2-24-141283/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-24-141283 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasi R. P. hagi M. P. vastu elatise võlgnevuse ning jooksva elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. P. (isikukood XXX); hageja seaduslik esindaja K. M. (isikukood XXX, e-post XXX); Kostja: M. P. (isikukood XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis (e-post: janne-liisa.ottis@abdem.ee) Korraldav kohtuistung (eelistung) 08. aprill 2025, osalesid K. M. ja adv Janne-Liisa Ottis RESOLUTSIOON 1. Kinnitada R. P. (P.) seadusliku esindaja K. M. ja M. P. (P.) lepingulise esindaja Janne-Liisa Ottise vahel 08. aprillil 2025 eelistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine kompromiss: 1.1. M. P. tasub R. P. ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus alates 1. maist 2025 kuni R. P. täisealiseks saamiseni. 1.2. M. P. maksab elatise maksed selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10. kuupäevaks K. M. arvelduskontole (kokkuleppe sõlmimise ajal nr XXX). Makse selgituseks märkida „R. P. elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 1.3. R. P. loobub M. P.-lt tagasiulatuvalt alates 01. juunist 2024 elatise nõudmisest. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-141283. 3. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on R. P. (seaduslik esindaja K. M.) hagi M. P. vastu elatise võlgnevuse 804,5 eurot väljamõistmiseks perioodi 1. juunist 2024 – 18. jaanuarini 2025 eest ja elatise väljamõistmiseks igal aastal muutuvas miinimummääras alates 19. jaanuarist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasi nr 2-24-141283 2. Kostja vaidles hagile vastu. Vanemad on kokku leppinud, et laps viibib isaga, kui isa on Eestis, s.o umbes kaks nädalat iga 1,5 kuu järel. Samuti leppisid vanemad kokku, et alates juulist 2024 tasub isa igakuiselt ema arvelduskontole lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot. Isa ei pea tasuma emale elatist, kui laps on ühes kalendrikuus isaga üle 15 päeva. Isa toob välja, et on alates juunist 2024 kuni jaanuarini 2025 tasunud lapse hariduse ja huviala kulusid 565,70 eurot, elatist 950 eurot ja lapse sidekulusid 125,60 eurot, sellel perioodil oli laps isaga kokku 74 päeva (keskmiselt 9,25 päeva kuus), seadusjärgne miinimumelatis nendel asjaoludel oleks olnud 1074,14 eurot ehk isa tasus 751,46 eurot enam. 3. Korraldaval kohtuistungil 08. aprillil 2025 jõudsid poolte esindajad kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: alates 1. maist 2025 tasub kostja lapsele elatist 150 eurot kuus, elatis makstakse jooksva kuu 10. kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Kompromissi korras hageja esindaja loobus tagasiulatuvalt elatise nõudmisest. Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled arvesse, et lapse kulud ühes kuus on u 800 eurot, lapsele makstakse riiklikku lapsetoetust 80 eurot kuus, laps on aasta keskmisena 9 päeva kuus kostjaga ja sel ajal annab kostja vahetult lapsele ülalpidamist, mistõttu seadusjärgne miinimumelatis oleks 120,70 eurot; 2025.a aprillikuu eest maksab kostja lapse huviringide tasusid ja sidekulud ning vanemad on kokku leppinud, et 20. aprillist on laps isa juures. 4. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse. 5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud elatise maksmises hageja nõutud, PKS § 101 lg-tes 3-6 sätestatud alustel arvutatavast miinimummäärast u 30 eurot suuremas summas. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud ning menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata. 8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2 (2)