2-24-140985/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-140985 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i hagi S.M-i vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 345,55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: S.M (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi S.M-i vastu tagaseljaotsusega. 2. Mõista S.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja 17. veebruaril 2021 sõlmitud kliendija teenuse osutamise lepingust nr XX ja seadmete rendija/või müügilepingust nr XX tulenev põhivõlg 138,53 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, leppetrahv 138,26 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 30,89 eurot. 3. Mõista S.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhivõlgalt (138,53 eurolt) 0,065% päevas alates 7. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni. 4. Jätta menetluskulud S.M-i kanda. 5. Mõista S.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 205 eurot. 6. Mõista S.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (205 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. 7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD 1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 12. novembril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.M-ilt (kostja) 352,68 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 21. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 6. veebruaril 2025. Hageja on hagiavaldust täpsustanud 19. veebruaril 2025. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 138,53 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, leppetrahv 138,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30,89 eurot ning viivis võlalt alates 7. veebruarist 2025 kuni võlgnevuse tasumiseni 0,065% päevas. 2. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 5. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel 15. märtsil 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. 6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 7. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

8. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 85 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 484²). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu ja hageja lepingulise esindaja eeldatavat ajakulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 205 eurot (100 + 20 + 85). 10. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). 11. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3