Legislator Case Law & Legislation
3-24-3083/11 AI generated

3-24-3083/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-3083/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsusega keelduti Xile töötamiseks juhtorgani liikmena äriühingusse OÜ Wheels2Go tähtajalise elamisloa andmisest (dtl 3). Otsuse põhjendused:

Legislator headnote

AI generated

3-24-3083/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Otsuse põhjendused:

Keywords

AI generated
lack of maintenance withdrawal of debt enforcement changed financial circumstances lack of financial resources assurance of proper business conduct financial hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3083

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsuse nr

15.3-3.2/576-1 ja 01.11.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/126

tühistamiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse uuesti

läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristiina-Marita Alliksoo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.05.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsusega keelduti Xile töötamiseks juhtorgani liikmena

äriühingusse OÜ Wheels2Go tähtajalise elamisloa andmisest (dtl 3). Otsuse põhjendused:

-

Kaebajal oli varem fiktiivne abielu, mis on tänaseks lõppenud, kuid mida taotleja ei soovinud

lõpetada, kartes kaotada oma viibimisalust. Arvestades taotleja poolt taotlevate elamislubade

liikide järjekorda, taotleja antud vastuolulisi ütluseid, siis jääb mulje, et taotleja soovis hoida

kõrvale sanktsioonimäärusest, olles sanktsioonisubjekt ja taotleja soovib saada Eestis viibimise

alust selleks, et taotleja ei peaks tagasi minema oma kodakondsusriiki.

-

Tõendid ei kinnita osaühingu tegutsemist. Äriühing ei too Eesti majandusele kasu. Taotlejal on

võimalik ettevõtet juhtida ka väljaspool Eestit.

-

Taotlejal puudus jaanuarist juulini 2024. aastal legaalne sissetulek. Kaebaja tööle asumise aja

kohta on esitatud vastuolulisi andmeid. Juhatuse liikmele makstava töötasu suurus ei vasta seaduse

nõuetele. PPA-l puudub veendumus, et taotlejale hakatakse kogu elamisloa perioodil, st ka

edaspidi maksma piisavat töötasu, sest maksed on tehtud tagantjärele.

-

Taotleja on enda eluloo kohta esitanud erinevaid andmeid. Taotleja on töötanud miilitsas ning ta

on määratlenud end topeltkodakondsust omandanuna. Taotlejale laekuvad isiklikule kontole

suured sularaha sissemaksed.

-

Taotleja esitas alles haldusmenetluse käigus teabe oma karistatuse kohta, mida ta ei olnud

varasemas taotluses maininud. Taotlejalt tuleb eeldada lojaalsust mõlemale kodakondsusjärgsele

riigile. Taotleja ei ole esitanud sõjaväeteenistusest vabastamist kinnitavat tõendit, mistõttu saab

järeldada, et taotleja kuulub Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reservi. Selliste isikute

1(6)

viibimine Eestis võib ohustada Eesti julgeolekut ja avalikku korda, kui Venemaa Föderatsiooni

(VF) sõjategevus peaks mingitel põhjustel eskaleeruma.

-

Taotleja on esitanud menetluse kestel erinvaid andmeid taotluse lahendamisel tähtsust omavate

asjaolude kohta, mis on hiljem osutunud valeks.

-

PPA ei ole tuvastatud, et taotlejal oleksid eraelulised või perekondlikud sidemed Eestiga, mis

takistaksid elamisloa andmisest keeldumist.

X esitas otsusele vaide (dtl 422 jj). Politsei- ja Piirivalveamet jättis 01.11.2024 vaideotsusega nr 15.3-

3.6/126 vaide rahuldamata.

-

Ainuüksi see, et PPA ei oleks tohtinud sisustada VMS § 123 p-i 2 vaide esitaja varasema

elamisloa eesmärgipärase kasutamisega, ei too kaasa PPA otsuse tühistamist. Tegemist ei ole

ainukese põhjusega, millele PPA otsuses on tuginetud ning millega on sisustatud tähtajalise

elamisloa andmisest keeldumise otsust.

-

PPA tugineb äriühingu puhul selle reaalse äritegevuse puudumisele ehk VMS § 1811 lg-le 2, mille

kohaselt peab äriühingul vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olema tegelik

majandustegevus Eestis, s.o enne 29.05.2024. Vaide lahendaja iseenesest nõustub, et äriühingul

tõepoolest mingisugune käive on. Vaide esitaja äriühing ei soodustada Eesti majanduse arengut,

kui ta ei maksa riigile makse, milleks ta on kohustatud. Sellele, et vaide esitaja äriühing ei maksa

käibemaksu, vaide esitaja iseenesest vastu ei vaidle. Vaatluse all olnud perioodil (2024. a

maikuule eelnenud viiel kuul) ei ole vaide esitaja käibemaksu maksnud, vaid riigilt küsinud

käibemaksu tagasi. Lisaks on tööandja kutsel märgitud töötasu suuruseks summa, mis ei vasta

VMS § 178 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vaide lahendaja on ka seisukohal, et PPA on põhjendatult

kahelnud selles, et vaide esitajale hakatakse maksma kogu elamisloa perioodil seaduses sätestatud

töötasu.

-

PPA-l ei ole võimalik arvestada vaidemenetluses uute dokumentidega, mille esitamise võimalus

oli vaide esitajal olemas ka haldusmenetluse käigus.

-

Reservi arvamine ei võrdu sellega, et isik ei ole mobilisatsioonikohuslane. Reservi arvamise mõte

ongi selles, et riigil oleksid olemas mehed, keda vajadusel mobiliseerida. Vaide esitaja ei ole

reservist välja arvatud. Lisaks nähtuvalt sõjaväepiletist on vaide esitajale märgitud „A-kategooria“

ehk teenistuskõlbulik ilma piiranguteta (märge lisatud 04.10.2000). Haldusmenetluse käigus on

vaide esitaja väljendanud just hirmu mobiliseerimise ees ja selgitanud, et ta plaanib loobuda VF-i

kodakondsusest.

-

PPA võis vaide esitaja poolt esitatud tõendile oma karistatuse kohta tugineda. Vaide lahendaja

soovis täpsemalt aru saada, mille eest vaide esitajat on 2002. a Venemaal karistatud. Vaide esitaja

ei ole vaide lahendaja vastavat kohtuotsust edastanud ega ka põhjendanud, miks ta seda ei saa

esitada.

-

Kuni vaide esitajat ei ole vabastatud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, omab ta kohustusi

ka selle riigi ees. Vaide esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks alustanud kodakondsusest

vabastamise või loobumise protsessi. Siiski tuleb pidada tõenäoliseks PPA otsuses toodut, et teise

riigi kodakondsus on võetud selleks, et mööda hiilida sanktsioonidest, mis on kehtestatud VF

kodanikele. Seda eriti arvestades tõsiasja, et vaide esitajale keelduti 11.05.2022. a tähtajalise

elamisloa andmisest justnimelt VMS § 123 p 6 alusel. Vaide lahendajal ei ole võimalik hinnata,

kas vaide esitaja kinnitused selles osas, et ta mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu

on siiras või mitte. Riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine ei ole tähtajalise elamisloa

andmise aluseks. Niisamuti ei puutu tähtajalise elamisloa andmise otsusesse asjaolu, et vaide

esitaja pärit-oluriik ei ole demokraatlik ja seal kehtivad ulatuslikud piirangud.

-

PPA on jõudnud seisukohale, et vaide esitaja kujutab ohtu Eesti riigi avalikule korrale tulenevalt

asjaoludest, et vaide esitajat on Venemaa Föderatsioonis karistatud süüteo eest, kuna vaide esitaja

ei ole varasemalt PPA-le teada andnud, et teda on 2002. a Venemaal karistatud ehk PPA-le on

seega varasema osas esitatud valeandmeid ning ei ole ta varasematest taotlustes märkinud, et ta on

Venemaal miilitsas töötanud. Vaide esitaja võib olla ohuks julgeolekule, kuna ta endiselt Venemaa

Föderatsiooni kodanik ning kodanikuna on tal kohustused oma riigi ees. Venemaa Föderatsioon

2(6)

on teinud korduvalt ähvardusi konkreetselt ka Eesti Vabariigi suunal, siis sellise

lojaalsuskohustuse ning lisaks ka relva käsitlemisoskusega isikute Eestis viibimine ohustab selgelt

Eesti julgeolekut, kui Venemaa Föderatsioon peaks ründama Eestit. Vaides esitatud väide, et vaide

esitaja oskus relvi käsitseda ei ole olnud püsiva ega professionaalse iseloomuga ei muuda tõsiasja,

et oskus relvaga ümber käia on vaide esitajal olemas.

