4-25-462/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-462

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

S.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 31. jaanuari 2025. a otsusele

väärteoasjas nr 2780,25,000299

Menetlusalune isik

S.D

isikukood XXX, elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Kohtuistung

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

,

esindaja Cristel Jakobson

1.aprill 2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.D kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31. jaanuari 2025. a

otsus väärteoasjas nr 2780,25,000299.

3. Lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2780,25,000299 KarS § 278 lg 1

järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel S.D teos väärteotunnuste

puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 10. jaanuaril 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse uurija Aivar Kalmus väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2780,25,000299. Protokolli kohaselt pani S.D 08.01.2025. a kell 00:03 toime

eritalituse vale väljakutse kui helistas telefoninumbrilt XXX häirekeskusele, öeldes, et Tartus

XXX korteris hoitakse naisterahvast pantvangis. Kohale saabunud politseipatrull selgitas

välja, et nimetatud sündmust tegelikkuses ei ole toimunud. Väärtegu kvalifitseeriti KarS §

278 lg 1 järgi. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult.

2. 31. jaanuaril 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson üldmenetluse

otsuse. Kohtuväline menetleja asus tõendeid uurides seisukohale, et menetlusalune isik on

toime pannud temale etteheidetava süüteo ning rikkumine on õigesti kvalifitseeritud KarS §

278 lg 1 järgi. Otsuses leitakse, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on

õigusvastane ja KarS § 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuvälise menetleja otsuses on kajastatud, et tegemist oli "charlie" väljakutsega ning

patrullekipaaž reageeris vastava prioriteediga. Kohapeal selgus, et tegemist oli

valeväljakutsega ning abi keegi ei vajanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

valeväljakutse tegemine tekitab lisatööd nii häirekeskusele kui ka reageerivale

patrullekipaažile, mistõttu tuleb nimetatud teo eest määrata karistus. Karistuse määramisel on

kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel

isikul on karistusregistri kirjete järgi kehtiv kriminaalkaristus, kuid samalaadseid rikkumisi

varasemalt ei ole, mistõttu leiab kohtuväline menetleja, et karistuse võib määrata keskmisest

madalamas määras ning karistas S.D-d 123 trahviühiku suuruse rahatrahviga

summas 984 eurot. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas

menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

3. 5. veebruaril 2025. a esitas S.D Tartu Maakohtule kaebuse, milles märgib, et oli

väljakutset tehes kergelt joobes ja XXX, mis põhjustas temapoolse ülemõtlemise. Väljakutse

oli tehtud heade kavatsustega, et kontrollida, kas on abi vaja või ei ole. S.D taotleb

karistuse muutmist ja tema suunamist rehabilitatsiooni teenusele. Kaebaja leiab, et rahaline

karistus raskendab tema olukorda ning tekitab juurde vaimseid pingeid. Kaebusele on lisatud

väljavõte haigusloost.

Kohtuotsuse põhjendused

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid

nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

6. Käesolevas väärteoasjas heidetakse S.D-le ette, et ta tegi eritalituse vale

väljakutse KarS § 278 lg 1 tähenduses kui helistas 08.01.2025. a kell 00:03 häirekeskusesse

ja teavitas naisterahva pantvangis hoidmisest.

7. KarS § 278 lg 1 näeb ette vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste

teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest.

8. Politsei infosüsteemis on registreerinud 08.01.2025. a üks S.D poolt

häirekeskusesse tehtud telefonikõne, milles isik teavitas häirekeskust sellest, et Tartus XXX

hoitakse vägisi kinni naisterahvast ning manustatakse mingeid aineid.

2 (5)

9. Tunnistaja D. J. ütluste kohaselt laekus 08.01.2025. a öösel kõige kõrgema prioriteediga

väljakuste (isik või tema elu on ohus), mille sisuks oli, et naisterahvast, kes pidi olema

narko-või alkoholijoobes, hoitakse vägisi XXX tänaval. Kõne tegi S.D nimeline

meesterahvas. Sündmusele reageeris nii tunnistaja patrullmeeskond kui ka lisaks teine

patrull. XXX tänaval avas ukse keegi meesterahvas, kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes.

