1-11-10277/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. novembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-10277 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi E.F süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav E.F

elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord: Tartu Maakohtu 23.08.2010 otsusega KarS § 424 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga, kandmata karistus 1 kuu 27 päeva vangistust; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.06.2011 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.F KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.F-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

23.08.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis E.F-ile 7

(seitse) kuud 27 päeva vangistust. (kakskümmend seitse)

2

KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada E.F-ile mõistetud vangistus 474 (nelisada seitsekümmend neli) tunni üldkasuliku tööga.

E.F üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel (üks) aasta. 1 Üldkasuliku töö tegemise ajal on E.F kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 25. novembril 2011. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja (kolmkümmend kaheksa) 38 eurot senti, sealhulgas käibemaks (kuus) eurot senti advokaat Anu Pärteli poolt E.F-ile 35 6 39 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista E.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha (nelisada seitseteist) eurot senti. 417 3 Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (seitsekümmend kuus) eurot senti riigi 76 71 kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et E.F on õigus menetluskulud summas 417,03 eurot tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest.

ühe aasta jooksul Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

E.F süüdistatakse selles, et tema 05.06.2011 kella 22.38 paiku juhtis Tartu linnas

Narva maanteel mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani E.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.F-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.F-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

23.08.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks E.F-ile mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada E.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku

tööga, mis ümberarvestatuna teeb 474 tundi (237 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

4

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.F on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.F süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 38,35 eurot, sealhulgas käibemaks 6,39 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 38,35 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu 38,36 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha,

milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

E.F on pool töökohta, tema töötasu on alla 300 euro, ülalpidamisel on täisealine

tütar, kes õpib. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine E.F-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja jätta

kaitsjatasu riigi kanda. Ka vähendatud menetluskulude tasumine ühe korraga käib E.F-ile

sissetulekute vähesuse tõttu üle jõu, mistõttu

tuleb tema maksevõimet arvestades

anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik