1-24-1193/73 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-24-1193

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. novembril 2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-1193 (23230150694)

Kohtunik

Andra Sild

Rahvakohtunikud

Heidy Heinla, Anneli Bender

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Tõlgid

Katrin-Jana Aavingu, Ingrid Oja

Ringkonnaprokurör

Diana Helila

Kriminaalasi

Maria Džumajani süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113 lg

1 ja Anton Paukšte süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Maria Džumajan: isikukood: 48905240264; elukoht enne

kinnipidamist: XXX; käesoleval hetkel viibib vahi all XXX

aadressil XXX; XXX kodakondsusega; emakeel: XXX; XXX;

XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kuriteos

kahtlustatavana kinni peetud 11.09.2023. Harju Maakohtu

13.09.2023 määrusega nr 1-23-5382 vahistatud kaheks kuuks, s.o

kuni 11.11.2023. Vahi all pidamise tähtaega on pikendatud

09.11.2023 määrusega kuni 11.01.2024 ning 09.01.2024

määrusega kuni 11.03.2024

Kaitsja

Leelo Viil

Süüdistatav

Anton Paukšte: isikukood: 39107300229; elukoht enne

kinnipidamist: XXX; käesoleval hetkel viibib vahi all XXX

aadressil XXX; XXX kodakondsusega; emakeel: XXX; XXX;

töökoht enne kinnipidamist E OÜ; kriminaalkorras korduvalt

karistatud, viimati Harju Maakohtu 29.12.2022 otsusega nr 1-22-

7929 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõistetud karistuseks

vangistus 10 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et

mõistetud karistus jääb täitmisele pööramata, kui Anton Paukšte

ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-des 2 ja 8

sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Katseaeg

hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.12.2022.

Harju Maakohtu 11.08.2023 määrusega pikendati KarS § 74 lg 4

alusel Anton Paukštele Harju Maakohtu 29.12.2022 kohtuotsuse

järgi kriminaalasjas nr 1-22-7929 määratud katseaega 3 kuu

võrra, s.o kuni 29.09.2026. Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud

11.09.2023. Harju Maakohtu 13.09.2023 määrusega nr 1-23-5367

vahistatud kaheks kuuks, s.o kuni 11.11.2023. Vahi all pidamise

tähtaega on pikendatud 10.11.2023 määrusega kuni 11.01.2024

ning 09.01.2024 määrusega kuni 11.03.2024.

Kaitsja

Yaroslav Radziwill

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Maria Džumajan KarS § 113 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 11

aastat ja 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks lugeda Maria Džumajani kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

11.09.2023.

Maria Džumajani suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

Süüdi tunnistada Anton Paukšte KarS § 113 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 13

aastat.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 29.12.2022

kohtuotsusega nr 1-22-7929 mõistetud karistusega, s.o 10-kuulise vangistusega ning mõista

liitkaristuseks 13 aastat ja 10 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks lugeda Anton Paukšte kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 11.09.2023.

Anton Paukšte suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid (asuvad

Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn ning

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas)

1. Anton Paukšte mobiiltelefonis Redmi tuvastatud andmed ehk koopiafailid, raportfailid,

andmestik ja jäädvustatud fotod - kustutada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Maria Džumajani mobiiltelefonis Samsung Galaxy A71 tuvastatud andmed ehk

koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod - kustutada kohtuotsuse

jõustumisel.

3. Erinevad puuteproovid ja DNA proov - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

4. XXX asuval kinnistul teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud:



Sinist värvi püksid (pakend nr LO.Ü.3) ja kargud (2 tk) (pakend nr LO.Ü.1) -

tagastada kohtuotsuse jõustumisel Maria Džumajanile.



Võtmekimp (pakend nr LO.Ü.2) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule.

5. XXX teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud:



Pruuni värvi tupes nuga (pakend nr 3), põlenud haamer (pakend nr 14) ja sahtlist

leitud haamer (pakend nr 15) - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.



Rohelist värvi sviiter (pakend nr 8) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle

omanikule.



Lukuga musta/halli värvi pusa (pakend nr 7) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel

Anton Paukštele.

6. XXX teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud:



Vest (pakend nr 1) ja sigaretikoni Winston (pakend nr 2) - hävitada kohtuotsuse

jõustumisel.

7. XXX teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud:



Valget värvi välgumihkel (pakend nr 3) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.



Musta värvi jope ja jope taskust leitud käärid (pakendid nr 1 ja 1.1) - tagastada

kohtuotsuse jõustumisel Maria Džumajanile.



Musta värvi T-särk (pakend nr 2) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Anton

Paukštele.



Neoonroheline T-särk (pakend nr 4) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle

omanikule.

8. Maria Džumajani kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud musta värvi kapuutsiga

jope Karrimor, valget värvi sokid (pakendid nr 1 ja 5) ning Maria Džumajanile kuuluvad

halli värvi kapuutsiga ja lukuga dressipluus, T-särk PUMA ja musta/roosa värvi jalatsid

(pakendid nr 2, 3 ja 4) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Maria Džumajanile.

9. Anton Paukšte kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud teksasjakk, musta värvi

dressipüksid ja triipudega sviiter (pakendid nr 4 ja 5) ning Anton Paukštele kuuluvad

rohelist värvi PUMA jalatsid (pakendid nr 3 ja 2) - tagastada kohtuotsusel jõustumisel

Anton Paukštele.

10. A. D. kuuluvad riideesemed: varrukateta särk, musta värvi sokid ja dressipüksid

Adidas (pakendid nr 6, 7, 8) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

11. Sündmuskohalt leitud ja äravõetud sigaretikonid (3 tk), mutrivõtmed (2 tk), tühi 0.5 l

plastpudel GIN, klaasid (2 tk), pitsid (2 tk), verega määrdunud pudelisuu kild, pudel, WC

paberirull, karvad pudelilt (2 tk), küünealuste kaaped (pakendid nr 9, 10, 12, 13, 14, 15, 16,

17, 25, 26, 31, 32, 33, 31.1, 31.2, 1) ning sündmuskohal padjast väljalõigatud lõige

jalatsifragmendiga (pakend nr 18) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

12. S. B. äravõetud ning A. D. kuuluv võti ja mobiiltelefon Redmi (pakend nr 1) - hävitada

kohtuotsuse jõustumisel.

13. Anton Paukštele kuuluv mobiiltelefon Redmi (pakend nr 1514400) - tagastada

kohtuotsuse jõustumisel Anton Paukštele.

14. Maria Džumajanile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy A7 (pakend nr KT7911452) –

tagastada kohtuotsuse jõustumisel Maria Džumajanile.

Menetluskulud

Välja mõista Maria Džumajanilt surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0092/TLN490

teostamise kulu summas 584,29 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0021 teostamise kulu

summas 251 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0022 teostamise kulu summas 251 eurot, DNA-

ekspertiisi nt 23E-GE0899 teostamise kulu summas 1785 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-

GE0925 teostamise kulu 3675 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE1029 teostamise kulu summas

315 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 7451,62 eurot ning sundraha

summas 2050 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 16 362,91 eurot. Menetluskulud tuleb

tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul

vähemalt 1363,57 eurot kuus ja 12. kuul 1363,64 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank.

Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-1193“ ning

viitenumbriks 99924700033778. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista Anton Paukštelt surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0092/TLN490

teostamise kulu summas 584,29 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0021 teostamise kulu

summas 251 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0022 teostamise kulu summas 251 eurot, DNA-

ekspertiisi nt 23E-GE0899 teostamise kulu summas 1785 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-

GE0925 teostamise kulu 3675 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE1029 teostamise kulu summas

315 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 6631,83 eurot ning sundraha

summas 2050 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 15 543,12 eurot. Menetluskulud tuleb

tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt

1295,26 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE522200221013264447

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse

tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-1193“ ning

viitenumbriks 99924700033781. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0925 teostamise kulu summas 7350 eurot - jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on

kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 07.

märtsil 2025. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse

kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse

seadustiku 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS

Maria Džumajanile ja Anton Paukštele on esitatud süüdistus selles, et nemad ajavahemikus 07.09.2023

kella 20.37 kuni 08.09.2023 kella 05.32, viibides XXX asuvas korteris ühiselt ja kooskõlastatult, tapsid A.

D.i. Maria Džumajani ja A. D.i vahel tekkis sõnaline tüli, mille käigus sõimati, solvati ja väljendati

üksteise suhtes ebatsensuurseid väljendeid, mistõttu lõi Maria Džumajan A. D.i vähemalt kahel korral

lahtise käega näo piirkonda. Maria Džumajani löömise tõttu kukkus A. D. ninaga vastu aknalauda ning tal

hakkas ninast verd tulema. Pärast seda jätkati alkohoolsete jookide tarbimist, mille käigus tekkis A. D.i,

Maria Džumajani ja Anton Paukšte vahel sõnaline tüli, mille käigus sõimati ja väljendati üksteise suhtes

ebatsensuurseid väljendeid ning mille eskaleerudes kasutas Anton Paukšte erinevate lühikeste

ajavahemike järel A. D.i suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt, lõi ta A. D.i tahtlikult rusikatega näo

piirkonda, mille tagajärjel kukkus A. D. peaga vastu aknalauda ja radiaatorit; vähemalt kahel korral jalaga

kõri (kõrisilma) piirkonda ning vähemalt ühel korral haamriga oimu piirkonda. Maria Džumajan oli kogu

selle Anton Paukšte 12 tegevuse vältel tema juures, ega sekkunud kordagi, millega väljendas heakskiitu

Anton Paukšte tegevusele, mis oli suunatud A. D.i surma põhjustamisele. Kuna vastavalt süüdistatavate

ettekujutusele oli A. D. ikka veel elus, siis võttis Anton Paukšte Maria Džumajaniga kooskõlastatult

rihmalaadse eseme, asetas selle A. D. kaela ümber, tõmbas pingule ning hoidis seda seni, kuni

süüdistatavad veendusid, et nüüd on A. D.i surm saabunud.

Oma tegevusega põhjustasid Maria Džumajan ja Anton Paukšte tahtlikult A. D. järgmised

tervisekahjustused:

koljuluude hulgimurrud (murrud parema silmakoopa ja ülalõuaurke seintes ning paremas sarnakaares, mis

silmakoopast kulgevad koljupõhimikule ja haaravad ka otsmikuurget, parema sarnaluu eraldumine

ülejäänud koljust, suhteliselt piirdunud killunenud murd parema otsmikuluu, kiiruluu, oimuluu ja põhiluu

suure tiiva liitumiskohas murdude ühinemisega koljupõhimikul otsmikuluu ja põhiluu suure tiiva

murdudega, põhiluu parempoolse suure tiiva fragmendi eraldumine, ninaluude murd);

kõvakelme rebendid paremal otsmiku ja oimupiirkonnas, ämblikvõrkkestaalune verevalum parema

ajupoolkera välispinnal; verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku-, kiiru- ja oimupiirkonnas ning

paremas oimulihases;

põrutushaavad peapiirkonnas – paremal pool otsmiku- ja oimupiirkonnas (2 haava), parema kulmu

piirkonnas (1 haav), parema kõrvalesta ees ja parema põse piirkonnas (2 haava), ninaseljal (1 haav),

otsmikul vasakul pool (1 haav), nahaalused verevalumid otsmikul, mõlema silma laugudel, verevalumid

üla- ja alahuule limaskestal, pindmine põrutushaav alahuule limaskestal;

keeleluu ja kõrikõhrede murrud, verevalumid kaelapiirkonna pehmetes kudedes ja lihastes, ulatuslik

nahaalune verevalum kaela eespinnal ning alalõua piirkonnas, rohked nahamarrastused kaelal;

nahamarrastused vasaku õlaliigese piirkonnas, paremal labajalal, rindkerel ja ülakõhu piirkonnas, paremal

õlavarrel ja parema küünarnuki piirkonnas ning nahaalune verevalum parema põlve piirkonnas.

Lähtuvalt surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 23E-AOS0092/TLN490, 13.12.2023, on A. D.i surma

põhjuseks pea kinnine tömp trauma koljuluude hulgaliste lahtiste murdudega ning kaelapiirkonna tömp

trauma keeleluu ja kilpkõhre murdudega ning verevalumitega kaelapiirkonnas lihastes ja pehmetes

kudedes.

Seega süüdistusakti kohaselt panid Maria Džumajan ja Anton Paukšte teise inimese tapmisega

toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Järgnevalt kohus hindab süüdistuse tõendatust, avab kohtuistungil uuritud tõendid M. Džumajanile ja

A. Paukštele süüdistuses etteheidetud kuriteo osas ning annab hinnangu kriminaalasjas põhilisele

vaidlusküsimusele – kas süüdistatavate tegevus A. D. tapmisel on käsitletav kaastäideviimisena. Seejärel

selgitab kohus mõistetud karistuse motiive, avaldab seisukoha asitõendite, salvestiste ja muude

kriminaalmenetluses äravõetud objektide, samuti menetluskulude otsustuse kohta.

2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatavate M. Džumajani ja A. Paukšte seisukohad, kannatanu

ja tunnistajate ütlused, eksperdi, kaitsjad ja prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule

esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises - A. D. tapmises - on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist

põhjendab kohus järgmiselt.

3. Kriminaalasjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et A. D. surm saabus ajavahemikus 07.09.2023

kella 20.37 kuni 08.09.2023 kella 05.32 tema elukohaks olevas korteris XXX. Häirekeskusesse tehtud

kõne vaatlusprotokollist (I kd tl 47-51 CD-R plaat tl 46) nähtub, et 09.09.2023 kell 18.36 helistab

numbrilt XXX Häirekeskusesse meesterahvas (tunnistaja S. B.), kes palub saata kohe kiirabi oma sõbrale

XXX. Helistaja on väga endast väljas ning kinnitab vastuseks Häirekeskuse töötajale, et tema sõbral

puudub pulss ja ta on üleni külm. Kell 18.40 Häirekeskuse meediku pool samale numbrile tehtud

tagasikõnes kinnitab meesterahvas, et tema sõber on surnud ja kõik kohad on verd täis.

4. A. D. (isik tuvastatud 12.09.2023 tema isa I. D. poolt foto järgi – I kd tl 65-69) surmafakti kinnitab

esmalt kell 18.43 sündmuskohale saabunud kiirabibrigaad, kelle poolt koostatud kiirabikaardi (I kd tl 59)

kohaselt on surnukehal juba koolnulaigud, esineb koolnukangestus. Peas, sh näol, on mitmed haavad,

kaelal on hematoomid.

5. Sündmuskoha vaatlus (I kd tl 54-58, CD-R plaat tl 53) kinnitab Häirekeskusele helistanud mehe sõnu

XXX korteris XXX asuvast surnukehast ja on fikseeritud ka hulgaliselt verejälgi sisuliselt kogu korteris:

diivanvoodil, sellel asuvatel kahel tekil ja kahel padjal, radiaatoril mehe pea juures, aknalaua ja

diivanvoodi vahelisel alal asuvatel erinevatel esemetel. Verelaadse aine määrdumisjäljed on ka WC-s

asuva pesumasina peal oleval kahel tekil ning WC-paberirullil.

6. Veel tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga vigastuste esinemist A. D. surnukehal;

vaatluse hetkel, 09.09.2023 õhtul lebab XXX asuvas korteris diivanil selili meesterahva surnukeha, pea,

õlgade piirkond ja parem käsi diivanvoodi ja aknalaua all oleva radiaatori vahel. Kell 23.15 sündmuskohale

saabunud kohtuarst I. Z. esialgse hinnangu põhjal võis surm saabuda vähemalt 6 tundi enne leidmist, mis

esialgsete andmete kohaselt oli kella 18.00 paiku. Kohtuarsti kirjelduse kohaselt esineb surnukehal paremal

pool oimu piirkonnas, kõrva juures ja kulmu välisnurgas 3 erineva suuruse ja kujuga haava. Oimu

piirkonnas sügavuses tunda koljuluude killud. Parema sarnaluu piirkonnas luud liiguvad – murd.

Ulatuslikud verevalumid silmade laugudel. Lisaks petehhiad silmade sarvkestades. Kaela piirkonnas,

rohkem vasakul erineva kuju ja suurusega verevalumid. Vigastused kaelal võivad viidata kägistamisele,

kõhu eespinnal ja parema õlavarre piirkonnas pikad nahakriimustused – tekitatud terava esemega.

Võimalikuks surmapõhjuseks pakub kohtuarst esmase vaatluse pinnalt koljutrauma, kägistamise või

mõlemad (I kd tl 55).

7. A. D. surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr

23E-AOS0092/TLN490 koos surnu radioloogilise uuringu nr 23U-KT0092 tulemusega (I kd tl 70-93).

Eksperdiarvamuse kohaselt oli A. D. surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma koljuluude hulgaliste

lahtiste murdudega ja kaelapiirkonna tömp trauma keeleluu ja kilpkõhre murdudega ning verevalumitega

kaelapiirkonna lihastes ja pehmetes kudedes. Nimetatud vigastused põhjustavad nii koos- kui eraldivõetuna

eluohtliku tervisekahjustuse. A. D. surm saabus tõenäoliselt vahetult pärast lahtiste koljuluude murdude

tekitamist.

8. Kohtuarstliku lahangu ja radioloogilise uuringu käigus tuvastati A. D.l hulgaliselt vigastusi: koljuluude

hulgimurrud (vt I kd tl 78 eksperdiarvamuse p. 4); kõvakelme rebendid paremal otsmiku- ja

oimupiirkonnas; ämblikvõrkkestaalune verevalum parema ajupoolkera välispinnal; verevalumid

kõõlustanul paremal otsmiku-, kiiru- ja oimupiirkonnas ning paremas oimulihases; põrutushaavad

peapiirkonnas - paremal pool otsmiku- ja oimupiirkonnas (2 haava), parema kulmu piirkonnas (1 haav),

parema kõrvalesta ees ja parema põse piirkonnas (2 haava), ninaseljal (1 haav), otsmikul vasakul pool (1

haav), nahaalused verevalumid otsmikul, mõlema silma laugudel, verevalumid üla- ja alahuule limaskestal,

pindmine põrutushaav alahuule limaskestal; keeleluu ja kõrikõhrede murrud; verevalumid kaelapiirkonna

pehmetes kudedes ja lihastes, ulatuslik nahaalune verevalum kaela eespinnal ja külgedel ning alalõua

piirkonnas, rohked nahamarrastused kaelal; nahamarrastused vasaku õlaliigese piirkonnas, paremal

labajalal, rindkerel ja ülakõhu piirkonnas, paremal õlavarrel ja parema küünarnuki piirkonnas ning

nahaalune verevalum parema põlve piirkonnas. Lisaks tuvastati surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus läbi

viidud toksikoloogilise uuringuga nr 751 surnu verest 3,67 mg/g ja uriinist 5,08 mg/g etanooli.

Visualiseerimaks eksperdiarvamuse punktis 4 pikalt loetletud koljuluude hulgimurdude rohkust, viitab

kohus siinkohal radioloogilise uuringu käigus teostatud kompuutertomograafilise uuringu 3D

rekonstruktsioonist koostatud joonisele nr 4 (I kd tl 91). Jooniselt võib kolju paremale küljele teostatud

vaatel kokku lugeda 14 murdu, mis on joonisel tähistatud nooltega ning joonisel nr 5 (I kd tl 92) on

sarnaselt märgistatud koljupõhimikul tuvastatud murrud – neid võib noolte põhjal kokku lugeda tervelt 15.

9. Ekspert on ekspertiisiaktis asunud seisukohale, et A. D. surm saabus tõenäoliselt vahetult pärast lahtiste

koljuluude murdude tekitamist, mistõttu on tõenäoline et muud vigastused tekitati ajaliselt varem. Ka

kohtuistungil ütlusi andes täpsustas ekspert I. D. (k/istungi protokoll III kd tl 32-34), et kõik vigastused

olid A. D.le tekitatud lühikese ajavahemiku järel. Kuna ka kaelapiirkonna vigastused koos luumurdudega

oleks tõenäoliselt lõppenud surmaga, siis võttes arvesse peatrauma iseloomu, oli see tõenäoliselt ikkagi

vahetuks surma põhjuseks, mis tähendab, et kaela piirkonna vigastuste tekitamine eelnes peatraumale.

A. D. surma saabumise ajaks hindas ekspert koolnumuutuste põhjal orienteeruvalt 2-5 ööpäeva enne

surnukeha kohtuarstlikku lahangut, mis teostati 11.09.2023. Seega kõrvutades eksperdiarvamust XXX

turvakaamerate salvestistega, jääb A. D. surma saabumine kuupäevaliselt ajavahemikku 06.09–09.09.2023.

10. Kohtuistungil uuritud asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 97-149) ja sellele lisatud turvakaamerate

salvestiste koondfailist (DVD+R plaat, I kd tl 150) nähtub, et enne 09.09.2023 A. D. surnukeha leidmist,

on tema viimane liikumine jäädvustunud XXX turvakaamera salvestisel nimega „XXX XXX XXX

XXX…..“ Salvestise kohaselt saabub ilmsete joobetunnustega A. D. koju kell 16.22, avab enda võtmetega

korteriukse ja siseneb korterisse. Salvestisel on näha, et sel hetkel on korteriuksel ees ukselink ja olemas ka

lingiplaat, kuid 09.09.2023 XXX teostatud sündmuskoha vaatluse ajal puudub korteri uksel ukselink

mõlemal pool ning korteriukse välisküljel puudub ka lingiplaat (fotod nr 9 ja 10). Peale koju jõudmist kell

16.22 A. D. enam korterist ei välju ning tema surnukeha leitakse 2 päeva hiljem.

11. On tuvastatud, et A. D. elu viimasel ööl viibisid tema korteris kaks isikut: süüdistatavad Maria

Džumajan ja Anton Paukšte. Turvakaamera salvestistega on tõendatud, et 07.09.2023 kell 20.22 saabub

XXX maja juurde valge kaubik, kust väljuvad süüdistatavad. M. Džumajan liigub karkudega. A. Paukštel

on jalas musta ja tumerohelist värvi püksid ja tumerohelist värvi jalatsid, millel valge kiri PUMA (I kd tl

97, videosalvestis, loetelu p. 1.4). Videolt on näha ka see, et olles jõudnud 4. korrusele, ei pääse nad

korteritesse viivasse vahekoridori ja jäävad ootama, kuni tuleb keegi, kes avab vahekoridori ukse ning kella

20.30 ajal pääsevad süüdistatavad vahekoridori (I kd tl 98, salvestis, loetelu p. 1.8) Kell 20.32 seisavad

süüdistatavad A. D. ukse taga, M. Džumajan kuulatab kõrv vastu ust, koputab uksele ning A. Paukšte

katsub ukselinki (I kd tl 98, salvestis, loetelu p. 1.12). Seejärel on näha, kuidas M. Džumajan näitab

parema käega ülalt alla löömisliigutusi A. Paukštele, peale mida viimane võtab põuetaskust heledat värvi

eseme, asetab selle ukselingi kohale ja lööb (alates kell 20.33) teise esemega, mis on kile sees, mitmeid

kordi suunaga ülalt alla (I kd tl 98, salvestis, loetelu p-d 1.12–1.14). Kell 20.34 (I kd tl 98, salvestis, loetelu

p. 1.14) väänab A. Paukšte lingiplaadi ukse küljest lahti ja lükkab terava eseme lukusüdamikku. Kell 20.36

on kaamerapildilt (I kd tl 98, salvestis, loetelu p-d 1.14–1.15) näha, kuidas korteri nr XXX uks avaneb

seestpoolt ja süüdistatavad sisenevad korterisse. XXX maja turvakaamerate salvestiste kohaselt viibisid

süüdistatavad A. D. korteris üle 9 tunni, sisenedes korterisse 20.36 ja lahkudes sealt lõplikult kell 05.40 (I

kd tl 99, salvestis, loetelu p. 1.33) Selle ajavahemiku vältel käib A. Paukšte ühel korral korterist ja ka

majast väljas: kell 02:24 (I kd tl 98, salvestis, loetelu p-d 1.16-1.19) väljub korterist ja tuleb maja

trepikotta tagasi kell 02.27 (I kd tl 98, salvestis, loetelu, p 1.20), käes valget värvi kilekott ja siseneb taas

terava esemega ust avades A. D. korterisse kell 02:28 (I kd tl 98, salvestis, loetelu, p. 1.23). Kohtueelses

menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas süüdistatav A. Paukšte, et käis juurde toomas viina.

12. Süüdistatava ütlusi selles osas kinnitab talle kuuluva mobiiltelefoni Xiaomi Redmi9A vaatlusprotokoll

(I kd tl 277-282), mis kinnitab, et veebiajaloo kirjete kohaselt on A. Paukšte telefoniga alates 07.09.2023

õhtul kella 22.50st kuni 08.09.2023 öösel kella 02:36ni tegeletud alkotakso leidmisega. Samuti on alkoholi

juurde toomist kinnitanud kohtueelses menetluses antud ütlustes süüdistatav M. Džumajan.

