2-24-139035/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

9. aprill 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-24-139035

PLACET GROUP OÜ hagi M.M. vastu

13.01.2018

tarbijakrediidilepingust nr KK3234697 tuleneva põhinõude

673,57 euro, intressi 100,06 euro, sissenõutavaks muutunud

viiviste 29,64 euro, sissenõudmiskulu 10 euro ning edaspidise

viivise alates 10.12.2024 kuni põhinõude tasumata osalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks

hagimenetlus

Tsiviilasja hind

783,77 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

PLACET GROUP OÜ (registrikood: 11198910)

Hageja lepinguline esindaja

jurist G.J. (e-post: XXX)

Kostja

M.M. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on

kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele

on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja esitas 09.12.2024 kostja vastu hagi nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja

13.01.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3234697 tulenev põhivõlg 673,57 eurot, intress

100,06 eurot, võla sissenõudekulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29,64 eurot ja viivis

alates 10.12.2024 kuni põhivõla (673,57 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Kostja sõlmis 13.01.2018 Placet Group OÜ-ga tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr KK3234697,

igakuise maksimaalse osamaksega 33,77 eurot. Viivituse korral oli krediidiandjal õigus nõuda viivist

võrdses määras intressimääraga (39,99% aastas, 0,11% päevas). Lepingu krediidi kulukuse määr oli

49%, mis ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud lubatud piirmäära 56,43% (Eesti Panga

andmetel).

4. Lepingu sõlmimisega seoses esitas kostja Swedbanki konto väljavõtte (periood 01.06.2017–

13.01.2018), mille analüüs näitas, et kostja keskmine kuusissetulek oli 867,18 eurot (töötasu 671,25

eurot + pension 195,93 eurot). Samal perioodil tuvastati kostjal finantskohustusi summas 630,83

eurot (sh Coop Finants AS, TF Bank AB, Hansapost OÜ jt). Lisaks arvestati Placet Group OÜ

siseeeskirjade kohaselt majapidamiskuludeks 150 eurot ja taotletava krediidikonto osamakseks 33,77

eurot. Krediidivõimekuse arvutuse kohaselt jäi kostjale igakuiseks reserviks 52,58 eurot. Enne

lepingu sõlmimist tehti päringud Creditinfo, Maksuameti ja Ametlike Teadaannete registrisse –

maksehäireid ega maksuvõlgnevusi ei tuvastatud.

5. Lepingu jooksul teostati kostjale krediidiväljamakseid kogusummas 1793 eurot (dtl 140-144).

Krediidikonto haldustasudena arvestati 9 eurot (perioodil september 2022 – mai 2023), mistõttu

kujunes lepinguline põhisumma kokku 1802 eurot.

6. Kokku teostas kostja tarbijakrediidilepingu nr KK3234697 alusel 2524,41 eurot (dtl 148-178).

Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 1128,43 euro ulatuses põhiosa, 1392,24 euro ulatuses

intressid ning 3,74 euro ulatuses komisjonitasu.

7. Kostja jäi tarbijakrediidilepingu nr KK3234697 alusel viivisesse juuli, augusti, septembri ja

oktoobri 2024 osamaksetega. Hoolimata korduvalt saadetud võlateatistest ei tasunud kostja

võlgnevust. Laenuandja edastas 09.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava

tähtaja kuni 23.09.2024 võla tasumiseks (dtl 183). Kuna võlgnevus jäi tasumata, ütles laenuandja

lepingu üles 30.10.2024 (dtl 184).

8. Krediidikonto lepingu nr KK3234697 alusel on kostja jätnud oma kohustused nõuetekohaselt

täitmata, mistõttu on hageja nõue 09.12.2024 seisuga muutunud sissenõutavaks. Kostja on

tagastamata jätnud laenusumma 673,57 eurot, mis kujunes krediidikonto kogusummast 1 802 eurot,

millest oli tasutud 1 128,43 eurot. Lisaks sellele on tasumata intressid kogusummas 100,06 eurot, mis

koosnevad juuli, augusti, septembri ja oktoobri 2024 intressimaksetest ning ülesütlemisele eelneva

perioodi intressist. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulusid 10 eurot kahe tasulise

meeldetuletuskirja eest, mis saadeti kostjale 19.07.2024 ja 22.08.2024. Need kulud on arvestatud

VÕS § 113² alusel ning vastavalt Placet Group OÜ hinnakirjale.

9. Hagimaterjalid on kostjale 11.12.2025 isiklikult kätte toimetatud kättetoimetamisportaali

teenuste kaudu, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt (27.12.2024) vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

11. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

12. Vaidlust ei ole, et kostja on sõlminud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu 13.01.2018 (dtl

38-47), kuivõrd kohus on tuvastanud hageja esitatud väljamaksetest kostjale, et kostja on saanud

krediiti kokku 1591 eurot (dtl 140-144, 09.02.2023 makse väljavõte 10 eurot, 13.01.2018 väljamakse

700, 01.05.2020 väljamakse 300 eurot, 26.05.2020 väljamakse 100 eurot, 18.06.2020 väljamakse

100 eurot, 27.06.2020 väljamakse 80 eurot, 31.07., 03.09., 10.09.2020 väljamaksed kokku 150 eurot,

28.02.2021 väljamakse 50 eurot, 06.06.2021 väljamakse 60 eurot, 14.03.2023 väljamakse 12 eurot,

25.01.2023 väljamakse 10 eurot, 28.12.2022 väljamakse 19 eurot). Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna füüsilisest isikust kostjale anti krediiti

väljaspool tema majandustegevust. Samuti ei ole vaidlust, et kostja jäi tasumata kolme järjestikuse

osamaksega – 07.2024, 08.2024 ja 09.2024. Hageja edastas kostjale 09.09.2024 hoiatuse koos 14-

päevase tähtajaga võlgnevuse tasumiseks (dtl 183), kuid kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja

lepingu erakorraliselt üles 30.10.2024 (dtl 184). Seetõttu muutus kostja kohustus sissenõutavaks.

Kohus kontrollis hagiandmete põhjal, et krediidi kulukuse määr 49% ei ületanud lepingu sõlmimise

ajal kehtinud krediidi kulukuse kolmekordset piirmäära (56,43%).

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on 25.11.2024 kohtunõudes

hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus

saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal

lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3

p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus

tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest

tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega

seda sisustama.

15. Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet VÕS § 403⁴ tähenduses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-

106661, p 55). Hageja on küll viidanud, et enne krediidikonto lepingu nr KK3234697 sõlmimist

hinnati kostja krediidivõimekust, sh analüüsiti kostja Swedbanki pangakonto väljavõtet perioodil

01.06.2017–13.01.2018 ning tehti taustakontrollid avalikest registritest. Selle tulemusena tuvastas

hageja, et kostja keskmine sissetulek oli 867,18 eurot, kuhu kuulusid nii töötasu kui pension ja

finantskohustused ulatusid 630,83 euroni. Lisaks arvestati 150 eurot majapidamiskuludeks ja 33,77

euro suurune makse taotletavalt krediidikontolt, mille tulemusel jäi kostjale igakuiseks reserviks vaid

52,58 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline lähenemine kooskõlas vastutustundliku laenamise

põhimõttega, kuna olukorras, kus laenutaotlejal on juba viis erinevat tarbijalaenu ning sissetulekud

koosnevad peamiselt pensionist ja töötasust, on tegemist ilmse ohumärgiga, mis oleks pidanud

krediidiandjat ettevaatlikkusele sundima. Laenuandmine olukorras, kus igakuine rahaline reserv on

alla 60 euro, ei võimalda järeldada, et kostjal oleks olnud piisav suutlikkus täiendava kohustuse

täitmiseks. Sellise marginaalse reservi olemasolu ei taga laenusaaja stabiilset maksevõimet ega anna

krediidiandjale alust järeldada, et isik suudab tagada laenu nõuetekohase tagasimaksmise kogu

lepingu kehtivusaja jooksul. Lisaks sellele põhines hageja krediidivõime hinnang üksnes lepingu

sõlmimisele eelnenud pangakonto väljavõttel ega hõlmanud hilisemaid perioode. Oluline on, et

pärast laenulepingu sõlmimist tehti kostjale mitmel korral täiendavaid väljamakseid ning lepingut

muudeti ka 02.06.2022. Vaatamata sellele ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et

kostja krediidivõimet oleks enne nimetatud väljamakseid või lepingu muudatust uuesti hinnatud.

Puuduvad andmed selle kohta, et oleks kogutud või analüüsitud kostja ajakohast pangakonto

väljavõtet või muid objektiivseid allikaid tema finantskohustuste ja elamiskulude kohta. Seega

puuduvad tõendid selle kohta, et kostja tegelik maksevõime oleks kogu lepingu kestel olnud teada

või et seda oleks korrapäraselt hinnatud. Ainuüksi esmase hinnangu andmine enne lepingu sõlmimist

ei vabasta krediidiandjat vastutusest pidevalt hinnata, kas laenusaaja olukord võimaldab täiendavate

kohustuste võtmist, eriti arvestades, et tegu on tähtajatu krediidikontoga, millele saab teha korduvaid

väljamakseid.

16. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud juba esialgsel hindamisel, aga ka iga hilisema muudatuse ja

väljamakse eel analüüsima kriitiliselt, kas kostja on suuteline täitma võetud kohustusi. Seda ei ole

tehtud, mistõttu ei saa kohus lugeda hageja tegevust vastutustundlikuks ega pidada maksevõime

analüüsi piisavalt läbiviiduks. Seetõttu tuvastab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud temale

seadusest tulenevat vastutustundliku laenamise kohustust.

17. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust ning

ei ole tõendanud, et laenuleping sõlmiti teadliku ja läbimõeldud krediidivõime analüüsi tulemusel.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude üksnes osaliselt ning arvestab otsuses VÕS § 4034 lg

7 alusel krediidiandja kohustuse rikkumist.

18. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo

19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt

erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal (13.01.2018) oli 0% (https://

www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud

krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7

teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab

kohus rahuldamata.

19. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui tarbija

on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha,

tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Hagi juurde lisatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostjale

on krediiti väljastatud tarbijakrediidilepingu alusel kokku 1591 eurot (dtl 140-144) ja kostja on

teinud tagasimakseid kokku 2524,41 eurot (hagiavalduse p 4.5). Kuivõrd hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on juba tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei

ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

20. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik