3-24-2836/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2836

Haldusasi

Q.R-i kaebus Välisministeeriumi 13.09.2024 otsuse nr

2024/TLN/28/328 tühistamiseks ja Välisministeeriumi

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.R, esindaja W.R

Vastustaja – Välisministeerium, esindaja Merike Alep

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.R-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Q.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.03.2025 määruse

peale.

2. Jätta Q.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2025

määrus muutmata.

3. Tagastada Q.R-i määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ning kanda see

X-i pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank.

4. Määruse avaldamisel asendada Q.R-i, W.R -i ja X-i nimed ning X-i pangakonto

number tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, §

235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik Q.R esitas Eesti Vabariigi Suursaatkonnale Moskvas

11.06.2024 Schengeni viisa taotluse nr 2024-608-1371, märkides oma reisi eesmärgiks

sugulaste või sõprade külastamise Eestis. Küllakutsujaks oli tema Eesti kodanikust poeg

W.R .

2. Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas jättis 30.06.2024 otsusega Q.R-i viisataotluse nr

2024-608-1371 rahuldamata, märkides põhjuseks, et üks või mitu liikmesriiki leiavad, et ta

kujutab ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule.

3-24-2836

3. Q.R esitas Eesti Vabariigi Suursaatkonnale Moskvas 27.07.2024 avalduse viisa

andmisest keeldumise otsuse uueks läbivaatamiseks.

4. Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas jättis 01.08.2024 otsusega nr 2024/MOS/28/251

Q.R-i avalduse rahuldamata.

5. Q.R esitas Välisministeeriumile 29.08.2024 avalduse viisa andmisest keeldumise otsuse

teistkordseks läbivaatamiseks.

6. Välisministeerium jättis 13.09.2024 otsusega nr 2024/TLN/28/328 Q.R-i avalduse

rahuldamata.

7. Q.R esitas Tallinna Halduskohtule 13.10.2024 kaebuse Välisministeeriumi 13.09.2024

otsuse nr 2024/TLN/28/328 tühistamiseks ja Välisministeeriumi kohustamiseks.

Vastustaja eiras kaebaja poja põhiseadusest tulenevat õigust näha oma ema. Kaebaja töötab

tavalise raamatupidajana. Ta on munitsipaalametnik, tal ei ole alluvaid. Vastustaja tegi otsuse

üksnes kaebaja Venemaa passi ja ametnikuna töötamise tõttu. Rahvusvahelised sanktsioonid

ei keela kõigile avalikus teenistuses töötavatele kodanikele reise Euroopasse sugulaste

külastamiseks. Kaebaja ei ole kantud Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute

nimekirja, talle ei ole kehtestatud ka Euroopa Liitu ja Eestisse sisenemise keeldu. Kaebaja ei

ole Euroopa Liidule ja Eestile ohtlik.

8. Tallinna Halduskohus võttis 04.11.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudega

tühistada Välisministeeriumi 13.09.2024 otsus ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja

taotlus uuesti läbi.

9. Välisministeerium palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Viisaotsuse vaidlustamine enne kohtumenetlust on kaheastmeline. Kaebaja on palunud

tühistada Välisministeeriumi 13.09.2024 otsus, millega jäeti tema avaldus rahuldamata ning

viisa andmisest keeldumise otsus muutmata (välismaalaste seaduse (VMS) § 10015 p 2).

Vastustaja eeldab, et kaebaja eesmärgiks on viisa saamine. Kui kohus rahuldab kaebuse ja

tühistab 13.09.2024 otsuse, jäävad endiselt kehtima Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas

30.06.2024 ja 01.08.2024 otsused. Vaidlusaluse 13.09.2024 otsuse tegemisel on läbi vaadatud

30.06.2024 otsus ja 01.08.2024 otsus ning tuvastatud nende otsuste õiguspärasus ja

otstarbekus (VMS § 1006 lg 1 ja VMS § 10014). Kaebaja eesmärk saada viisa ei ole saavutatav

üksnes 13.09.2024 otsuse tühistamise taotlemisega, mistõttu tuleks kaebus jätta HKMS § 151

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kui halduskohus jätkab kohtumenetlusega, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust riiki sisenemiseks ja viisa saamiseks. Ohtude ennetamisel eeldatakse, et

asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole välistatud. Viisa andmisel

hinnatakse viisamenetluses ilmnenud asjaolusid kogumis. Kasvanud on risk, et Venemaa

Föderatsioon kaasab oma kodanikke koostööle. Kolmandate riikide kodanike

perekonnapõhiõigus on väljaspool lühiajalise viisa menetluse kaitseala. Eesti riigil on

suveräänne õigus otsustada, keda ta lubab oma territooriumile. Viisa andmisest on keeldutud

õiguspäraselt, otsus on nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud. Viisa andmisest

keeldumise kohtulik kontroll on piiratud. Viisa andmisel tuleb tagada, et välismaalaste

Eestisse saabumine ja Eestis ajutine viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks

avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Arvestades Eesti praegust

julgeolekuolukorda Venemaa Föderatsiooni piiririigina, pädevate asutuste avalikustatud

teavet ja viisamenetluses antud kooskõlastusi, on viisa andmise menetluse ja

vaidlustamismenetluse läbiviijad piisava põhjalikkusega hinnanud kõiki asjaolusid ning

teinud õiguspärased otsused.

2(5)

3-24-2836

Vastustaja palub kaebajale ega kolmandatele isikule mitte avaldada vastuse lisasid nr 6–12,

sest avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on

kaalukam kaebaja huvist tutvuda viidatud dokumentidega.

10. Tallinna Halduskohus piiras 24.01.2025 määrusega kaebaja ja tema esindaja õigust

tutvuda vastustaja 02.12.2024 vastuse lisadega nr 6–12 ning kohustas kaebajat vastama

hiljemalt 07.02.2025 vastustaja taotlusele jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus viitas mh

HKMS §-le 49 ning märkis, et kaebajal on võimalik täiendavalt vaidlustada Eesti Vabariigi

Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 otsus.

11. Kaebaja vastas 07.02.2025, et vastustaja 13.09.2024 otsus on õigusvastane ja kaebus

tuleb sisuliselt läbi vaadata.

12. Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2025 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata.

Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas keeldus 30.06.2024 otsusega kaebajale viisa

andmisest. Kaebaja vaidlustas selle otsuse. Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise

või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti välisesindus, vaatab avalduse läbi ja teeb

vajaduse korral uue otsuse Eesti välisesindus (VMS § 1005 lg 1). Eesti Vabariigi

Suursaatkond Moskvas jättis 01.08.2024 otsusega rahuldamata kaebaja avalduse viisast

keeldumisele. VMS § 1001 lg 11 järgi võib välismaalane esitada avalduse otsuse uuesti

läbivaatamiseks 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kui viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti

välisesindus, vaatab otsuse teistkordselt läbi Välisministeerium (VMS § 10014 lg 1).

Välisministeerium jättis 13.09.2024 otsusega kaebaja avalduse rahuldamata, mille kaebaja

vaidlustas kohtus.

Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 ja 01.08.2024 otsused ning

Välisministeeriumi 13.09.2024 otsus on omavahel seotud. Kohus andis kaebajale võimaluse

täiendada oma kaebust ning vaidlustada ka 30.06.2024 ja 01.08.2024 otsused. Kaebaja ei

esitanud täiendavaid nõudeid. Üksnes Välisministeeriumi 13.09.2024 otsuse vaidlustamisega

ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki, sest selle otsuse tühistamise korral jääksid endiselt

kehtima 30.06.2024 ja 01.08.2024 keelduvad otsused.

13. Q.R esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.03.2025 määruskaebuse halduskohtu

13.03.2025 määruse peale.

Halduskohus ei hinnanud kaebaja esitatud dokumente nõuetekohaselt ja rikkus

menetlusnorme. Kaebajal on õigus külastada Eestis oma lähisugulasi. Kohus ei nõudnud

lisateavet Siseministeeriumilt ega hinnanud kaebaja isikut. Halduskohus väitis ekslikult, et

kaebaja oleks pidanud vaidlustama ka Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 ja

01.08.2024 otsused. Viisataotlused vaadatakse läbi saatkondades, kuid lõpliku otsuse teeb

Välisministeerium. Järelikult saab kohtus vaidlustada just seda otsust, mitte saatkonna

esialgset keeldumist. Kaebaja järgis vaidlustamise korda ja vormi (VMS § 101 lg 1 p 9).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.

15. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 13.03.2025 määrus muutmata.

16. Kaebaja on vaidlustanud Välisministeeriumi 13.09.2024 otsuse, millega jäeti kaebaja

teistkordne avaldus viisast keeldumise otsuse läbivaatamiseks rahuldamata ja viisa andmisest

3(5)

3-24-2836

keeldumise otsus muutmata. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks

viisast keeldumise otsuse tühistamine ja viisataotluse uue läbivaatamise tulemusel viisa

saamine.

17. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebuses on

esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb

vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohtumenetluses on oluline, et

kohus oleks täitnud enda selgitamiskohustust, sealhulgas peab kohus vajaduse korral kaebajat

nõustama ka asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada

kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum. Kaebajale jääb sellest

hoolimata õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul,

kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga

oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (vt Riigikohtu 20.02.2024

otsus nr 3-22-2187, p 24 ja seal viidatud lahendid).

18. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja võimalus oma eesmärgi

saavutamiseks üksnes 13.09.2024 otsuse vaidlustamise teel on ilmselgelt vähene. Kaebaja

viisataotlus nr 2024-608-1371 on jäetud rahuldamata Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas

30.06.2024 otsusega. VMS §-des 100¹–100¹ on reguleeritud kohtumenetlust asendav

⁹

kaheastmeline vaidlustusmenetlus, mis oma olemuselt sarnaneb vaidemenetlusele ja mille

läbimine ei ole kohustuslik (vt ka Riigikohtu 20.04.2021 otsus nr 5-20-10, p 32; vrd Tallinna

Ringkonnakohtu 27.04.2021 otsus nr 3-21-472, p 18 ja 30.12.2024 määrus nr 3-24-3268, p 9).

Seega tulnuks kaebajal oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada eeskätt 30.06.2024 otsust,

millega Eesti Vabariigi suursaatkond Moskvas keeldus viisa andmisest.

19. Halduskohus on täitnud minimaalsel nõutaval määral oma selgitamiskohustust.

Vastustaja leidis 02.12.2024 vastuses, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebaja

eesmärk saada viisa ei ole saavutatav üksnes 13.09.2024 otsuse tühistamise taotlemisega.

Vastustaja selgitas seejuures viisaasjades ettenähtud kaheastmelise vaidlustusmenetluse

olemust ning viitas 30.06.2024, 01.08.2024 ja 13.09.20204 otsuste omavahelistele seostele

(dtl 223–224). Halduskohus kohustas 24.01.2025 määrusega kaebajat vastama vastustaja

taotlusele jätta kaebus läbi vaatamata. Sama määruse põhjenduste p-s 8 selgitas halduskohus,

et kaebajal on võimalik täiendavalt vaidlustada Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas

30.06.2024 otsus, millega keelduti kaebajale viisa andmisest (dtl 248). Kuigi halduskohtu

selgitus on üsna üldsõnaline, pidi kaebaja sellest koostoimes vastustaja 02.12.2024 vastusega

siiski aru saama, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vaja vaidlustada ka 30.06.2024 otsust.

Kuna kaebaja ei esitanud täiendavat nõuet ega põhjendanud, miks ta ei nõustu selles

küsimuses vastustaja seisukohaga, pidi halduskohus aktsepteerima kaebaja valikut vaidlustada

kohtus üksnes Välisministeeriumi 13.09.2024 otsus.

20. Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et 30.06.2024 otsuse tühistamise nõude

esitamine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ning keskenduda tuleb

Välisministeeriumi otsuse õiguspärasuse hindamisele. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas,

on selline seisukoht ekslik. Kuna kaebaja ei tugine määruskaebuses asjaolule, et tal jäi

kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik nõue esitamata põhjusel, et halduskohus ei täitnud

piisavalt selgituskohustust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda kaebajale

määruskaebemenetluses täiendavat võimalust kaebuse muutmiseks.

21. Kuna kaebaja esitatud nõudeid arvestades ei oleks kaebuse rahuldamisega võimalik

saavutada kaebuse eesmärki, võis jätta kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata.

4(5)

3-24-2836

22. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 9). Seega tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 euro HKMS §

104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

23. Kaebaja ja tema pereliikmete eraelu kaitseks tuleb asendada nende nimed ja pangakonto

number tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)