13. Seega puudub igasugune vaidlus selles, et süüdistatavad viibisid A. D. korteris tema viimasel eluööl.

Mõlemad süüdistatavad keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, kuid kohtueelses menetluses

kahtlustatavatena ülekuulamisel (ütlused avaldati kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel) kinnitasid nad, et

A. D. korterisse mineku eesmärk oli M. Džumajanile kuuluvate esemete äratoomine. Küll on aga erinevad

nende versioonid A. D. korterisse mineku asjaolude kui ka seal toimunu osas.

14. M. Džumajani 11.10.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (III kd tl 81-95) kohaselt läks ta

07.09.2023 oma abikaasa juurde, kellest ta elas lahus, koos oma tuttava A. Paukštega, et kätte saada

isiklikke asju. Antonit palus ta appi asju tassima. M. Džumajani sõnul käisid nad enne Antoni juurest

kodust läbi ja Anton tutvustas teda enda emale kui tüdruksõpra. M. Džumajan palus A. Paukštel kodust

kaasa võtta haamri ja kruvikeeraja, kuivõrd A. D. ei pruugi neid korterisse lasta. Nimelt oli M. Džumajan

enda sõnul varasemalt ühel korral olnud sunnitud avama ust kruvikeeraja ja haamri abil. Süüdistatav A.

Paukšte poolt kohtueelses menetluses 12.09.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (III kd tl 70-

76) kohaselt võttis ta oma elukohast A. D. juurde minnes kaasa vaid telefoni, raha takso jaoks ja võtmed,

seega on süüdistatavate poolt antud ütlused kaasavõetud esemete osas vastuolulised. Seda, et M. Džumajan

räägib kaasavõetud esemete osas tõtt, kinnitab XXX maja turvakaamera salvestis, kust nähtub, et

lukustatud uksest sissemurdmiseks olid A. Paukštel kaasas kilekotis olevad esemed. Maria Džumajani

sõnade kohaselt oli uks lukus. Süüdistatav ütles küll läbi ukse A. D.le, et pole vaja karta, kuna A. viimasel

ajal kogu aeg korrutas, et kardab Mariat, kuid A. ust ei avanud. Seega palus M. Džumajan Antonil avada

uks haamri ja kruvikeerajaga. Anton sai vaid paar korda lüüa, kui A. ütles korterist, et pole vaja lõhkuda ja

tegi ukse lahti.

15. Kohus märgib, et siinkohal ei kattu M. Džumajani ütlused täielikult XXX vahekoridori turvakaamera

salvestistega, millelt on näha, et lööke ukseplaadi ja lingi peale oli oluliselt rohkem kui paar. Ukse

avamiseks vajalike esemete kaasavõtmine viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et süüdistatavad läksid A.

D. juurde kindla eesmärgiga pääseda korterisse.

16. Turvakaamerate salvestiste kohaselt oli M. Džumajanil A. D. korterisse minnes vaid väike õlakott, sealt

varahommikul lahkudes kandis aga süüdistatav A. Paukšte kahte suurt kotti, milles olid tõenäoliselt M.

Džumajanile kuuluvad esemed. Kohtu hinnangul on sellele vaatamata kummastav, et kahe koti

kokkupanemiseks ühetoalises korteris kulus 9 tundi ja et süüdistatavad vaatamata M. Džumajani ja A. D.

omavahelistele keerulistele suhetele otsustasid temaga koos alkoholi tarbida.

17. M. Džumajani enda sõnul olid tema ja A. suhted enne abiellumist head, kui aga A. hakkas käima

komandeeringutes, hakkas ta tarvitama palju alkoholi, oli kodust sageli eemal ja hakkas ka võtma kiirlaene.

Kohe pärast abiellumist 13.10.2021 nende omavahelised suhted halvenesid. A. hakkas temaga

vägivallatsema, oli armukade, lõi süüdistatavat tihti, eriti purjus peaga ning seetõttu läks M. Džumajan

2022. aasta suvel elama oma kasuisa juurde sama maja teises otsas. Elas kasuisa juures umbes 4 kuud ja

siis tutvus A. (kohtu märkus: tegemist tunnistaja A. P.), kelle perekonnanime ta ei mäleta ning neil tekkis

suhe.

18. Tunnistaja A. P. sõnul (k/istungi protokoll III kd tl 7-11) sai M. Džumajanist, pärast seda kui A. D.

oma naise kodust armukadeduse tõttu välja viskas, tema elukaaslane. Maria rääkis tunnistajale, et A. D. oli

tema suhtes käed käiku lasknud. Tunnistaja on ka ise näinud, kuidas A. D. on andnud Mariale kõrvakiilu ja

teda pidevalt sõimanud, kasutades väljendeid: pidevalt tõmbad ringi seal, kus pole vaja. Lakud. Lööd litsi.

Kui A. D. Maria välja viskas, siis helistas Maria tunnistajale ja too viis ta enda juurde koju.

19. Mitmete kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ütluste alusel võib järeldada, et A. D. ja M. Džumajani

suhteid mõjutasid A. D. poolt armastus ja armukadedus, M. Džumajani poolt nende tunnete ärakasutamine.

Lisaks tuleb märkida ka seda, et tunnistajate ütlustest tulenevalt ei olnud A. D. ainus mees, keda M.

Džumajan enda huvides ära kasutas.

20. Tunnistaja A. P.i sõnul elasid nad Mariaga koos poolteist aastat. Käisid koos Mariaga mitmel korral A.

D. juures ära toomas Maria riideid. Lahku läks A. P. Mariast 2023 suve lõpus, kuna talle näis, et Maria

suudles maja ees A. Paukštega.

21. Ka tunnistaja G. Z. (k/istungi protokoll III kd tl 34-39) on andud kohtuistungil ütlusi selle kohta,

kuidas tema tuttav A. P. ja Maria elasid mõnda aega tema juures. Enne kui Maria vanglasse sattus, läksid

nad aga A. P.iga tülli, kuna viimane nägi, kuidas Maria suudles õues pingi peal A. Paukštega. Tunnistaja

iseloomustas M. Džumajani järgnevalt: iseenesest ei ole halb inimene, kuid meeleolud vaheldusid.

Kohtuistungil avaldati ka tunnistaja G. Z. poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, vastuolu tõttu

istungil antud ütlustega ja nendest nähtus, et tunnistaja teada oli Maria ainuke sissetulek see, kui ta helistas

erinevatele meestele ja nurus meelal häälel abiraha suitsu, alkoholi ja millegi hea söögi jaoks. Muid

sissetulekuid tal polnud. Tööl ta ei käinud. Vahel tõi mõni mees talle brändit. Kui seda ei olnud, sobis viin

ka väga hästi.

22. Alkoholi armastasid tunnistajate ütluste kohaselt mõlemad: nii Maria kui A. D.. Vastupidiselt M.

Džumajani ütlustele kinnitasid mitmed tunnistajad kohtuistungil, et A. D. ei olnud isegi alkoholijoobes

olles agressiivne, pigem rahulik.

23. Nii kinnitas tunnistaja N. B. kohtuistungil (k/istungi protokoll II kd tl 150-153), et tundis A. D. umbes 7

aastat, oli tema lähedane sõber. Nad tarvitasid koos alkoholi. A. oli rahulik, sõbralik, agressiivsena teda

näinud ei ole, kui, siis ta lihtsalt karjus. Kui ta une pealt üles aeti, võis karjuda, saata kuhugi roppude

sõnadega ja siis uuesti magama heita. Ka tunnistaja A. K. sõnul (k/istungi protokoll II kd tl 154-160) oli A.

sõbralik, rahulik ja lahke, kuid rahaliselt ei läinud tal hästi, tal olid laenud.

24. Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud J. K. (k/istungi protokoll III kd tl 43-46) on rääkinud sellest,

et A. väga armastas Mariat. Ta ei tõstnud kunagi kätt Maria vastu, isegi kui Maria tema peale karjus või

teda lükkas. A. D. armastas Mariat väga tugevalt, seetõttu ei andnud ta ka Mariale lahutust. Tunnistaja

sõnul kordas A.D. pidevalt, kuidas ta Mariat armastab, see tundus tunnistajale nagu mingi sonimine.

25. Tunnistaja S. B.i sõnul (k/istungi protokoll II kd tl 156-157) oli A. D. tema parim sõber. A. ei olnud

vägivaldne isegi siis, kui ta alkoholi tarvitas. Kui A. ja Maria lahku läksid, elas A. vahelduvalt tunnistaja

juures ja enda kodus, sest ei tahtnud Mariaga kohtuda; kartis koju minna, kartis Mariat. A. näitas

tunnistajale sõnumeid, milles Maria oli teda ähvardanud. Lisaks tõi Maria koju teisi mehi, mille tõttu nad

läksid riidu. Üks kord öösel kui A. magas, peksis keegi ta läbi ja ta isegi ei näinud, kes seda tegi. Rindkerel

oli sinikas ja silm oli sinine. Pärast seda juhtumit vahetas A. ukseluku ära ja andis varuvõtme tunnistajale.

Samuti kandis A. viimasel ajal kaasas nuga. Tunnistaja sõnul ei tahtnud A., et Maria kellegagi koos tema

juurde tuleks, sest siis võib kindlasti tekkida A. ja Maria uue mehe vahel vastasseis. Siis kas A. lööb kellegi

maha või A. lüüakse maha. A. oli armukade.

A. nägi tunnistaja enda sõnul elusalt viimati 3. septembril. 9. septembril helistas talle N. K. ja küsis, kas

tõepoolest on A. surnud. Tunnistaja hakkas kohe A. helistama. Telefonile vastas noor neiu, kes ütles, et

leidis telefoni XXX maja juurest akende alt.

Tunnistaja S. B. läks seejärel A. juurde, korteri ukselink oli katki, tunnistaja avas ukse oma võtmega. Kuna

link oli katki, siis aitas ukse avada üks ühine tuttav, kes ka sinna tuli. Toas nägid nad voodi peal selili A.,

kes oli juba surnud. Tunnistaja helistas kiirabisse.

26. Tunnistajate N. B., A. K., A. K. ja V. K. ütlustest nähtub, et olles kalmistu pargis, said nad sõnumi, et

A. D. on surnud, mistõttu läksid kohe A. juurde asja kontrollima.

Seda, et korteriuksel puudus link, kinnitasid lisaks tunnistaja B. kohtuistungil ka tunnistajad N. B. ja A. K..

Viimase ütluste kohaselt (k/istungi protokoll II kd tl 154-156) oli just tema see, kes aitas B. ilma

ukselingita ust avada ja koos leidsid nad ka A. laiba.

27. Seega mitte üksi eelnevalt nimetatud tunnistajatest ei näinud vahetult pealt neid sündmusi, mis toimusid

07.09.2023 õhtust kuni 08.09.2023 varahommikuni A. D. korteris, kuid kohtu hinnangul on tunnistajate

ütlused olulised iseloomustamaks A. D., M. Džumajani ja A. Paukštet, et aru saada, millised suhted olid

nende kolme vahel ning millist rolli võisid need suhted ja iseloomuomadused mängida A. D. korteris

toimunud sündmustes.

28. Süüdistatavate M. Džumajani ja A. Paukšte ütlused A. D. korteris asetleidnud sündmuste kirjeldamisel

on erinevad. Nii on süüdistatav A. Paukšte kohtueelses menetluses ülekuulamisel selgitanud, et kui nemad

Mariaga jõudsid A. juurde, oli viimane juba purjus, aga mitte väga. A. teadis, et süüdistatavad sinna

lähevad, kuna Maria oli talle päeval saatnud sõnumi. Maria hakkas asju kokku panema. Kõik kolmekesi

jõid viina. Algul suhtus A. sellesse, et Maria asju kokku pakib, normaalselt, kuid siis tabas teda

agressiivsuse hoog. A. Paukšte sõnul tekkis A. agressiivsus just tema vastu, kuid ta ei tea, mis põhjusel. Ta

võis olla armukade.

Edasiselt kulgesid sündmused A. Paukšte kirjelduse kohaselt järgmiselt: A. D. hüppas talle (A. Paukštele)

peale ja siis süüdistatav rahustas teda jalaga, igaveseks. Täpsemalt, kui A. D. hüppas püsti, lõi süüdistatav,

kes seisis diivani ees, A. D.le ühe korra põlvega tugevalt kõri pihta, sel hetkel A. D. istus juba diivanil.

Löögist läks A. D. pea kuklaga vastu radiaatorit. Kuna tema pea jäi vastu radiaatorit kukkudes diivani taha,

ei näinud süüdistatav, millise kohaga täpselt A. D. vastu radiaatorit kukkus. Süüdistatav oli enda sõnul

šokis, sest verd pritsis igale poole. Ta sai enda sõnul kohe aru, et A. on surnud, sest ta ei hinganud. Sel ajal

kui A. Paukšte A. lõi, istus Maria diivani tagumisel osal, aknast kaugemal. Kokku olid nad A. korteris

umbes 6 tundi.

