1-24-7396/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-24-7396

Kohtukoosseis

Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Markus Kärner

Kriminaalasi

Agu Hane (Hani) süüdistuses KarS § 137 lg 1, § 178

lg 11 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 6. märtsil 2025 lühimenetluses tehtud

otsus

Apellant

kaitsja

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

Agu Hani

Eesti Vabariigi kodanik, ik 37209230013; elukoht

XXX; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu

Maakohtu 23. augusti 2021. a otsusega KarS § 178 lg

11 järgi. KarS § 74 lg 1, 3, 5 alusel jäeti mõistetud

vangistus tingimisi kohaldamata 2 aasta 7 kuu pikkuse

katseajaga; tõkendit kohaldatud pole

Kaitsja

Janek Valdma

RESOLUTSIOON

Ringkonnakohus jätab Agu Hane kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse

advokaadist kaitsja vahendusel.

Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud

kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks,

edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus tegi 6. märtsil 2025 otsuse, millega mõistis Agu Hane süüdi KarS §

178 lg 11 ja § 137 lg 1 järgi. KarS § 178 lg 11 järgi mõistis kohus Agu Hanele karistuseks 2

aastat, KarS § 137 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel

mõistis kohus liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja

lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, st 2

aastani.

Kuriteod on pandud toime katseajal, mistõttu suurendas kohus eespool nimetatud 2-aastast

karistust KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 23. augusti 2021 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 6 kuu vangistuse – võrra ning mõistis Agu Hanele

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Maakohus mõistis Agu Hane KarS § 178 lg 11 järgi süüdi selles, et ta hoidis täpselt

tuvastamata ajast kuni 21. oktoobrini 2022 enda elukohas olevas arvutis ja mälupulkadel

suurt hulka foto- ja videofaile, millel oli kujutatud nooremat kui kaheksateistaastast isikut

pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut nii pornograafilises kui ka

erootilises situatsioonis.

KarS § 137 lg 1 järgi mõistis maakohus Agu Hane süüdi selles, et ta filmis ja pildistas tema

kohta andmete kogumise andmetel oma naabrit.

16.12.2021 kella 13.54-st kuni 13.55-ni filmis ja pildistas ta hoovis viibivat naabrit.

08.10.2022 kella 03.11 ja 03.17 vahelisel ajal ja 16.10.2022 kella 21.02 ja 21.07 vahelisel

ajal filmis ta akna tagant liistu otsa kinnitatud mobiiltelefoni kasutades salaja naabrit tema

korteris.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Agu Hane kaitsja, kes vaidlustab otsust

reaalse vangistuse kohaldamise osas. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus mõistaks uue

karistuse selliselt, et vähemalt osa liitkaristusest jääks tingimisi kohaldamata. Võimalusel

palub kaitsja asendada karistus osaliselt või täielikult tingimisi vangistusega või mõne muu

kergema mõjutusvahendiga.

Kaitsja märgib, et karistusseadustiku § 56 lõike 2 kohaselt võib vangistust mõista üksnes

juhul, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus ei

põhjendanud otsuses piisavalt, miks ei ole võimalik süüdistatavat mõjutada leebemate

mõjutusvahenditega, eelkõige tingimisi vangistusega või muude karistusliikidega.

Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud karistuse mõistmisel tähelepanuta süüdistatava isiku

tausta ja praeguse eluolukorra, nimelt selle, et



Agu Hani on töövõimetuspensionär;



töötab madalapalgalisel töökohal (majahoidjana);



tema tervislik seisund on halb;



isikul on sünnipärastel asjaoludel madal haridus- ja sotsiaalne kapital;



ta ei käitu vägivaldselt ja tal ei esine sõltuvusprobleeme.

Kõik see näitab kaitsja hinnangul, et karistuse eesmärgid oleks saavutatavad kergema

mõjutusvahendiga.

