1-11-11756/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-11756

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11756 Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Kriminaalasi

Prokurör

L.B süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Marika Reintop

Süüdistatav

L.B, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel eesti keel, töökoht

puudub, elukoht xxx; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.08.2011.a., elukohast lahkumise keeld alates 20.08.2011.a

Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 8-l korral.

RESOLUTSIOON

1. L.B süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära,

arvestusega, et ühe päeva määra suurus on 3.20 eurot, s.o. kokku 640 eurot (kuussada nelikümmend eurot).

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.B eelvangistuses

viibitud aeg, s.o. 20.08.2011.a. ehk 1 (üks) päev. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. L.B on kantud üks (1) päev vangistust, seega on kantud kolm (3) päevamäära ulatuses

karistust. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda eeltoodu alusel

rahaline karistus 197 (sada üheksakümmend seitse) päevamäära ulatuses, s.o.

2 630.40 eurot (kuussada kolmkümmend eurot ja nelikümmend senti).

3. Rahaline karistus tuleb tasuda KrMS § 417 lg 2 alusel ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „L.B, 1-11-11756, rahaline karistus“.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 ja liiklusseaduse § 127 alusel kohaldada alates kohtuotsuse

jõustumisest L.B-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks (1) kuuks.

5. L.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

6. L.B-lt välja mõista menetluskuluna:

- KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 76.70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja seitsekümmend senti);

- KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti);

- KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 112 eurot (Sada kaksteist);

- KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

7. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.B, 1-11-11756, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisikulu, koopiakulu“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse L.B selles, et tema juhtis 20.08.2011.a.

kella 00.27 ajal Tallinnas, Liivalaia 53 maja juures mootorratast Suzuki reg. märgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove).

Sellega rikkus L.B Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

3

Seega pani L.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop, süüdistatav L.B ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles,

et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör L.B karistamist KarS § 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära (päevamäär 3.20 €), s.o. 640 € (kuussada nelikümmend eurot). KarS

§ 68 lg 1 alusel eelvangistuse 1 päev 20.08.2011.a. lugeda karistuse hulka ja mõista

rahaline karistus, arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse

päevamäära, 197 miinimumpäevamäära, s.o. 630.40 € (kuussada kolmkümmend eurot nelikümmend senti). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena L.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav on kokkuleppe arutamisel kohtus loobunud kaitsja osavõtust ning on kohtu hinnangul võimeline ennast ise

esindama. Nimetatud loobumine on kooskõlas KrMS § 45 lg 4 p 1 sätestatud süüdistatava

õigusega loobuda II astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses kaitsja

osavõtust, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama. Kohtu hinnangul on süüdistatav kokkuleppe sõlminud oma vabal tahtel.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et L.B kuulub KarS § 424 ettenähtud

kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

- KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 76.70 eurot (seitsekümmend

kuus eurot ja seitsekümmend senti);

- KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti);

- KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 112 eurot (Sada kaksteist);

- KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust

koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/