2. X esitas 11.11.2024 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsuse nr 15.3-3.2/576-1 ja

01.11.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/126 tühistamiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse uuesti

läbivaatamiseks kohustamiseks.

1. Kaebaja ei nõustu, et OÜ Wheels2Go ei too Eesti Vabariigile kasu. Osaühing on teinud kaebajale

väljamakseid ja tasunud tulumaksu. Juriidilise isiku omakapital on summas 62 658 eurot ning

müügitulu 197 100 eurot.

2. Kaebaja oskus relva käsitsemisel ei ole olnud püsiva ega professionaalse iseloomuga. Kaebaja ei

teeninud armees ning tema õppeasutuses ei olnud sõjalist väljaõpet. Kaebaja on teinud vaid mõned

laskmised lasketiirus, töötades miilitsas. Miilitsas oli kaebaja tööülesanneteks kontoris sõidukite

registreerimine.

3. Kaebaja ei ole arvatud reservi ega kuulu seetõttu mobiliseerimisele.

4. Kaebajal puudub Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kohaselt karistatus. Kaebaja on

Eestis viibides järginud seaduseid ning teda ei ole karistatud ühegi süüteo eest.

5. Kaebaja ei proovi vältida sanktsioone, vaid asus Eestisse elama enne sanktsioonide kehtestamist.

Kaebaja Eestisse elama asumise motiivideks olid isiklikud perekondlikud asjaolud ja äritegevus.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebajal puudub õigustatud ootus uuel alusel elamisloa saamiseks.

2. Äriühingu tegevust tuleb hinnata seisuga enne elamisloa esitamist. Enne tähtajalise elamisloa

taotluse esitamist ei ole äriühing ise käibemaksu maksnud, küll aga on seda igakuiselt tagasi

küsitud. Samuti puuduvad äriühingul palgatöötajad ning keskmine töötasu 2024. a teises kvartalis

on olnud 310 eurot. Vastustaja hinnangul ei olnud äriühingul reaalset majandustegevust, mistõttu

ei saa järeldada, et ta oleks oma tegevusega Eesti majandusele kasu toonud. Kaebaja ei ole

esitanud arveid, mis tõendaksid autode müüki.

3. Erinevalt varasemast andis kaebaja seekordses elamisloa taotluses teada, et ta on töötanud

Venemaal miilitsas. Kaebaja ei ole menetluses tõendanud, et tema teenistussuhte iseloom ei

eeldanud relva igapäevast kandmist. On loogiline järeldada, et miilitsas pandi relva kasutamise

oskusele palju rõhku.

4. PPA-le ei ole esitatud sellist tõendit, millelt nähtuks, et kaebaja on vabastatud sõjaväearvestusest.

Kaebaja on haldusmenetluses esitanud sõjaväepileti, mille punktist 8 nähtub, et ta on arvatud

reservi.

5. Kaebaja on väitnud karistatuse puudumist, kuid samas on karistus kaebaja esitatud

karistusõiendile kantud. Kaebaja ei esitanud vaidemenetluses kohtuotsust, et vastustaja saaks välja

selgitada, mille eest on kaebajat karistatud.

6. Vastustaja on kaebajast lähtuvat ohtu sisustanud nii eelnevalt toodu kui ka valeandmete

esitamisega. Kaebajal on endiselt kodakondsusest tulenevad kohustused Venemaa ees. Kaebaja

külastab sageli Venemaad ning tema ütlused selle kohta on vastuolulised. Kaebaja on esitanud

valeandmeid ka oma tegeliku elukoha ja töötamise asukoha kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohtule nähtub vaideotsuse põhjendustest, et vaideotsusega on osaliselt loobutud haldusakti

varasematest põhjendustest seoses võimaliku fiktiivse abielu sõlmimise asjaoludega (dtl 447, p 18).

Samuti on vaideotsuses kohati parendatud algse haldusakti põhjendusi, s.o selgitatud paremini

ennekõike äriühinguga seotud järeldustele jõudmist (samas). Seega lähtub kohus vaidlustatud

haldusakti kontrollimisel haldusakti ja vaideotsuse põhjendustest kogumis, kuna vaideotsus aitab

3(6)

paremini selgitada vastustaja arutluskäiku. Samas märgib kohus, et algne haldusakt ise ei ole

sedavõrd struktureerimata või selgusetu, et vaideotsusega oleks asutud sisuliselt uut haldusakti

andma ja seda põhjendama.

Kohtule ei nähtu ka seda, et alles vaidemenetluses oleks asutud olulisi asjaolusid uurima ja nende

kohta tõendeid koguma.

5. Välismaalasel puudub reeglina subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks.

Erandlikult võib välismaalase subjektiivset õigust Eestisse saabumiseks ja siia jäämiseks möönda

juhul, kui välismaalasel on Eestis olulised perekondlikud sidemed või koduriiki tagasi saatmine seaks

ohtu isiku elu, tervise või inimväärikuse (s.o õigus rahvusvahelisele kaitsele). Käesoleval juhul sellise

olukorraga tegemist ei ole, nagu on sedastatud ka vaidlustatud otsuses (dtl 18 p 69).

Välismaalase Eestis viibimine kõikidel muudel juhtudel peab olema kooskõlas avalike huvidega ning

vastama avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). Seetõttu peab

välismaalase viibimine Eestis nii töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või muul juhul (vt VMS §

118 loetelu) olema riigi ning siinsete kodanike ja õiguslikul alusel viibivate muude isikute huvides.

6. Vaidlusaluse haldusakti aluseks oli kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus töötamiseks juhtorgani

liikmena OÜ-s Wheels2Go (taotlus ja tõlge dtl 60 ja 69; muutmise avaldus dtl 139 p 2). VMS § 118 p

4 ja § 181 lg 2 p 2 koosmõjus võib töötamiseks tähtajalise elamisloa anda ilma Eesti Töötukassa loa

nõuet täitmata Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali

juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil.

VMS § 1811 lg 1 sätestab juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa andmisel järgmised tingimused:

1) eraõiguslik juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa

taotluse esitamist;

2) eraõiguslikul juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse

suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis;

3) eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil eraõigusliku

juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa tähtajalise

elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.

Täiendavalt sätestab lg 2, et äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või

järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, peab olema

vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis.

Seega peab tegelik majandustegevus olema olemas 5 kuu kestel enne taotluse esitamist (lg 2) kui ka

enne taotluse suhtes otsuse tegemist (lg 1 p 2). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotluse esitamise

ajaks tuleb lugeda 29.05.2024, mil kaebaja taotles algse taotluse muutmist ja uuel alusel (juhtorgani

liikmena töötamiseks) tähtajalise elamisloa andmist (dtl 129 jj, lisad 9, 10 ja 11).

7. Vastustaja on tuginenud otsuse punktis 33 (dtl 10), et äriühingul puudus enne taotluse lahendamist

tegevus, kuivõrd:

-

OÜ Wheels2Go (16753463) on seisuga 12.09.2024 esitamata deklaratsioonid, st tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsioon, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2024.

-

Ametlike (registreeritud) andmete järgi töötab äriühingus kaebaja, kuid kaebajale soovitakse

tähtajalist elamisluba töötamiseks vastustajale esitatud kutse kohaselt alles alates 01.08.2024, mis

tähendab, et kaebaja kutsub kutse kohaselt ennast tööle alles 01.08.2024, eeltoodust selgub nagu

kaebaja ei oleks varem äriühingus töötanud.

-

Äriühingus puuduvad palgatöötajad, keskmine töötasu (2024 II kv) on 310 eurot, võrreldes

esimese kvartaliga, KMD koefitsient on 0 (0 maksumääraga tehingud, kauba eksport).

4(6)

-

Äriühingu näitajate (KMD andmed) perioodil 01.2024 - 07.2024 kohaselt küsitakse äriühingu

kaudu käibemaksu tagasi 20 5021,21 euro ulatuses, makstakse aga 0 eurot.

Kohus lisab täiendavalt, et haldustoimikusse kogutud materjalide alusel tasuti 2024 I kvartalis

tööjõumakse 857,92 eurot ning riiklikke makse 0 eurot (dtl 121). Samas oli perioodil 01.12.2023-

29.02.2024 maksustatav käive 78 100 eurot (samas). Kohus ei pea vajalikuks uurida, kas seega

toimus kogu maksustatav käive üksnes detsembris 2023. a, kuid riiklike maksude tasumist 2024.

aastal vähemalt 5 kuu kestel eeltoodust tulenevalt ei nähtu.

Kaebaja lisas puudunud deklaratsioonid 2024. aasta augustikuu eest vaidele (dtl 427 ja 428).

Vaideotsuses on vastustaja põhjendatult välja toonud (dtl 447, p 22), et äriühingul on mingisugune

käive, samas äriühing ei maksa käibemaksu. Selline äriühing ei soodusta Eesti majanduse arengut.

Kohus nõustub vastustaja järeldusega. Vastustajal on lai kaalutlusõigus hindamaks, kas konkreetne

äriühing soodustab Eesti majanduse arengut. Käesoleval juhul puuduvad kaebaja äritegevuses

mistahes asjaolud, mis viitaksid Eesti majanduse arengu soodustamisele. Eeltoodust tulenevalt on

täidetud VMS § 123 p-s 2 toodud tingimus, et välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise

tingimustele.

8. Kaebaja on jätnud vastamata ka vastustaja seisukohale brutokuupalka puudutavas osas (otsuse p 35

ja vaideotsuse p 23). VMS § 178 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele

tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise

brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama

tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud

andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise

elamisloa taotlemisel (lg 2).

2024. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1894 eurot1. Kaebajale eelnevalt OÜ-s Wheels2Go

poolt makstud palk suurusega alla 1000 euro kuus (vt tabel otsuse punktis 35) ega ka tööandja kutsele

märgitud brutopalk suurusega 1400 eurot kuus (dtl 145) ei vasta vastavale miinimumnõudele.

Kaebaja ei vasta ka seetõttu tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.

9. Kuna eelnevad alused on piisavad tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks, ei pea kohus

vajalikuks analüüsida muid otsuse põhjendusi. Kohus vastab kaebuse väidetele üksnes osas, milles

kaebaja otsusele vastu vaidles, mis puudutavad ennekõike kaebajast tulenevat ohtu avalikule korrale

ja julgeolekule (VMS § 124 lg 1 p 1).

Kaebaja on haldusmenetluses esitanud sõjaväepileti (dtl 278 jj, tõlge dtl 293), mille teisel leheküljel

(dtl 279, tõlge dtl 295) on märgitud, et kaebaja on arvatud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude

reservi ja kaebaja on sõjaväeteenistuseks kõlbulik. Kaebaja on reamees (lk 8, tõlge dtl 298).

Leheküljel 11 on toodud, et kaebaja kuulub Venemaa armee sõdurite koosseisu ametikohaga

personaalarvuti operaator (dtl 283, tõlge dtl 299). Leheküljel 19 on toodud, et kaebaja on arvatud

reservi 27-aastaseks saamise tõttu (dtl 287, tõlge dtl 303). Sõjaväepileti lk-del 27-28 on toodud

reservis olevate kodanike kohustused, sh kohustus täita mobilisatsiooniettekirjutust (dtl 290-291,

tõlge dtl 306-307). Eeltoodust tulenevalt kinnitab sõjaväepilet nii kaebaja kuulumist reservi kui ka

seda, et kaebajal tuleb täita mobiliseerimisest tulenevaid kohustusi.

Kaebajast tulenevate muude ohtu kinnitavate asjaolude osas on haldusaktis tuginetud sellele, et

varasemates taotlustes ei ole kaebaja tuginenud sellele, et ta on Venemaal miilitsas töötanud

(haldusakti p 39 ja vaideotsuse p 30) ega sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud (haldusakti p-d

45, 47, 49-50, vaideotsuse p-d 30 ja 31 ja allmärkus 3). Tegemist on oluliste asjaoludega, mis

1 https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-brutokuupalk-oli-esimeses-kvartalis-1894-eurot

5(6)

võimaldavad vastustajal hinnata, kas kaebajast võib tuleneda oht avalikule korrale või mitte,

sealjuures nii varasema teenistuskogemuse kui ka süütegude toimepanemise tõttu. Seetõttu on

vastustaja asjakohaselt viidanud keeldumise alusena ka VMS § 124 lg 2 p-le 1, mille kohaselt

elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid

menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa,

elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti

kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kaebaja poolt varem

andmete esitamata jätmine võis mõjutada ka seda, kas kaebaja oleks eelnevalt Eestis viibimisaluse

saanud.

Toodud asjaolud ei vaja aga täiendavat uurimist, kuna kaebaja ei täida juhtorgani liikmena Eestis

töötamise tingimusi (kohtuotsuse punktid 6-8). Vaidlustatud haldusaktid on seega õiguspärased.

10. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

6(6)