Kaitsja leiab, et kuigi tegemist on Agu Hane mitmenda karistusega, on seaduslikult

võimalik jätta karistus osaliselt või täielikult täitmisele pööramata KarS § 74 alusel,

arvestades, et



süüdistatav füüsiliselt ei ole ohtlik teistele isikutele;



tema intellektuaalsed eripärad ja raske lapsepõlv ning elukogemus nõuavad pigem

juhendamist kui vangistust;



pikk vangistus lõhuks olemasoleva sotsiaalse tugistruktuuri;



süüdistatav on väljendanud valmisolekut saada vajalikku ravi ja tuge;



kriminaalhooldaja oma ettekandes leiab, et šokivangistus võiks olla kohane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni argumendid on ilmselgelt

põhjendamatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

4. Agu Hani pani uued kuriteod toime talle KarS § 74 alusel kohaldatud katseajal. Kui

isik paneb uue tahtliku kuriteo toime KarS § 74 alusel kohaldatud katseajal, saab vastavalt

KarS § 74 lg-le 5 kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga

üksnes koos süüdlase elektroonilisele valvele allutamisega, elektroonilist valvet saab

vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 9 kohaldada vaid süüdistatava nõusolekul. Kaitsja ei ole

apellatsioonis elektroonilise valve kohaldamise küsimust käsitlenud ja apellatsioonist ei

nähtu, et maakohtu menetluses oleks küsitud Agu Hane nõusolekut elektroonilise valve

kohaldamiseks. See, et kaitsja taotleb Agu Hane karistuse täitmisele pööramata jätmist

vähemalt osaliselt, ei tähenda, et sellisel juhul ei kehtiks elektroonilise valve kohaldamise

nõue – KarS § 74 reguleerib nii karistusest täielikult kui ka osalist vabastamist.

5. Lisaks eelnevale märgib kohtukolleegium aga, et apellatsioonist ei nähtu, et

maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel vigu, mis tingiks maakohtu otsuse muutmise.

Kaitsja etteheide, justkui oleks maakohus rikkunud KarS § 56 lg-t 2, kuna pole

põhjendanud, miks ta ei kohaldanud kergemat karistust, on alusetu. KarS § 56 lg 2 teise

lause kohaselt peab karistuseks just vangistuse mõistmist põhjendama juhul, kui

karistusseadustiku eriosa paragrahv, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. KarS § 178 lg 11 näebki ainsa

karistusena ette vangistuse. KarS § 137 lg 1 näeb vangistuse kõrval ette ka rahalise

karistuse, selle kuriteo eest karistuse mõistmisel on aga kohus põhjendanud, miks ta ei pea

võimalikuks Agu Hane karistamist rahalise karistusega: kohus leidis, et selle kohaldamine

ei ole põhjendatud eripreventiivsel kaalutlusel. Sellele seisukohale apellatsioonis sisulist

vastuväidet esitatud pole.

Kaitsja seisukoht, et kohus oleks pidanud KarS § 56 lg-st 2 tulenevalt põhjendama, miks ta

ei kohalda tingimisi vangistust, on aga ilmselgelt põhjendamatu, sest karistusseadustik ei

tunne sellist karistusliiki nagu tingimisi vangistus. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata

jätmine pole iseseisev karistusliik, vaid vangistuse kui karistusliigi individualiseerimise

viis. Seega ei reguleeri KarS § 56 lg 2 vangistuse tingimisi täitmisele pööramise

põhistamist. Samas märgib ringkonnakohus, et maakohus on seda, miks ta ei pea

võimalikuks jätta karistust tingimisi täitmisele pööramata, põhjendanud, osutades sellele, et

Agu Hane senised karistused ei ole talle mõju avaldanud.

Ilmselgelt põhjendamatu on ka kaitsja väide, et maakohus on jätnud karistuse mõistmisel

olulised asjaolud tähelepanuta. Apellatsioonis ei ole selgitatud, kuidas näitavad

apellatsioonis loetletud asjaolud – sh see, et Agu Hani on töövõimetuspensionär ja töötab

madalapalgalisel töökohal –, et karistuse eesmärgid oleks saavutatavad kergema

mõjutusvahendiga.

Maakohtu otsusest nähtub, et loetelu asjaoludest, miks on kaitsja arvates võimalik Agu

Hane karistus vähemalt osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätta, on kaitsja esitanud ka

maakohtus. Maakohus on otsuses esitanud oma põhjendused, miks kohtus seda võimalikuks

ei pea, ning argumente, mis maakohtu seisukoha kummutaks, apellatsioonis esitatud pole.

Kohtukolleegium peab sisutühjaks taotlust kohaldada võimalusel mingit muud leebemat

mõjutusvahendit, sest apellatsioonist ei ilmne, millist mõjutusvahendit oleks tema

hinnangul võimalik karistusseadustikust tulenevalt karistuseks mõistetud vangistuse asemel

kohaldada.

6. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsusega Agu Hanele

mõistetud karistus järgib KarS § 56 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid ja kohtupraktikat ning

apellatsiooni argumendid ei anna alust selle muutmiseks. Tuginedes KrMS § 326 lg-le 3,

jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt