2-22-7960/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-7960

Tsiviilasi

V.P. hagi I.P. ja R.P. vastu koduse testamendi

kehtivuse ja seadusjärgse pärimise tuvastamiseks

Menetlustoiming

hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V.P. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso,

vandeadvokaadi abi Laureana Telk

Kostja I: I.P. (isikukood XXX)

Kostja II: R.P. (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu V.P. loobumine hagist.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-7960.

3. Jätta I.P. Pxxxxxja R.P. menetluskulud V.P. kanda.

4. Mõista V.P.-lt I.P. Pxxxx kasuks välja menetluskulud 585 eurot 20 senti.

5. Mõista V.P.-lt I.P. Pxxxx kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (585 eurolt 20 sendilt) alates määruse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Mõista V.P.-lt R.P. kasuks välja menetluskulud 475 eurot 80 senti.

7. Mõista V.P.-lt R.P. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475

eurolt 80 sendilt) alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Vabastada V.P. riigilõivu 630 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

9. Rahuldada vandeadvokaadi abi Laureana Telgi taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude

kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks Meelis

Masso Advokaadibüroo vandeadvokaadi abi Laureana Telgi poolt V.P.-le tsiviilasjas nr

2-22-7960 osutatud õigusabi eest 527 eurot 04 senti.

10. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on V.P. hagi I.P. ja R.P. vastu koduse testamendi kehtivuse ja

seadusjärgse pärimise tuvastamiseks

2. Hageja loobus 31. märtsil 2025 hagist. Kostjad on menetluse lõpetamisega nõus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist

loobuda. TsMS 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud.

TsMS § 429 lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist

loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. TsMS § 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse

korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi.

Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4

sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise

vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

5. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Lisaks TsMS § 168 lg-s 4 ja 5 sätestatule tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel

arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (vt

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn

2017. § 168 komm 3.5.d). TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Praegusel juhul ei loobu hageja hagist seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Seega peaksid kulud jääma TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kohtu

hinnangul ei esine praegusel juhul ka asjaolusid, mis annaks aluse TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks. Asjaolu, et hageja on saanud menetluses menetlusabi, ei välista ega piira tema

kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1).

Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

6. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I menetluskulud 585 eurot 20 senti

(koos käibemaksuga; lepingulise esindaja kulud 582 eurot 20 senti + tõendi hankimisega

seotud kulud 3 eurot) ning kostja II menetluskulud 475 eurot 80 senti (koos käibemaksuga).

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohus on seisukohal, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma käibemaksuta)

on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Vaidluse ulatust ja keerukust arvestades

on põhjendatud ka kostjate lepingulise esindaja ajakulu (kostja I puhul 4 tundi ja kostja II

puhul 3 h 15 min). Kostjad on esitanud kohtule põhjaliku vastuse hagile ning 4. märtsil 2025

menetlusdokumendi koos täiendavate taotluste ning seisukohtadega. Samuti tuli kostjate

lepingulisel esindajal ette valmistuda 31. märtsiks 2025 planeeritud eelistungiks (hageja

loobus hagist eelistungi toimumise päeval). Samuti on põhjendatud kostja I tõendi

(kinnistusraamatu väljavõtte) hankimisega seotud kulu 3 eurot.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on kostjad kinnitanud, et nad ei ole füüsiliste isikutena

käibemaksukohustuslased ega ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada

Eelneva tõttu tuleb hagejalt mõista kostja I kasuks välja menetluskulud 585 eurot 20 senti ja

kostja II kasuks 475 eurot 80 senti. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal tasuda viivist

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Kohus rahuldas 23. augusti 2022 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning

vabastas hageja hagiavalduse esitamisel 630 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi

või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel (mh kompromissi sõlmimise tõttu) ette

näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud

tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud vabastada hageja riigilõivu

riigituludesse tasumise kohustusest. Siinkohal arvestab kohus hageja halba majanduslikku

olukorda ning seda, et kohtulahendi alusel peab hageja kandma kostjate menetluskulusid.

8. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaadi abi Laureana Telk esitas

4. aprillil 2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on esindaja tasu 527 eurot 04 senti.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud

kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust

ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud

põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi

osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel

kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 ja taotluses märgitud

menetlustoimingute hetkel (alates 18. septembrist 2020) kehtiva justiitsministri 26. juuli 2016

määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg

10; § 2 lg 4 ; § 10 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldada. Kohus leiab, et taotluses toodud aeg, mis kulus

menetlustoimingutele, on põhjendatud ning vajalik. Seega tuleb esindajale välja maksta 527

eurot 04 senti (sh käibemaks 95 eurot 04 senti).

Kohus rahuldas 18. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3705 hageja taotluse riigi

õigusabi saamiseks ning andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu

ja kulud. Seega ei ole hagejal kohustust riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitada.

9. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik