kauba eksport).
4(6)
-
Äriühingu näitajate (KMD andmed) perioodil 01.2024 - 07.2024 kohaselt küsitakse äriühingu
kaudu käibemaksu tagasi 20 5021,21 euro ulatuses, makstakse aga 0 eurot.
Kohus lisab täiendavalt, et haldustoimikusse kogutud materjalide alusel tasuti 2024 I kvartalis
tööjõumakse 857,92 eurot ning riiklikke makse 0 eurot (dtl 121). Samas oli perioodil 01.12.2023-
29.02.2024 maksustatav käive 78 100 eurot (samas). Kohus ei pea vajalikuks uurida, kas seega
toimus kogu maksustatav käive üksnes detsembris 2023. a, kuid riiklike maksude tasumist 2024.
aastal vähemalt 5 kuu kestel eeltoodust tulenevalt ei nähtu.
Kaebaja lisas puudunud deklaratsioonid 2024. aasta augustikuu eest vaidele (dtl 427 ja 428).
Vaideotsuses on vastustaja põhjendatult välja toonud (dtl 447, p 22), et äriühingul on mingisugune
käive, samas äriühing ei maksa käibemaksu. Selline äriühing ei soodusta Eesti majanduse arengut.
Kohus nõustub vastustaja järeldusega. Vastustajal on lai kaalutlusõigus hindamaks, kas konkreetne
äriühing soodustab Eesti majanduse arengut. Käesoleval juhul puuduvad kaebaja äritegevuses
mistahes asjaolud, mis viitaksid Eesti majanduse arengu soodustamisele. Eeltoodust tulenevalt on
täidetud VMS § 123 p-s 2 toodud tingimus, et välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise
tingimustele.
8. Kaebaja on jätnud vastamata ka vastustaja seisukohale brutokuupalka puudutavas osas (otsuse p 35
ja vaideotsuse p 23). VMS § 178 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele
tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise
brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama
tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud
andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise
elamisloa taotlemisel (lg 2).
2024. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1894 eurot1. Kaebajale eelnevalt OÜ-s Wheels2Go
poolt makstud palk suurusega alla 1000 euro kuus (vt tabel otsuse punktis 35) ega ka tööandja kutsele
märgitud brutopalk suurusega 1400 eurot kuus (dtl 145) ei vasta vastavale miinimumnõudele.
Kaebaja ei vasta ka seetõttu tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
9. Kuna eelnevad alused on piisavad tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks, ei pea kohus
vajalikuks analüüsida muid otsuse põhjendusi. Kohus vastab kaebuse väidetele üksnes osas, milles
kaebaja otsusele vastu vaidles, mis puudutavad ennekõike kaebajast tulenevat ohtu avalikule korrale
ja julgeolekule (VMS § 124 lg 1 p 1).
Kaebaja on haldusmenetluses esitanud sõjaväepileti (dtl 278 jj, tõlge dtl 293), mille teisel leheküljel
(dtl 279, tõlge dtl 295) on märgitud, et kaebaja on arvatud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude
reservi ja kaebaja on sõjaväeteenistuseks kõlbulik. Kaebaja on reamees (lk 8, tõlge dtl 298).
Leheküljel 11 on toodud, et kaebaja kuulub Venemaa armee sõdurite koosseisu ametikohaga
personaalarvuti operaator (dtl 283, tõlge dtl 299). Leheküljel 19 on toodud, et kaebaja on arvatud
reservi 27-aastaseks saamise tõttu (dtl 287, tõlge dtl 303). Sõjaväepileti lk-del 27-28 on toodud
reservis olevate kodanike kohustused, sh kohustus täita mobilisatsiooniettekirjutust (dtl 290-291,
tõlge dtl 306-307). Eeltoodust tulenevalt kinnitab sõjaväepilet nii kaebaja kuulumist reservi kui ka
seda, et kaebajal tuleb täita mobiliseerimisest tulenevaid kohustusi.
Kaebajast tulenevate muude ohtu kinnitavate asjaolude osas on haldusaktis tuginetud sellele, et
varasemates taotlustes ei ole kaebaja tuginenud sellele, et ta on Venemaal miilitsas töötanud
(haldusakti p 39 ja vaideotsuse p 30) ega sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud (haldusakti p-d
45, 47, 49-50, vaideotsuse p-d 30 ja 31 ja allmärkus 3). Tegemist on oluliste asjaoludega, mis
1 https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-brutokuupalk-oli-esimeses-kvartalis-1894-eurot
5(6)
võimaldavad vastustajal hinnata, kas kaebajast võib tuleneda oht avalikule korrale või mitte,
sealjuures nii varasema teenistuskogemuse kui ka süütegude toimepanemise tõttu. Seetõttu on
vastustaja asjakohaselt viidanud keeldumise alusena ka VMS § 124 lg 2 p-le 1, mille kohaselt
elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid
menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa,
elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti
kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kaebaja poolt varem
andmete esitamata jätmine võis mõjutada ka seda, kas kaebaja oleks eelnevalt Eestis viibimisaluse
saanud.
Toodud asjaolud ei vaja aga täiendavat uurimist, kuna kaebaja ei täida juhtorgani liikmena Eestis
töötamise tingimusi (kohtuotsuse punktid 6-8). Vaidlustatud haldusaktid on seega õiguspärased.
10. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi
kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Sullin
6(6)