29. Oluliselt teistsugused on sündmuse toimumise osas süüdistatava M. Džumajani ütlused. M. Džumajani

kirjelduse kohaselt oli neil A. D. juurde minnes kaasas pudel viina, suitsud ja mahl, mille palus A. Paukštel

osta M. Džumajan, kuna ta aimas, et A. võib olla pohmell ja ta vajab peaparandust. M. Džumajan on

kirjeldanud enda ütlustes A. D. suhtes vägivalla kasutamist etappidena ning selle kirjeldusega kattub ka

surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis väljendatud eksperdiarvamus.

30. M. Džumajani sõnul pakkis ta A. D. korteris kokku oma asju, samal ajal jõid nad kõik koos viina. A.

vaatas nende ühiseid fotosid, hakkas nutma ja ütles, et ta ikka veel armastab süüdistatavat, armastab ja ka

kardab. Seejärel mingil hetkel hakkas A. Mariat sõimama, M. Džumajan ei talunud seda ja lõi 2 korda

lahtise käega A. vastu nägu. A. kukkus selle tagajärjel ninaga vastu aknalauda, ninale tekkis kühm ja sealt

hakkas jooksma verd, Maria tõi talle vannitoast rätiku ja palus pikali heita, kuid A. D. ei püsinud pikali,

tõusis püsti ja nõudis viina. Anton valas talle viina. M. Džumajanile see ei meeldinud ja ta küsis Antonilt,

miks sa talle valasid, mille peale A. vihastas ja tõukas Mariat vastu õlga. See omakorda ei meeldinud

Antonile, ta tõusis püsti ja lõi parema käega 2 korda A. vastu nägu. A. kukkus selili diivanile. Peale neid

kahte lööki rahunes A. maha ja nad jätkasid viina joomist.

31. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti (I kd tl 70-93) punktist 7 nähtub, et osa nahaalustest verevalumitest

ja põrutushaavadest näol, ninaluude murd, verevalumid ja põrutushaav huultel, nahaalune verevalum põlve

piirkonnas ning nahamarrastused kehal ja jäsemetel võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega (sh

rusikaga) näo piirkonda ja nendele järgnenud kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja

pindu (sh radiaator, aknalaud). Seega haakub eksperdiarvamus mitteeluohtlike vigastuste tekkemehhanismi

osas süüdistatava M. Džumajani poolt kirjeldatuga.

32. M. Džumajani ütluste kohaselt hakkas A. D. mingil hetkel oma telefoni taga otsima ja ähvardas

süüdistatavaid mingite patsaanide kutsumisega, kes süüdistatavad välja viskavad ja tema und valvama

hakkavad. M. Džumajanil sai enda sõnul ühel hetkel mõõt täis, ta võttis A. D. telefoni ja viskas selle aknast

välja (III kd tl 90). M. Džumajani ütlustega selles osas haakuvad tunnistaja J. K. kohtueelses menetluses

20.09.2023 antud ja KrMS § 2911 alusel kohtuistungil avaldatud ütlustega (III kd tl 56-61) Nimelt oli

tunnistaja see, kes leidis 2023. aasta septembris XXX maja tagant telefoni, mille andis üle mehele, kes

helistas leitud telefonile (S. B.) ja küsis S. ning tuli seejärel XXX juurde.

33. Mingil hetkel kui viin otsa sai, hakkas A. veel viina nõudma, aga kuna M. Džumajanil oli jätkuvalt

asjade pakkimine pooleli, tellis ta alkotaksost liitri viina, kirsimahla ja paki suitsu. Viina järele alla läks

Anton. Samal ajal küsis A. D. korterisse jäänud M. Džumajanilt, kas viimane on nüüd koos Antoniga. Kui

Anton naasis korterisse viinaga, hakkas A. sõimama mõlemaid süüdistatavaid, süüdistas Antonit, et too on

koos Mariaga, hakkas ähvardama jälle mingite meestega. Seejärel lõi Anton taas A. 2 korda rusikaga

näkku. Peale neid kahte lööki kukkus A. peaga vastu radiaatorit, jäi lamama voodile, kuid tema pea jäi

rippu radiaatori ja diivani vahele. Möödus umbes 10 minutit, süüdistatav M. Džumajani väitel A. hingas,

kuid ei liigutanud ennast. Anton hakkas A. kätest ja kehast sikutama, kuid A. ei toibunud.

34. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti punktis 2 toodu kohaselt võis A. D.l pärast kukkumist peaga vastu

kõvasid tömpe esemeid (seina, aknalauda, radiaatorit) tekkida teadvusekaotus ja justnimelt

teadvusekaotusele viitavad ka M. Džumajani poolt antud ütlused.

35. M. Džumajani ütlustest nähtub ka, et kui A. D. Antoni sikutamistele ei reageerinud, tõusis A. Paukšte

püsti, keeras end näoga A. poole ja lõi kaks korda jalaga astumisliigutustega A. kõri piirkonda nii tugevalt,

et M. Džumajan enda sõnul kuulis isegi raginat. Süüdistatava M. Džumajani sõnul läks tal sellest pildist

süda pahaks ja ta läks vannituppa oksendama.

36. A. Paukšte poolt jalaga löömist A. D. kõri pihta ja just astumisliigutustega, kinnitavad lisaks M.

Džumajani ütlustele ka muud tõendid. Nii nähtub DNA-ekspertiisiaktist nr 23E-GE0899 (II kd tl 76-81) et

A. Paukštel kuni kinnipidamiseni jalas olnud roheliste PUMA tossude külgedelt võetud proovides leiduv

bioloogiline materjal, mis eeltestide alusel sisaldas verd, pärineb A. D.lt tõepärasusega 1021. Lisaks

haakuvad M. Džumajani ütlused isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamuse punktiga 7.

Nimetatud punkti teisest lausest nähtub, et vigastused kaelapiirkonnas keeleluu ja kilpkõhre murdudega,

verevalumitega kaelalihastes ja pehmetes kudedes ning laialdase nahaaluse verevalumi ja

nahamarrastusega kaelal võivad olla saadud löökidest kõva tömbi massiivse esemega (kängitsetud jalaga)

vastu kaela eesmist pinda. Lisaks kinnitab eksperdiarvamuse p 16, et kui A. D. oli löökide saamise ajal

lamavas asendis, siis võis olla löögi suund tema keha suhtes ülevalt alla – just sellises asendis lebas M.

Džumajani sõnul diivanil A. D..

37. M. Džumajan kirjeldas juba 11.10.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel, kuidas ta kuulis A. Paukšte

jalalöögist tekkinud raginat A. D. kõri piirkonnas. Kuivõrd surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt valmis alles

13.12.2023 ja 11.10.2023 kahtlustus ei sisaldanud veel süüdistatavate tegevuse üksikasjalikku lahti

kirjutust, ei saanud see teadmine M. Džumajanil tekkida ka ühestki muust kriminaalasjas kogutud tõendist,

vaid ta pidi ise vahetult sündmuskohal seda heli kogema. Seega on süüdistatava A. Paukšte ütlused selles

osas, kuidas ta lõi A. D. jalaga kõri pihta, vastuolus nii M. Džumajani kui ka muude käesolevas punktis

kirjeldatud tõenditega, seega ebausaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist välja jätta.

38. WC-st väljudes jätkas M. Džumajan asjade pakkimist. Möödus mingi aeg, nad istusid Antoniga ja

rääkisid. A. hakkas korisema ja tema keha hakkas isegi veidi tõmblema. Süüdistatavad ei teadnud, mida

teha, mis seisus on A.; kas ta jääb ellu ja kui jääb, siis kindlasti invaliidiks. Seejärel võttis A. Paukšte enda

kilekotist haamri – ja olles kükakil, lõi sellega ühe korra A. vastu pead vasakule oimupiirkonda. M.

Džumajani kirjelduse kohaselt oli see löök nii tugev, et ta kuulis taas luude purunemist.

39. M. Džumajani ütlustega haakub taas surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt. Nimelt on eksperdiarvamuse

punkt 7 esimese lauses asunud ekspert seisukohale, et koljuluude killunenud murrud põrutushaavadega

paremal otsmiku- ja oimupiirkonnas ning paremal põsel võivad vigastuste morfoloogilisi iseärasusi arvesse

võttes olla tekitatud löögist/löökidest kõva tömbi kompaktse piiratud pinnaga esemega. Et tegemist oli

tõesti väga jõulise löögiga, kinnitavad ka surnukehal kohtuarstliku ekspertiisi käigus koljupõhimikul

tuvastatud murrud (vt otsuse p 8).

40. Kuna M. Džumajanil hakkas enda sõnul nähtust halb, läks ta jälle WC-sse oksendama. Oli seal umbes

15 minutit, sest tegi ära ka kolm suitsu. WC-st väljudes nägi ta maas suurt vereloiku. Anton istus samal

kohal toolil, tegi suitsu ja jõi viina. Kuna M. Džumajan enda sõnul verd ei talu, viskas ta padja põrandale

vere peale. Kellaaeg võis süüdistatava sõnul olla siis umbes 03.00 öösel.

41. Kuigi süüdistatav A. Paukšte ei ole haamriga löömisest rääkinud ning on eitanud isegi haamri ja

kruvikeeraja kaasavõtmist A. D. juurde, ei saa jätta tähelepanuta tunnistaja S. D. tunnistusi (k/istungi

protokoll III kd tl 1-5). Tunnistaja ütluste kohaselt jutustas A. Paukšte talle sellest, et tappis inimese; lõi ta

haamriga surnuks. Põhjuseks oli see, et too inimene solvas Mariat. Samuti näitas süüdistatav tunnistajale

haamrit, mis oli tal kaasas siis, kui nad koos Mariaga tunnistaja juures ööbisid. Tunnistaja sõnul oli haamer

must, puidust käepidemega ja sellel olid tumedad plekid, võib eeldada, et veri. Haamer oli kilekotis.

42. 10.09.2023 A. Paukšte elukohas XXX asuvas korteris teostatud läbiotsimisel (I kd tl 227-234, fototabel

tl 236-250) leiti elutoa ahjust poolpõlenud puitkäepidemega metallhaamer, mille üks ots oli kaheharuline ja

teine ümar (DVD-R plaat I kd tl 257, fotod nr 67-72, 98) ja mille olemasolust ei teadnud korteris elanud G.

P., kes tegelikkuses ahju küttis, midagi. Kohtu hinnangul sai haamri põletamise ainsaks põhjuseks olla soov

hävitada tapmiseks kasutatud eset. Lisaks väärib esile toomist, et haamri vasakpoolse harulise osa (DVD-R

plaat I kd tl 257, foto nr 94) töötlemine Tetrabase indikaatorlahusega andis õrna viite vere olemasolule,

kuigi võetud puuteproov ise ei olnud kasutatav DNA määratlemiseks. Suure tõenäosusega aitas sellele

kaasa haamri põletamine ahjus.

43. M. Džumajani sõnul istusid nad Antoniga pärast A. Paukšte haamrilööke A. D. oimupiirkonda korteris

ja mõtlesid, mida edasi teha. Kell 04.00 öösel võttis Anton tooli seljatoel rippunud rihma või koti sanga ja

vaatas M. Džumajanile otsa. M. Džumajani sõnul Anton nagu vaikides, sõnu kasutamata küsis, kas teeb A.

lõpu peale? M. Džumajan enda sõnul noogutas. Siis pani Anton rihma A. ümber kaela, endale ümber

rusikate pingule, tõstis A. pea veidi üles ja hoidis nii umbes 20 minutit. M. Džumajan istus need 20 minutit

lihtsalt diivanil. Pärast seda oldi veel mõnda aega korteris ja arutleti, mis saab edasi ja kuhu minna.

44. Süüdistatava A. Paukšte kaitsja märkis kriminaalasja kohtulikul arutamisel ja kohtuvaidlustes

korduvalt, et surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti punktist 10 nähtub, et linguga kägistamisele iseloomulikku

strangulatsioonivagu A. D. surnukehal kohtuarstlikul lahangul ei tuvastatud ja süüdistus selles osas ei ole

tõendamist leidnud.

45. Kohus möönab, et A. D. korteris teostatud sündmuskoha vaatluse käigus ei leitud ühtegi sellist rihma

või koti sanga, millele viitas süüdistatav M. Džumajan. Ka ei nähtu ühestki käesolevas kriminaalasjas

koostatud läbiotsimisprotokollist, et kirjeldatud ese oleks leitud. Vaatamata sellele rääkisid süüdistatavad

kägistamisest ka mitmele tunnistajale. Ekspertiisiakti koostanud ja kohtuistungil ütlusi (k/istungi protokoll

III kd tl 32-34) andnud ekspert I. D. märkis küsimustele vastates, et ei saa välistada, et pikliku kujuga

nahaalune verevalum, mis tuvastati surnu kaelal võis olla rihm või muu pikliku kujuga ese. Ei saa selge

sõnaga öelda, et A. D. rihmaga kägistati, aga ei saa seda ka 100 protsenti välistada. Surnukehal olid

ulatuslikud välised vigastused, mistõttu tüüpilist kägistamise vagu, mis haaraks terve kaela tsirkulaarselt, ei

olnud selgelt väljendunud. Juhul kui kägistamise hetkel oli A. D. juba surnud, siis ei olegi võimalik

kägistamist tuvastada, sest surnul ei teki elupuhust vigastust ehk isikul kas ei teki vigastust üldse või tekib

surmajärgne vigastus.

46. Kõrvutades eksperdi poolt kohtuistungil antud ütlusi süüdistatava M. Džumajani ütluste ja A. D. surma

põhjustanud vigastuste tekkepõhjusega, on üsna kindel, et selleks ajaks kui A. Paukšte kägistas rihmalaadse

esemega A. D., oli viimane juba surnud ja see, et kohtuarstlikul lahangul kägistamisele iseloomulikku

strangulatsioonivagu ei tuvastatud, on eksperdi ütluseid aluseks võttes kohtu hinnangul loogiline, sest

selleks hetkeks oli A. D. suure tõenäosusega juba surnud.

47. Lisaks toetab M. Džumajani ütluseid A. D. rihmalaadse esemega kägistamisel DNA-ekspertiisiakt nr

23E-GE0925 (I kd tl 263-272), millest nähtub, et A. Paukšte elukohast XXX läbiotsimisel (I kd tl 227-

234) kaasa võetud luku ja kapuutsiga dressipluusilt „ARDON“ võeti võrdlusproovid, mida võrreldi DNA-

ekspertiisi käigus süüdistatavatelt ja A. D. surnukehalt võetud võrdlusproovidega ning saadi A. Paukšte

dressipluusi vasakpoolse varruka tagakülje ülemisel osal ja seljaosa parempoolsel osal olnud verejälgedest

võetud proovide DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad A. D. DNA-profiiliga,

tõepärasussuhtega 1021. Ka helkurvestilt, millega A. Paukšte pühkis korteriukse ja vahekoridori linke,

tuvastati verekahtlane määrdumine, millelt võeti proovid ja selgus, et jällegi on tegemist kannatanult

pärineva DNA-ga. Seega lahkudes sündmuskohalt, pidid olema A. Paukšte käed verised. Arvestades

kannatanule tekitatud vigastuste käiku, said süüdistatava käed saada verega kokku üksnes siis, kui ta

kannatanut kägistas, sest sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et kannatanu pea piirkond oli üleni verine.

Haamriga pähe löömisest oleks süüdistatava riietel üksnes pritsmed, mis ei kanduks üle korteriukse lingile

või puutumisel helkurvestile. Helkurvesti vaatlusest nähtub, et verekahtlane määrdumine sellel on sarnane

nühkimisjälgedele.

48. Seega võttes aluseks surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis märgitu, aga ka teised kohtulikul uurimisel

avaldatud tõendid, leiab kohus, et M. Džumajani ütlused A. D.le vigastuste tekitamise osas on

usaldusväärsemad kui A. Paukšte ütlused. A. Paukšte tunnistas end küll kohtuistungil ja ka kohtueelses

menetluses süüdi, kuid tema ütlused võrreldes M. Džumajani ütlustega on üldsõnalisemad, ka ei ole ta

rääkinud kõigest mis toimust A. D. korteris. Seetõttu leiab kohus, et A. Paukšte ütlused on suures osas

ebausaldusväärsed, vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning need tuleb jätta

tõendikogumist välja. Kuigi M. Džumajan end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ja kohtueelses menetluses

tunnistas oma süüd vaid osaliselt, andis ta sellele vaatamata A. D. korteris toimunu kohta detailseid ütlusi.

Kohtu arvates on see põhjendatav asjaoluga, et tema ise ei teinud ühtegi A. D. surma põhjustanud lööki,

mis aga ei tähenda, et tema tegevust sündmuskohal saaks käsitleda kuidagi teisiti kui tapmise

kaastäideviimisena.

49. Süüdistatavatele M. Džumajanile ja A. Paukštele oli esitatud süüdistus A. D. tapmises, mis pandi toime

grupis. Kogutud tõenditest nähtuvalt joodi koos korteris viina. Esmalt tekkis konflikt M. Džumajani ja A.

D. vahel, mille käigus lõi M. Džumajan A. D. kaks korda lahtise käega näkku. Edasi järgnes taas ühine

alkoholi tarvitamine, mille käigus läks tüliks A. D. ja A. Paukšte vahel ning tüli lõppes A. D. surmaga.

50. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks antud kriminaalasjas kujunes kohtulikul uurimisel küsimus, kas

tapmine oli toime pandud grupis, s.o kas kaastäideviijatena on käsitletavad mõlemad süüdistatavad või on

tapmise toime pannud A. Paukšte üksinda.

51. Kohtuvaidluste käigu leidis M. Džumajani kaitsja, et kogutud tõendite alusel puudub igasugune alus

väita, et M. Džumajan realiseeris kasvõi osaliselt tapmise objektiivse koosseisu või et ta oleks mingilgi

moel kogu sündmuse kulgemist enda kontrolli all hoidnud nagu nõuab teovalitsemise teooria. Kaitsja

leidis, et ainuüksi M. Džumajani sündmuskohal viibimine ja asjaolu, et ta ei teinud midagi A. Paukšte

tapmisteo takistamiseks, ei anna alust käsitada teda tapmise kaastäideviijana, kuivõrd tema teopanust ei saa

pidada oluliseks ning pole alust rääkida ka kooskõlastatud ja ühisest tegutsemisest sündmuskohal.

Ka A. Paukšte kaitsja leidis, et kõnealuse kaasuse puhul ei ole võimalik rääkida kaastäideviijatest.

52. Kohus kaitsjatega ei nõustu ning leiab, et A. D. tapmise panid toime M. Džumajan ja A. Paukšte grupis

ühiselt ja kooskõlastatult. Kohtupraktikas on täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooria,

mis tähendab, et iga täideviija ei pea realiseerima vahetult kõiki koosseisutunnuseid, vaid piisab, kui ta

lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse (RKKK 3-1-1-108-06, 3-1-1-62-07, p 25). Riigikohus on oma

lahendites nt 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo

toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (KarS § 21 lg 2 ls 1). Kuigi KarS § 21 lg

2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu

eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks

kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne

teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises.

Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud

teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või

osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (RKKK 3-1-1-23-01), mis omakorda võimaldab

täideviijate karistusi grupi raames individualiseerida, samuti teha kindlaks, mil viisil ja millise

intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales.

53. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei

ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse

koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust

silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast

lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav

isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja

kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija

olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt RKKK

3-1-1-97-04, p 21; RKKK 3-1-1-108-06, p 8).

54. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel - kus rollijaotus, iga täideviija

poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus, lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo

toimepanemist, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata

asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need

kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui

ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud

on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele.

55. Kohus nõustub prokuröriga selles, et ilmselt ei olnud süüdistatavatel enne sündmuskohale saabumist

kokkulepet, et koos ja ühiselt hakatakse A. D. erinevate vahenditega peksma ja tapma, kuid kui isikute

vahel tekkis konflikt ehk väidetavalt hakkas A. D. M. Džumajani solvama, siis M. Džumajan lõi A.

selliselt, et too kukkus vastu aknalauda ning tal hakkas ohtralt nina pealt verd tulema. Selle asemel, et

kannatanule kiirabi kutsuda, jätkati viina joomisega. Edasise ühise alkoholi tarbimise käigus riivas/lükkas

A. D. M. Džumajani selliselt, et viimane kaotas tasakaalu, mille peale ägestus A. Paukšte ja lõi 2 korda A.

D.le rusikaga näkku. Seega aktsepteerisid süüdistatavad üksteise poolt vägivalla tarvitamist kannatanu

suhtes. Ühiselt jätkati alkoholi tarvitamist ning arvestades tunnistajate ütlusi, millistest nähtub, et nii A.

Paukštel kui A. D.l olid M. Džumajani suhtes tunded, on kohtu arvates üsna loogiline, et alkoholijoobes

isikutel võis emotsioonide pinnalt tekkida konflikt, mis edasi kulges juba A. Paukšte poolt jõhkra

vägivallaga A. D. suunas. A. Paukšte rusikalöögist vastu radiaatorit kukkunud A. D. kaotas teadvuse ja

selle asemel, et talle kiirabi kutsuda, ootasid mõlemad süüdistatavad, kas A. hakkab liigutama. Ka siis kui

A. Paukšte lõi A. D. jalaga kõrri selliselt, et M. Džumajan kuulis luude raginat, ei sekkunud M. Džumajan

A. Paukšte tegevusse.

56. Vaatamata sellele, et M. Džumajan nägi pealt kogu seda jõhkrat vägivalda, mida kasutas A. Paukšte

tema ametliku abikaasa suhtes, ei sekkunud ta kordagi sellesse tegevusse. Vastupidi - nagu nähtub tema

enda ütlustest, ootasid nad sündmuskohal pikki minuteid, arutades, kas A. D. on veel elus või surnud ja

kuidas edasi käituda. Veelgi enam - M. Džumajani ütluste kohaselt kui A. Paukšte võttis rihma, et

kägistada A. D., veendumaks viimase surmas, vaatas ta enne M. Džumajani poole, kes väljendas oma

heakskiitu A. Paukšte tegevusele peanoogutusega. Kaitsja märkis, et M. Džumajanil puudus tulenevalt

tema terviseseisundist võimalus A. Paukšte tegevusse sekkuda. Kohtu arvates on see paljasõnaline väide:

sekkumine ei pruugi ega pea olema alati füüsiline. M. Džumajan kasutas küll käimiseks abivahendina

karke, kuid tal oli telefon, et kutsuda välja kiirabi, politsei. Tal oli võimalik verbaalselt püüda katkestada A.

Paukšte tegevust; karjuda, äärmisel juhul isegi korterist lahkuda, et tegevust mitte näha, kuid ta ei teinud

seda, mis tähendab, et vaikides aktsepteeris ta A. Paukšte tegevust ja toetas seda. Tegemist on

kaassüüdistatavate vahel vahetu kokkuleppega sündmuskohal, mis saavutati algselt vaikimisi ning

konkludentsete tegudega.

57. Kohus leiab, et A. D. tapmine osutus võimalikuks ja lõpule viiduks eelkõige seetõttu, et M. Džumajan

oma vaikiva heakskiiduga võimaldas tapmist lõpule viia. Kriminaalasjas kogutud tõenditest on mitmeid

kordi läbi käinud see, kui suurt mõjuvõimu omas M. Džumajan A. Paukšte üle, kui armunud oli A. Paukšte

temasse. Seda kinnitasid mitmed tunnistajad oma ütlustega. A. Paukšte vend V. P. on kohtueelses

menetluses ülekuulamisel (III kd tl 19-24) rääkinud, et XXX V. S. aiamajast lahkudes ei kutsunud ta kaasa

oma venda, sest sai aru, et tema venna ja Maria vahel on armastus. Lisaks andis V. P. ütlusi ka selles osas,

et tema vend oli naiste poolt väga kergesti manipuleeritav. Tunnistaja ütlusi tema venna Antoni ja Maria

vahelistest tunnetest kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 99, salvestis, loetelu, p 3.2, foto nr 73),

kust on nähtav kuidas XXX maja lifti ees seisvad süüdistatavad suudlevad, olles just saabunud taksoga A.

D. elukohast pärast viimase tapmist. Tunnistaja N. Z. andis ütlusi (k/istungi protokoll III kd tl 11-14) selle

kohta, et Anton oli Mariasse armunud. Sama kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja J. K. (k/istungi protokoll

III kd tl 43-46), kelle sõnul rääkis A. Paukšte talle, et armastas Mariat juba siis, kui Maria veel koos A.

D.ga elas. Maria oli A. Paukšte tunnetest teadlik ja seda asjaolu kinnitas M. Džumajan ka ise oma ütlustes.

58. Ei ole vaidlust ka selles, et kumbki süüdistatavatest, kuigi olles A. D. surmast teadlikud, ei teatanud

sellest õiguskaitseorganitele, vaid tegutsesid edasiselt sooviga varjata oma seotust tapmisega. Seda soovi

ja ühist süüd A. D. tapmises kinnitab ka nende tegevus korteris ja ka peale A. D. surma. A. Paukšte poolt

perioodiliselt A. D. suhtes kasutatud vägivalla kasutamise vahepeal istusid nad korteris edasi, jõid viina,

mõtlesid mida edasi teha ja hiljem juba peale tapmist ja sündmuskohalt lahkumist sõitsid koos Maria

elukohta, kus viimane vahetas ära oma püksid. M. Džumajani sõnade kohaselt tahtis ka A. Paukšte pükse

vahetada ja siis andis M. Džumajan talle oma elukaaslase mustad dressipüksid. Seejärel sõideti A. Paukšte

ettepanekul paariks päevaks A. Paukšte sõbra S. D. juurde, kus A. Paukšte muutis enda välimust; ajas

juuksed maha. Saades teada, et A. D. surnukeha on leitud, hävitas A. Paukšte haamri, jättis telefoni koju,

et seda ei saaks positsioneerida ning nad sõitsid koos M. Džumajaniga linnast ära XXX külla, V.S majja, et

end seal politsei eest varjata. Ka M. Džumajan lülitas enda telefoni välja. Seega tegutsesid süüdistatavad ka

pärast tapmist ühiselt ja kooskõlastatult oma kuriteo varjamisel.

59. Kaastäideviimist ja kindlat kavatsust vältida enda seostamist A. D. suhtes toime pandud kuriteoga või

vähemalt nii palju kui võimalik, edasi lükata kuriteo ilmsikstulekut, näitab selgelt süüdistatavate teojärgne

käitumine. Olgugi, et M. Džumajani ütlustest tulenevalt oli talle hästi teada fakt, et kogu XXX kui

sotsiaalmaja on kaetud turvakaameratega, puhastas A. Paukšte turvakaamera salvestistelt (I kd tl 99,

salvestised, loetelu p-des 1.33–1.34; tl 128–129, fotod nr 56–58) nähtuvalt 08.09.2023 varahommikul A. D.

korterist lahkudes kollakat ja sinakas-punakat värvi riideesemega A. D. korteri ukse ja vahekoridori ukse,

mis viitab üheselt soovile eemaldada enda sõrmejäljed antud ustelt.

60. Riidese, millega A. Paukšte puhastas XXX asuva korteri XXX ja koridori vaheust, leiti 10.09.2023

teostatud läbiotsimisel XXX asuvast korterist (I kd tl 151-152, fototabelid tl 153-198). Tegemist oli

verelaadse määrdumisega kollase, hallide triipudega helkurvestiga, mida vaadeldi asitõendi

vaatlusprotokollis (I kd tl 199-202). Verekahtlase määrdumise jälgi leiti nii helkurvesti esi-, taga- kui ka

siseküljelt. Asjaolule, et just nimelt antud helkurvestiga puhastas A. Paukšte tapetu elukohast lahkudes

uksi, viitab DNA-ekspertiisiakt nr 23E-GE0925 (I kd tl 263-271), mille kohaselt saadi helkurvesti

erinevatest kohtadest võetud puuteproovide DNA-analüüsil DNA-segaproov, mis sisaldas nii A. Paukšte

kui A. D. DNA-alleele.

Ka vahepealsel väljumisel korterist avab A. Paukšte uksi varrukasse tõmmatud käe või küünarnuki abil.

Soovile varjata endi isikuid viitab selgelt edasiselt toimunu.

61. Kahtlustatavad asusid end varjama juba sündmuskohalt lahkumise päeval. Esimese toiminguna varjati

takso tellija isikut. XXX Takso poolt antud vastusest (I kd tl 284) politsei päringule nähtub, et 08.09.2023

varahommikul kell 05.38 tellis klient nimega B. telefoninumbrilt XXX takso aadressile XXX ja soovis

sõita Lasnamäele XXX tänavale. Telefoninumber, millelt telliti takso, kuulub kahtlustatavana

kinnipidamise protokolli kohaselt A. Paukštele ehk teisisõnu oli süüdistatavate eesmärgiks varjata isiku

nime, kes tellis takso kuriteopaigale.

62. Pärast XXX maja juurest taksoga lahkumist (I kd tl 99, salvestis, loetelu p 1.36, fotod 62-63, tl 131)

08.09.2023 kell 05.43 saabuvad süüdistatavad kell 06.10 (kohtu märkus: reaalaeg 06.05 – aja erinevus

XXX 6 turvakaamerate videosalvestistel on +5 minutit ees reaalajast) XXX asuva Lasnamäe

sotsiaalkeskuse ette, kus elava tunnistaja G. Z. juures peatus ajutiselt M. Džumajan (I kd tl 99, salvestis,

loetelu p 3.1, fotod nr 68-72, tl 134-136) ja sisenevad trepikotta. Samal kuupäeval kell 14.45 (reaalaeg

14.40) lahkuvad nad taksoga XXX sotsiaalkeskusest (I kd tl 99, salvestised loetelu p-des 3.3-3.4, fotod nr

74-76, tl 137-138). Väärib märkimist, et kui 07.09.2023 õhtul A. D. elukohta jõudes on M. Džumajanil

turvakaamera salvestistelt nähtuvalt jalas sinist värvi teksapüksid, siis XXX majast lahkudes kannab ta

heledaid halli värvi pükse, mis iseenesest ei oleks kuigi olulise tähtsusega fakt, sest inimesed ikka

vahetavad riideid, kuid käesolevas kriminaalasjas omandab pükste vahetamine teistsuguse tähenduse. XXX

majast väljuvad süüdistatavad ilma kahe suure kotita.

63. Süüdistatavate kavatsusele varjata oma asukohta viitab see, et kuigi neil mõlemal oli olemas elukoht,

sõitsid nad 08.09.2023 taksoga XXX sotsiaalkeskusest ehk M. Džumajani elukohast XXX asuva XXX

sotsiaalmaja ette ning sisenesid sotsiaalmajja (I kd tl 100, salvestised, loetelu p-des 4.1–4.2, tl 139-140,

fotod nr 78-80). XXX VI korruse turvakaamera salvestistelt (I kd, tl 100, salvestis, loetelu, p-s 4.4, tl 142,

foto nr 82) on näha, kuidas kell 15.15 väljuvad liftist süüdistatavad A. Paukšte ja M. Džumajan ning neid

ootab lifti ees meesterahvas (tunnistaja S. D.), kelle kohtus antud tunnistuste kohaselt elab ta XXX.

Tunnistaja S. D. sõnul helistas Anton talle vist 8. septembril ja palus võimalust vanade aegade nimel olla

paar päeva tunnistaja juure. Anton tuli tunnistaja juurde umbes kella 17, 17.30 ajal koos Mariaga, keda

tunnistaja nägi esimest korda. A. Paukšte ütles tunnistajale, et tegu on sõbrannaga.

64. Tunnistaja S. D. juurest XXX lahkusid süüdistatavad turvakaamera salvestiste kohaselt alles

09.09.2023 õhtul peale kella 19.00 (I kd, tl 100, salvestis, loetelu p-d 4.6–4.9, tl 144-146, fotod nr 84-90).

Siinkohal märgib kohus, et lahkudes S. D. juurest, on A. Paukšte turvakaamera salvestiste kohaselt

muutnud oma välimust - on maha ajanud oma juuksed, mis tal eelmisel päeval tunnistaja juurde tulles veel

peas olid. Antud fakti kinnitavad ka fotod A. Paukštest (II kd tl 64-67), mis on lisatud tema läbivaatuse

protokollile (II kd tl 61-62).

Lisaks vahetas A. Paukšte tunnistaja S. D. elukohast lahkudes riided, jättes tunnistaja S. D. ütluste kohaselt

(k/istungi protokoll III kd tl 1-5) korterisse maha tal seljas olnud musta värvi jope, musta värvi T-särgi ja

valget värvi tulemasina. Nendele esemetele, kui A. Paukšte poolt tema korterisse jäetutele, osutas

15.09.2023 XXX teostatud läbiotsimise käigus tunnistaja S. D. (I kd, tl 205-207, fototabelid, tl 209-225).

65. Tunnistaja D. juurest lahkumise järgselt siirdusid süüdistatavad A. Paukšte elukohta XXX, kuhu A.

Paukšte jättis maha verejälgedega dressipluusi „ARDON“, mis oli tal A. D. korteris seljas. Lisaks eelnevale

juuste mahaajamisele jättis A. Paukšte oma elukohast lahkudes maha enda mobiiltelefoni Xiaomi Redmi

9A, mille ta enda sõnul koju unustas, kuid kohtu arvates oli telefoni koju maha jätmise eesmärgiks pigem

ikkagi soov vältida telefoni positsioneerimist politsei poolt ja seeläbi raskendada süüdistatavate tabamist

kuriteo ilmsikstuleku korral.

66. A. Paukšte venna V. P. kohtueelses menetluses 20.09.2023 antud ütluste (III kd tl 19-24) kohaselt

jõudis tunnistaja 10.09.2023 hommikul koju, seal olid Maria ja Anton, kes tegid tunnistajale ettepaneku

minna piknikule. Tunnistaja nõustus ja tegi ettepaneku minna piknikule tuttava V. S. aiamaale. V. nad seda

ei öelnud, kuid tunnistaja teab, kus asub majakese võti. Nad sõitsid sinna Bolt taksoga, mille tellis

tunnistaja V. P.. Tähelepanuväärne on, et piknikule sõitmiseks telliti takso varahommikul kell 06.06, mida

on kinnitanud oma kohtueelses menetluses antud ütlustes Bolti taksojuht, tunnistaja O. Z. (II kd tl 292-

296). Kohtu hinnangul viitab selline ebatavaline kellaaeg piknikule sõitmiseks, et pigem oli süüdistatavatel

soov taaskord võimalikult kiiresti vahetada oma asukohta.

67. Tunnistaja O. Z.i sõnul väljusid XXX majast 2 meest ja üks naine, keda kanti süles. Üks meestest oli

kiilakas. Tunnistajaga suhtles taksos ainult teine mees, kellel olid juuksed peas. Sõidu sihtpunktiks oli

XXX. Kui nad jõudsid XXX tänaval asuva kaupluseni, ütles tunnistajaga suhelnud mees, et neil on vaja

sõita teise kohta, kuid nad ei osanud seda kaardile panna. Ta hakkas tunnistajat juhendama. Mees ütles, et

nad sõidavad vanaema-vanaisa juurde ja et tal on tee veidike sassis, kuna nad on sinna läinud teist teed

pidi. Ka jutt vanaema-vanaisa juurde minekust ja tunnistaja Z. ütluste kohaselt Maardu metsade vahel

olevatel teedel tiirutamine viitavad kohtu arvates ikkagi vaid soovile varjata end politsei eest.

68. Asjaolu, et V. S. aiamaale mindi omaniku teadmata, kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes (II

kd tl 299-303) ka tunnistaja V. S. ise. Tema ütluste kohaselt ei olnud ta kellelegi enda maja kasutamiseks

luba andnud. Naabrinaine helistas ühel septembrikuu päeval ja ütles, et tunnistaja aiamajas on liikumas

mingid inimesed. 09.09.2023 rääkis naabrinaine ka ühe noormehega, kes väitis et ta on tunnistaja poeg.

Selline omaniku teadmata maja kasutamine, teise isikuna esinemine näitab kohtu hinnangul üheselt

süüdistatavate tahtlust end varjata.

69. Kuigi süüdistatav A. Paukšte põhjendas kahtlustatavana ülekuulamisel 10.09.2023 hommikul

Maardusse sõitmist sellega, et nad olid Mariaga juhtunust šokis, tahtsid rahuneda ja siis pöörduda

politseisse, ei toeta M. Džumajani ja A. Paukšte kuriteojärgne käitumine ega ka M. Džumajani

kinnipidamine 11.09.2023 seda versiooni.

70. Nii nähtub M. Džumajani kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd tl 1-2), et tema suhtes

kasutati sidumisvahendeid ja käeraudasid (II kd tl 1-2), mille põhjuseks oli, et M. Džumajan püüdis

kinnipidamisel põgeneda, vaatamata temal esinevale jalatraumale, mille tõttu liikus ta karkudega. Lisaks

tabati M. Džumajan XXX külas XXX teel asuvast kraavist, kus ta end peitis.

Lisaks märgib kohus, et mitu päeva pärast kuriteo toimepanemist tabatud süüdistatavate puhul, kes on

kinnipidamise vältimiseks end üsna läbimõeldult peitnud, ei ole põhjust rääkida šokiseisundist.

