1-11-12139/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-12139 (11230115763)

Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi

V.Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav V.Z

eluk xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus,

ei tööta , v

arem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.07.1979.a. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 1

järgi; 2) 16.12.1982.a. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt

ENSV KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi; 3) 12.09.1996.a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2- 139 lg 2 p 1 järgi; 4) 03.08.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - 15 lg 2 järgi; 5) 25.07.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1- 15 lg 2 järgi; 6) 03.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi; 7) 08.20.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4, 329 järgi 8) 17.12.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; 9) 17.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 10) 16.02.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi liitkaristusega 5 kuud ja 22 päeva vangistust, vabanes 5.08.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata,

Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa V.Z KarS § 199 lg 2 p 9 ) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt V.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.

Kohaldada V.Z suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 03.11.2011.a.

Välja mõista V.Z-ilt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

AS SEB Pank viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista V.Z-ilt Rimi Eesti Food AS (reg nr 10263574) kasuks 12,72 eurot.

Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

V.Z on kohtu alla antud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem viimase aasta jooksul karistatud süstemaatiliste varguste eest (16.02.2011.a. karistati

teda Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9-25 lg.2 alusel vangistusega 5.k. 22 p.) , uuesti 03.11.2011.a. kella 09.49 paiku viibides Tallinnas, Mustamäe tee 41 asuvas Rimi Eesti Food OÜ –le kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära 1 pudeli viina Viru Valge maksumusega 12.72 EUR, tekitades Rimi Eesti Food OÜ –le varalist kahju 12.72 EUR ulatuses.

Samuti tema isikuna, kes on varem viimase aasta jooksul karistatud süstemaatiliste varguste eest (16.02.2011.a. karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9-25 lg.2 alusel vangistusega

5.k. 22 p.), uuesti 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku Tallinnas, Mustamäe tee 41 asuvas Rimi Eesti

Food OÜ –le kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist , mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt üritas ära võtta 1 pudelit viina Viru Valge maksumusega 12.72 EUR,

möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega pani V.Z toime süstemaatilise varguse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Süüdistatav V.Z tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku sisenes kaupluse müügisaali ja võttis alkoholiosakonnast ühe pudeli viina, mille ta pani endale

jope põue. Seejärel läbis kassad kauba eest maksmata. Turvatöötaja pidas teda kinni kaupluse välisuste juures.

03.11.2011.a. kella 09.49 paiku toimunud varguse kohta ei oska midagi täpsemalt öelda, kuna ei mäleta. Kahetseb tehtut. /t.l 44-46/.

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- Rimi Eesti AS avaldusega, mille kohaselt 03.11.2011.a. kella 0.:49 paiku on Marja

Säästumarketis toime pandud ühe pudeli viina vargus /t.l 2/,;

- Rimi Eesti AS avaldusega, mille kohaselt 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku on Marja

Säästumarketis toime pandud ühe pudeli viina varguse katse /t.l 3/;

- Tunnistaja LS ütlustega, selle kohta, et kella 03.11.2011.a. kella 11.15 ajal pidas ta kinni

tumedas jopes mehe, kes oli võtnud riiulilt pudeli viina ja möödunud kassast. Mehel oli jope all pudel viina Viru Valge väärtusega 12.72 eurot. Kaup tagastati Kaamera fikseeris, kuidas sama mees oli kell 09.49 võtnud riiulilt veel ühe pudeli Viru valget väärtusega 12,72 eurot ning sellega kauplusest kauba eest tasumata lahkunud /t.l 4/;

- kannatanu TK ütlustega selle kohta, et 03.11.2011.a. varastas meesterahvas Marja

Säästumarketist pudeli Viru Valget väärtusega 12,72 eurot, kuid turvatöötajal meest kinni

pidada ei õnnestunud. Sama mees tuli tagasi 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku ning võttis jälle pudeli Viru Valget ning möödus kassast kauba eest tasumata. Mees peeti kinni ja kaup tagastati. Esimese vargusega tekitati materiaalne kahju summas 12,72 eurot /t.l 7 – 8 /;

- Asitõendivideosalvestusevaatlusprotokolli ja fototabeliga, millest nähtub, et 03.11.2011.a.

kell 09.49 pani V.Z toime varguse /t.l 10-11; 12-17/;

- karistusregistri teatisega, millest nähtuvalt on V.Z mitmel korral karistatud varguste

eest /t.l 25-33/;

- Harju Maakohtu kohtuotsused 16.02.2011.a. ja 17.11.2010.a. /t.l 34, 35-36/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et V.Z isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi

väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ning

võttis ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega V.Z pani toime süstemaatilise varguse tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud. V.Z ei

ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine V.Z suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole

võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi

õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-

06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on

mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed

eeldused, mida tuleb alati arvestada. V.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning

vabanes eelmise karistuse kandmiselt 05.08.2011.a. Uued kuriteod pani toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt toime pannud AS § 70 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Teda on kriminaalkorras varguste eest karistatud 10 korda. 18.11.2010.a. on Harju Maakohus tema suhtes kohaldanud KarS § 69 sätteid ning asendanud

vangistuse üldkasuliku tööga. V.Z on katseajal toime pannud uue kuriteo ning juba 16.02.2011.a. on karistus uue kohtuotsusega täitmisele pöörataud. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud V.Z loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu

kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

Rimi Eesti Food AS’i poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 12.72 eurot. VÕS §

1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega

seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud

juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui

seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ning kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik