2-24-135070/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135070

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi I D vastu võla nõudes

Hagihind

891,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Hageja lepinguline esindaja A J

Kostja I D (isikukood xxx, dokumendid toimetatud

avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt I D´ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus 584,70 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivised 167,98 eurot.

3. Mõista kostjalt I D´ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivised alates 05.03.2025

kuni põhinõude summas 584,70 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras

0,065% päevas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud I D kanda.

6. Mõista kostjalt I D´ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud

kokku summas 385 eurot: riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 120

eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Hageja palub, et menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx.

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV

Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Elisa Eesti AS esitas 05.03.2025 Harju Maakohtule hagi I D vastu võla nõudes. Kohus

võttis hagi menetlusse 06.03.2025. Elisa Eesti AS esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid

pooled 23.11.2022 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli

õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis

mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja

rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused,

tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda

pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt hinnakirjale.

23.11.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr. xxx seadme Samsung Galaxy S22

Ultra 5G 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1199 eurot. Tasumise

periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 37,50 eurot. Sissemakse tehti summas

299,00 eurot. Kostja sai soodustust telefoni osamakselt igakuiselt 6,250 eurot. Seega

kostja igakuine osamakse oli 31,25 eurot. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende

eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.11.2023.

Kostja võlgnevus hageja ees on põhinõue summas 584,70 eurot ning viivise nõue summas

167,98 eurot.

3. Harju Maakohtu 06.03.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5.

TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib

maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1

punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult,

kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades

täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut

võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused.

6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja

5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 22.03.2025. Vastamise

tähtaeg saabus hiljemalt 07.04.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 7.

Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud

asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse

tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu

hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 245 eurot, lepingulise esindaja kulusid 338,00 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus

leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 1000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 245 eurot. Tasutud riigilõiv

245 eurot on põhjendatud

ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

12. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 338,00 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse

eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning

esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks

120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest

makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele.

Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.

13. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude

suurust, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Järelikult

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse

ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on

kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu lahend 2-22139092).

14. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 385 eurot

(245+20+120).

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Almere kohtunik