71. Kahtlustatavana kinnipidamisel võeti M. Džumajanilt ära mobiiltelefon Samsung Galaxy A71.

Vaatlusprotokollist (II kd tl 134-140) nähtub, et 09.09.2023 kell 14.24 ja 14.25 on M. Džumajani

telefonilt tehtud kõned A. D. abonentnumbrile. Kõnedele arusaadaval põhjusel keegi ei vastanud. Pärast

seda helistas M. Džumajan A. D. parimale sõbrale S. B.ile, kelle poolt kohtuistungil antud ütluste (k/istungi

protokoll II kd tl 146-150) kohaselt uuris M. Džumajan, ega S. B. ei tea midagi A. – nimelt ei vastavat

mees Maria telefonikõnedele.

72. A.D.i number ja tema parima sõbra S.B. number ei olnud ainsad, kuhu M.Džumajan pärast A.D.i

tapmist helistas. Tunnistajad N. Z. (k/istungi protokoll III kd tl 11-14) ja J. K. (k/istungi protokoll III kd tl

32-34) andsid mõlemad kohtuistungil ütlusi selle kohta, et M. Džumajan helistas N. Z. telefonile 9.

septembril 2023 (tunnistajad olid sel hetkel koos) ja tahtis rääkida A., ütles et ta ei usu seda, mis juhtus, et

kas A. on surnud. Tunnistajate sõnul küsis M. Džumajan, kas N. Z. on A. näinud, kas ta suhtleb temaga?

Maria küsis ka A. Paukšte kohta, kelle telefon olevat välja lülitatud. Pärast seda telefonikõnet läksid

tunnistajad A. juurde. Nägid teda surnuna lamamas voodil, padi verine, pea üle diivaniääre, verised padjad

põrandal.

73. Selline käitumine olukorras, kus süüdistatavad olid teadlikud A. D. surmast, viitab selgelt soovile

selgitada välja, 1) kas A. D. surmast ollakse juba teadlikud ja 2) tekitada näiliselt olukord, kus koheselt ei

seostataks helistajat A. D. tapmisega, sest süüdistatavad ju ise ka otsisid teda taga. Veel nähtub M.

Džumajani telefoni vaatlusprotokollist, et M. Džumajan on juba 08.09.2023 kell 09.10 saatnud S.

nimelisele isikule tekstisõnumi „D. enam ei ole“.

74. Kuigi süüdistatavate teopanus on erinev, ei ole võimalik nende käitumist vaadata lahus üksteisest ning

tegemist on kaastäideviimisega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-43-06 leidnud, et asjaolul, et isik lõi

grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või nt kümnel korral, pole kaastäideviimise aspektist

tähtsust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad, on iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel

tähtsus karistuse mõistmisel. Kõik kaastäideviijad ei peagi näitama üles ühesugust aktiivsust või sama

intensiivset vägivalla kasutamist selleks, et tegemist oleks kaastäideviijatega.

75. Kohus leiab, et M. Džumajani ja A. Paukšte käitumine on õigesti kvalifitseeritud grupis toime pandud

tapmisena KarS § 113 lg 1 järgi.

76. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise

subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise

käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (RKKK 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04).

Seega tuleb tapmistahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud

kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle

kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist.

77. Isikute tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi nende käitumise (koosseisu

objektiivse külje). Riigikohus on lahendis 3-1-1-128-06 märkinud, et välisele teopildile saab tapmistahtluse

tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu

iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Sellist äärmuslikku ohtlikkust on kohus sidunud eelkõige

vigastuste piirkonnaga. Kõnealusel juhul tekitati surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt A. D.le

hulgimurrud pea piirkonnas, keeleluu ja kõrikõhrede murrud. Kannatanut löödi jõuliselt jalaga kõri

piirkonda ja haamriga pähe. Kohtupraktikas on pead ja kehatüve peetud selliseks piirkonnaks, mille rusika

ja jalgadega löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada siseorganeid ning

põhjustada kannatanule raskeid, sealhulgas eluohtlikke tagajärgi ja surma. Sellest said aru ka süüdistatavad.

Kohtu hinnangul nendesse piirkondadesse korduvate löökide tegemine tõendab tapmistahtluse olemasolu

süüdistatavatel. Tapmistahtlust näitab ka A. Paukšte löökide tugevus. Nii jalaga kõri pihta kui ka haamriga

pähe tehtud löögid olid sedavõrd tugevad, et M. Džumajan kuulis raksatust mõlema löögi puhul.

78. Kohus leiab, et A. Paukšte ja M. Džumajan panid A. D. tapmise toime vähemalt otsese tahtlusega.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (Juura 2015, lk 47) on asutud seisukohale: otsese tahtluse

puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema

eesmärk. Tahtluse voluntatiivne element, mida lg 3 määratluses märgivad sõnad „tahab või vähemalt

möönab seda“, on otsese tahtluse puhul sisuliselt tähtsusetu, omades vaid definitoorset tähendust.

Voluntatiivse elemendi aspektist võib isik otsese tahtluse puhul oma teo tagajärgi soovida, kuid ka

nendesse üksnes ükskõikselt suhtuda, nende saabumisega leppides. Voluntatiivse elemendi definitoorsus on

otsese tahtluse puhul selgitatav sellega, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje

hoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult ka tahab seda. Uuritud tõendid

kinnitavad, et A. Paukšte ja M. Džumajan panid A. D. tapmise toime vähemalt otsese tahtlusega. Teo

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUSE MÕISTMINE

79. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

80. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu

süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada

näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232, p 71).

81. Seadusandja on KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuue-

kuni viieteistaastase vangistuse. Seega keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust.

82. M. Džumajani süü suuruse hindamisel omab esmalt tähtsust M. Džumajani suhtumine A. D.sse ning

käitumine viimase suhtes. On üsna selge, et M. Džumajan suhtus A. D.sse ükskõikselt ning tunnistajate

ütluste põhjal võib teha järelduse, et A. D. oli oma abikaasa jaoks oluline üksnes rahalises mõttes. Nii nagu

M. Džumajan kohtueelses menetluses antud ütlustes end väljendas: „A. D. ei olnud minu masti mees, ta oli

madalamast seltskonnast“. A. D. isa, kannatanu I. D. sõnade kohaselt (kohtuistungi protokoll 03.07.2024 II

kd tl 144-145) sai tema poeg A. D. rahaliselt hakkama seni, kuni tema ellu ilmus M. Džumajan. Seejärel

tekkisid neil võlad umbes 24 000 eurot. Enne Mariaga abiellumist oli tema pojal vaid üks laen, mis oli

peaaegu makstud. Ka tunnistaja S. B.i sõnul oli A. majanduslik seis normaalne, ta käis tööl nii Rootsis kui

Soomes. Kui ta aga mingil hetkel jäi tööst ilma, hakkas ta võtma laene Maria küünte ja soengute jaoks ehk

teisisõnu oli ta kohtu hinnangul valmis täitma naise soove kasvõi laenude arvelt.

83. Kuigi M. Džumajani ja A. D. kooselu lõppes umbes poolteist aastat tagasi enne toimunud sündmust, ei

olnud suutnud M. Džumajan A. D. korterist oma asju ära tuua. Ja ka 07.09.2023 õhtul A. D. korterisse

mineku põhjuseks oli järjekordne vajadus tuua sealt ära oma asju. Kohus nõustub prokuröriga, et

tegelikkuses ei olnud ilmselt esmaseks eesmärgiks mitte asjade äratoomine, vaid oma endise abikaasa

õrritamine uue mehega korterisse ilmudes. Kahtlusteta meeldis M. Džumajanile oma endist abikaasat

õrritada, seda näitab asjaolu, et ühetoalisest, kinnistusraamatu andmetel 11,8 m2 suurusest ruumist oli M.

Džumajan ajavahemikul 2022–2023 käinud asju ära toomas umbes kümnel korral, sh oma uue elukaaslase

A. P.ga. Erinevate meestuttavatega oma endise abikaasa korteris asjade järel käimine näitab, et M.

Džumajanile meeldis A. D. vaimselt piinata ja provotseerida. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et 07.09.2023

seisuga oli M. Džumajan juba ka P. lahku läinud ning tal oli uus suhe tekkinud Antoniga ja M. Džumajani

ütluste kohaselt oli tal vaja tol õhtul ära tuua hädavajalikud asjad, kuigi neid nn hädavajalikke asju ei olnud

ta tegelikkuses vajanud pooleteist aasta jooksul. Tekib ka küsimus, kuhu oleks ta läinud nende asjadega,

kas P. juurde, kes ta välja viskas või Antoni juurde, kelle juures ta veel ei elanud. Seega leiab kohus, et

Antoni kaasavõtmine A. juurde oli pigem ajendatud sellest, et Maria taas tahtis A. õrritada. Kui M.

Džumajan oleks päriselt tahtnud vaid asjad ära tuua, siis kahe koti jagu asjade pakkimiseks ei ole vaja 9

tundi ning nähes, et A. D. muutub emotsionaalseks, oleks võinud M. Džumajan lihtsalt asjad kottidesse

visata ja neid mujal sorteerida. Vaatamata sellele, et M. Džumajan lõi A. D. vaid kaks korda, ei sekkunud

ta kordagi A. Paukšte tegevusse, ei teinud midagi selle tegevuse peatamiseks ja koguni andis oma vaikiva

heakskiidu kannatanu kägistamiseks, et olla lõplikult veendunud kannatanu surmas.

84. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja G. Z. sõnul (k/istungi protokoll III kd tl 34-39) helistas M.

Džumajan vanglast oma endisele elukaaslasele A. P.ile ja vastas A. P.i küsimusele, et kuidas ta võis tappa

A. D., et ta ei kahetse midagi, sest hoopis aitas abikaasal pääseda piinast.

85. A. Paukšte süü suuruse hindamisel arvestab kohus ründe intensiivsust ja ka piirkonda, kuhu löögid tehti

ehk teisisõnu seda, et A. Paukšte lõi kannatanut korduvalt näkku, haamriga pähe, jalaga kõri piirkonda ehk

elutähtsatesse piirkondadesse ja lõpuks ka kägistas. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et A.

D. peksmist ei pannud A. Paukšte toime pelgalt rusikatega, vaid kasutas ka haamrit, millega on võimalik

teine inimene tappa sisuliselt ühe löögiga.

86. A. Paukšte süü suuruse hindamisel ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et hetkel kui A. D. oli

rusikalöökide tulemusel teadvusetuna voodil, jätkas A. Paukšte tema suhtes vägivalla kasutamist kuni

kannatanu surma saabumiseni.

87. Süüdistatavate süü suuruse hindamisel omab tähtsust ka, et sel ajal kui A. D. oli juba teadvuseta, istuti

külmavereliselt korteris edasi, joodi viina ja arutati, kas kannatanu on juba surnud või mitte ja mida edasi

teha.

88. M. Džumajani vastutust kergendavaid asjaolusid ei esine. Vastutust raskendavaks asjaoluks on süüteo

toimepanemine grupis.

89. Süüdistatav A. Paukšte avaldas kohtuistungil juhtunu osas kannatanu I. D. ees kahetsust ning vabandas.

Lisaks oli A. Paukšte avaldanud kahetsust toimepandus ka kohtueelses menetluses (III kd tl 52-53). Kohtu

hinnangul KarS § 58 kommentaari p 4.2.1 kohaselt võib kahetsuse siiruse seada kahtluse alla toimunus

oma rolli kaalukuse vähendamine, kui nt süüdistatava omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus erinevad

olulisel määral tegelikult tuvastatust, mis ka A. Paukšte puhul nii on. Siiski ei tähenda puhtsüdamlik

kahetsus süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Seega peab kohus avaldatud kahetsust

võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena. Samas leiab kohus, et

arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd

kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. A. Paukšte vastutust raskendavaks asjaoluks

on kuriteo toimepanemine grupis.

90. A. Paukšte kaitsja palus kohtuvaidlustes karistuse mõistmisel arvestada, et tapmine oli toime pandud

tugeva hingelise erutuse mõjul, kuna A. D. provotseeris A. Paukštet.

Kohus kaitsjaga ei nõustu. Esiteks oli tapetu võrreldes süüdistatavatega oluliselt tugevamas alkoholijoobes.

Seda on kinnitanud süüdistatav M. Džumajan ja seda tõendab ka A. D.l veres ja uriinis tuvastatud

etanoolisisaldus, samal ajal kui süüdistatavad nähtuvalt turvakaamera salvestistest liikusid täiesti

adekvaatselt ja tegutsesid. Teiseks toimus A. D. kallal vägivalla kasutamine vahelduvalt alkoholi

tarvitamisega ning selleks hetkeks, kui A. Paukšte purustas jalaöögiga A. D. kõhre- ja keeleluu ning lõi

teda haamriga oimupiirkonda, olid süüdistatavad umbes 10 minutit oodanud, kas A.D. tuleb teadvusele või

mitte. Ehk et isegi kui A. D. ütles A. Paukštele midagi solvavat, oli tal olnud aega selleks hetkeks maha

rahuneda.

91. Kokkuvõtvalt hindab kohus mõlema süüdistatava süü keskmisest suuremaks kuid karistuse mõistmisel

peab kohus vajalikuks arvestada ka mõlema kaastäideviija teopanust, mida erinevalt prokurörist kohus

päris võrdseks lugeda ei saa ning leiab, et võrreldes A. Paukštega on M. Džumajani roll kuriteo

toimepanemises veidi väiksem, kuid on siiski põhjendatud mõlemale üle sanktsiooni keskmise karistuse

määramine.

92. Karistuse mõistmisel lähtub kohus mitte ainult süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise

alustest. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka üldpreventiivseid ja eripreventiivseid

kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Seetõttu peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut.

93. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval M. Džumajanil kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad, on ta 27.05.2016 aastal M. K. nime all KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Harju

Maakohtu poolt süüdi mõistetud korduvas kehalises väärkohtlemises (II kd tl 170-171). See kinnitab, et M.

Džumajan on olnud ka varasemalt vägivaldne teise inimese suhtes. Lisaks on tal karistusregistri teatise

kohaselt 6 kehtivat väärteokaristust (II kd tl 173), milliste eest määratud rahatrahvid on kõik tasumata.

Otseselt ei oma kehtivate väärtegude olemasolu seost kõnealuses otsuses käsitletava kuriteoga, kuid ometi

näitavad nad M. Džumajani suhtumist õiguskorda tervikuna.

94. A. Paukštet on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral; kõikidel kordadel vägivallakuritegude

toimepanemise eest (II kd tl 222-226). Viimati karistati A. Paukštet Harju Maakohtu 29.12.2022 otsusega

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest 10-kuulise vangistusega ning katseajaks määras kohus

talle 3 aasast ja 9 kuud (II kd tl 227-228). Seega pani A. Paukšte A. D. tapmise toime talle kohtu poolt

määratud katseajal.

95. A.Paukštel on 2 alaealist last: XXX aastane XXX, kes elas enne süüdistatava vahistamist koos oma isa

ja vanaemaga ning XXX-aastane XXX, kellega süüdistatav A.Paukšte ema G. P. sõnul eriti ei suhtle, kuid

toetab aeg-ajalt rahaliselt.

96. L OÜ-st Anton Paukštele väljastatud iseloomustus (III kd tl 50) on positiivne. A. Paukštet

iseloomustatakse kui töökat, täpset, kvalifitseeritud, distsiplineeritud ja vastutustundlikku töötajat. Suhetes

kolleegidega on ta delikaatne, kannatlik ja sõbralik.

97. Prokurör taotles kummagi süüdistatava karistamist 13 aasta pikkuse vangistusega, kuid kohus leiab, et

arvesse võttes isikute teopanust ja süüdlaste isikuid, võib M. Džumajanile mõistetav karistus jääda

lühemaks kui A. Paukštele mõistetav karistus, kuigi mõlema isiku puhul on põhjendatud sanktsiooni

keskmäärast kõrgema karistuse mõistmine.

98. Seega eeltoodud motiividel mõistab kohus M. Džumajanile KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks 11 aastat

ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Seega

karistuse kandmise alguseks loeb kohus M. Džumajani kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 11.09.2023.

Kuna M. Džumajani suhtes valiti tõkendiks vahistamine 13.09.2023 (mille põhistust on nii maa- kui

ringkonnakohus kontrollinud), tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruste sisu üle kordama ei hakka.

99. A. Paukštele mõistab kohus KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks 13 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 29.12.2022 kohtuotsusega nr 1-22-7929

mõistetud karistusega, s.o 10-kuulise vangistusega, mõistab kohus liitkaristuseks 13 aastat ja 10 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Seega karistuse

kandmise alguseks loeb kohus A. Paukšte kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 11.09.2023. Kuna A.

Paukšte valiti tõkendiks vahistamine 13.09.2023 (mille põhistust on nii maa- kui ringkonnakohus

kontrollinud), tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtu hinnangul

on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruste sisu üle kordama ei hakka.

MENETLUSKULUD

100. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel

isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu

ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud

isik menetleja määratud ulatuses.

101. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine

käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

102. Kriminaalasjas on menetluskuludeks surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-/TLN490 teostamise kulu

summas 1168,58 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0925 teostamise kulu summas 14 700 eurot, DNA-

ekspertiisi nr 23E-GE0899 teostamise kulu summas 3570 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE1029

teostamise kulu summas 630 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0021 teostamise kulu summas 502 eurot,

jäljeekspertiisi nr 23E-TR0022 teostamise kulu summas 502 eurot, A.Paukšte määratud kaitsjale Yaroslav

Radziwillile makstud tasud kokku summas 6631,83 eurot, M. Džumajani määratud kaitsjale Leelo Viilile

makstud tasud kokku summas 7451,62 eurot ja mõlema süüdistatava jaoks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha summas 2050 eurot.

103. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 08.12.2023) nr 113 § 1

kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 820 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha I astme kuriteo korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga seega

2050 eurot. Sundraha instituut kannab oma olemuselt mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki

ehk et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise

avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine

(RKKK 3-1-1-24-11, p 10.1; RKKK 3-1-1-63-05, p 9-10).

104. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda

(nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p 9). Võttes

arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsjate Y.

Radziwilli ja L. Viili poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust süüdistatavatele, leiab kohus,

et esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses nende kaitsmisega kriminaalmenetluses on

põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsjate Y. Radziwilli ja L. Viili taotlustes esitatud

õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega.

105. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatavate varalist seisu kui ka nende

taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RKKK

3-1-1-105-12, p 7). Kohtu hinnangul puuduvad süüdistatavate puhul alused menetluskulude täielikult riigi

kanda jätmiseks ning seda ei võimalda ka seadus. Kuivõrd A. Paukšte ja M. Džumajan panid kuriteo toime

kaastäideviijatena, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista ekspertiisikulud süüdistatavatelt võrdsetes

osades, vähendades väljamõistetavat kogusummat DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0925 teostamise eest poole

võrra.

106. Süüdistatavalt M. Džumajanilt mõistab kohus välja surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr

23E-AOS0092/TLN490 teostamise kulu summas 584,29 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0021 teostamise

kulu summas 251 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0022 teostamise kulu summas 251 eurot, DNA-

ekspertiisi nt 23E-GE0899 teostamise kulu summas 1785 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0925

teostamise kulu 3675 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE1029 teostamise kulu summas 315 eurot, määratud

kaitsjale makstud tasud kokku summas 7451,62 eurot ning sundraha summas 2050 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 16 362,91 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12

kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 1363,57 eurot kuus ja 12. kuul 1363,64 eurot.

107.

Süüdistatavalt A. Paukštelt mõistab kohus välja surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr

23E-AOS0092/TLN490 teostamise kulu summas 584,29 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0021 teostamise

kulu summas 251 eurot, jäljeekspertiisi nr 23E-TR0022 teostamise kulu summas 251 eurot, DNA-

ekspertiisi nt 23E-GE0899 teostamise kulu summas 1785 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0925

teostamise kulu 3675 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE1029 teostamise kulu summas 315 eurot, määratud

kaitsjale makstud tasud kokku summas 6631,83 eurot ning sundraha summas 2050 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 15 543,12 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest

ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 1295,26 eurot.

Arvestades süüdistavate varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid pärast karistuse

ärakandmist, jätab kohus DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0925 teostamise kulu summas 7350 eurot riigi kanda.

108. Kuna märgitud kulud on tekkinud M. Džumajani ja A. Paukšte õigusvastase käitumise tulemusena, on

seetõttu põhjendatud ka nende hüvitamine süüdistatavate poolt kohtu määratud ulatuses.

109. On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas M.

Džumajanil ja A. Paukštel raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibivate süüdimõistetute töötamise

võimalus on piiratud ja kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori

välistada, et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-

12, p 7). Kinnipeetavatele ei ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada, kuid sellegi poolest

ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetud karistuse

kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isikud menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse

täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.

ASITÕENDID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSES ÄRAVÕETUD OBJEKTID

110. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse

omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja

võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

111. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või

määruse tegemise ajal toimepanijale.

112. Riigikohtu seisukoha põhiselt (vt RKKK 3-1-1-51-13, p 10) võib süüdistatava või kolmanda isiku

omandis oleva asitõendi kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle

eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Näiteks on KarS § 83 lg-te 1 või 3

alusel võimalik konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, KarS § 83 lg 4 alusel aga vahend,

aine või ese, mille omamiseks vajalik luba isikul puudub. Riigikohus märgib, et konfiskeerimisel läheb

varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude eelduste

olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata.

113. Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad asitõendid ja muud

kriminaalmenetluses äravõetud objektid:

114. Kriminaalasjaga nr 2323150694 seotud andmed, s.o A. Paukšte mobiiltelefonis Redmi tuvastatud

andmed ehk koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod ja M. Džumajani mobiiltelefonis

Galaxy A71 tuvastatud andmed ehk koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod tuleb

hävitada kustutamise teel kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid:

115. Erinevad puuteproovid ja DNA-proov (kõik objektid pakendatud pappkarpi - PAKEND nr 1) tuleb

hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

116. Läbiotsimisel 12.09.2023 XXX külas, XXX teel asuval kinnistul leitud ja äravõetud sinist värvi

püksid (pakend nr LO.Ü.3) ja kargud (2 tk) (pakend nr LO.Ü.1) tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel

Maria Džumajanile ja võtmekimp (pakend nr LO.Ü.2) tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

117. Läbiotsimisel 10.09.2023 XXX leitud ja äravõetud rohelist värvi sviiter (pakend nr 8) tuleb tagastada

kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule ja lukuga musta/halli värvi pusa (pakend nr 7) tagastada

kohtuotsuse jõustumisel Anton Paukštele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Samal läbiotsimisel leitud ja

äravõetud pruuni värvi tupes nuga (pakend nr 3), põlenud haamer (pakend nr 14) ja sahtlist leitud haamer

(pakend nr 15) tuleb konfiskeerida A. Paukštelt KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

118. Läbiotsimisel 10.09.2023 XXX leitud ja äravõetud vest (pakend nr 1) ja sigaretikoni Winston (pakend

nr 2) kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

119. Läbiotsimisel 15.09.2023 XXX leitud ja äravõetud valget värvi välgumihkel (pakend nr 3) tuleb

hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kuulub

tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel samal läbiotsimisel leitud ja äravõetud musta värvi jope ja jope

taskust leitud käärid (pakendid nr 1 ja 1.1) M. Džumajanile, musta värvi T-särk (pakend nr 2) Anton

Paukštele ja neoonroheline T-särk (pakend nr 4) selle omanikule.

120. Süüdistatavalt M. Džumajanilt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud ja talle kuuluvad riided:

musta värvi kapuutsiga jope Karrimor, valget värvi sokid (pakendid nr 1 ja 5) halli värvi kapuutsiga ja

lukuga dressipluus, T-särk PUMA ja musta/roosa värvi jalatsid (pakendid nr 2, 3 ja 4) tuleb tagastada

kohtuotsuse jõustumisel M. Džumajanile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

121. Süüdistatavalt A. Paukštelt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud ja talle kuuluvad riided:

teksasjakk, musta värvi dressipüksid ja triipudega sviiter (pakendid nr 4 ja 5) ning rohelist värvi PUMA

jalatsid (pakendid nr 3 ja 2) tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. Paukštele KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel.

122. A. D.le kuuluvad riideesemed: varrukateta särk, musta värvi sokid ja dressipüksid Adidas (pakendid

nr 6, 7, 8) kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud

esemed.

123. Sündmuskohalt 09.09.2023 leitud ja äravõetud sigaretikonid (3 tk), mutrivõtmed (2 tk), tühi 0.5 l

plastpudel GIN, klaasid (2 tk), pitsid (2 tk), verega määrdunud pudelisuu kild, pudel, WC paberirull,

karvad pudelilt (2 tk), küünealuste kaaped (pakendid nr 9, 10, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 25, 26, 31, 32, 33,

31.1, 31.2, 1) ning sündmuskohal padjast väljalõigatud lõige jalatsifragmendiga (pakend nr 18) tuleb

hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

124. S. B.ilt äravõetud ning A. D.le kuuluv võti ja mobiiltelefon Redmi (pakend nr 1) kuuluvad

hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

125. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. Paukštele mobiiltelefon Redmi

(pakend nr 1514400) ning M. Džumajanile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy A7 (pakend nr

KT7911452).

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Rahvakohtunikud: /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 29.11.2024 kohtuotsus.