Korteris oli kolm meest ja üks naisterahvas. Seltskond istus rahulikult, kuid olid politsei

tulekust šokeeritud. Isikud ütlesid, et tarvitasid seltskonnas alkoholi ja neid oli esialgu viis

inimest. Neli jäi sinna ja S.D lahkus. Tunnistaja avaldas kohtus, et politsei selgitas

välja, et naisterahvaga oli kõik korras. Naisterahvas küsis, et miks politsei nende juurde tuli

ja selgitas, et neil on kõik korras - istusid ja vaatasid televiisorit, tarvitasid alkoholi, sõid ja

suhtlesid. D. J. sõnul veendusid politseinikud selles, et koosviibijatega oli kõik korras, ohtu ei

olnud. Naisterahvast kolleeg rääkis seltskonnas olnud naisterahvaga ka eraldi ning kõik oli

tõepoolest korras. Politseinike küsimusele, et miks viies meesterahvas läks minema, vastati,

et meesterahvas ei olnud piisavalt kaine, tarvitas nendega koos alkoholi ja päris palju ning

mingi hetk hakkas seal käituma ebaadekvaatselt. Seltskond ei tahtnud rohkem talle alkoholi

anda, mille peale meesterahvas ärritus ja läks korterist minema. Tunnistaja sõnul üritasid

politseinikud kätte saada isikut, kes helistas, kuid isik telefonikõnele ei vastanud ja kodus ei

viibinud.

10. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt jäi talle XXX tänava korteris viibides kõrvu, et

naisterahvas vaadates telekat nuttis millegi peale vahete-vahel. See nutmine jäi S.D

sõnade kohaselt teda kummitama. Kummitama jäi ka see, et kas naisterahvaga on

kõik korras ja S.D sõnade kohaselt tekkis tal ülemõtlemine ja siis tekkis juba

XXX. Menetlusalune isik kinnitas, et ta tunneb selle hetke ära kui XXX. Seejärel tegi kõne,

eesmärgiga, et las politsei kontrollib igaks juhuks, kas ikkagi naisterahvaga on kõik korras -

kui tõesti midagi on, siis oleks naisterahval võimalus politsei abiga ära saada, aga kui kõik on

korras, siis on kõik korras. Pantvangis olemise kahtlust põhjendab S.D sellega, et

naisterahvas nuttis ja istus kramplikult nagu ühe koha peal. Kui mitmed inimesed selle aja

jooksul käisid WC-s, siis tema ei külastanud kordagi WC-d. See jäi menetlusalusele isikule

kuidagi meelde või niimoodi faktiliselt pähe kummitama. S.D ütluste kohaselt oli

ta terve õhtu peale, s.o pikema aja peale tarbinud pudeli ja ¼ konjakit „Aramis“. Need olid

pooleliitrised pudelid, 30 kraadised. S.D selgitas, et asi polnud purjusolekus, vaid

kui ta joob, siis on XXX. Sinna jäänud isikud olid samuti alkoholijoobes. Naisterahvas oli ka

silmnähtavalt joobes. S.D sõnul XXX ja XXX, see on pikk protsess. Ta on selle

probleemiga tegelenud aastaid. Varem probleemi ei tunnistanud, elas oma elu, tegi ettevõtteid,

hakkas midagi saavutama ja siis kukkus kõik kokku. Lähedased sundisid teda arsti juurde

pöörduma. Kui arst kinnitas probleemide olemasolu, siis hakkas menetlusalune isik

regulaarselt arsti juures käima ja sealt hakkas diagnostika ja edasiminek, mis jõudis selleni, et

see probleem on päris tõsine. S.D sõnade kohaselt on ta jälgimisel ja

lõppdiagnoosi ei ole. Ravi on pidevalt peal, sest muidu hakkab juhtuma igasuguseid asju.

Viimasel ajal on end ära isoleerinud ja kuskil pubides ei käi, vaatab kuidas ravi hakkab tööle

ja siis vaatab edasi, et ei juhtuks rohkem probleeme. XXX tekib siis kui on tunne, et keegi

ründab teda, kas sõnadega verbaalselt või füüsiliselt, või keegi teeb mingisuguseid etteheiteid,

mis ei ole asjakohased. S.D avaldas, et kui XXX tuleb, siis ei reageeri ta

adekvaatselt. Saab sellest tagantjärele aru, et ei reageerinud sel korral adekvaatselt. Arst on

öelnud, et ühe tabletiga koos ei tohi alkoholi tarvitada, teisi tablette peab võtma igas seisus.

Alkoholi tarvitamine on menetlusaluse isiku sõnul tema puhul igapäevane, kuid hästi piiratud

kogustes. Arstiga on sellest teadlik. On päevi, kui ta ei võta alkoholi, siis sööb tablette. XXX

ja XXX. Arst on öelnud, et kui on seda vaja, siis tee (võta alkoholi), aga ei tohi üle piiri

minna. Peale seda intsidenti on olnud S.D sõnul olnud politseiga kokkupuuteid ja

3 (5)

seetõttu on ta veel rohkem tõmbunud koduseinte vahele. Kuskil oli konflikt pubi turvamehega

ja pärast viis politsei ta kainenema. Menetlusaluse isiku sõnul on ta teinud endaga

kokkuleppe, et ta ei külasta ühegi peokohta enne kui kõik on korras. S.D avaldas,

et tal XXX ja XXX, kuid see on lõpetatud ja XXX. XXX ja tal XXX. XXX, mis aitas kõik

asjad lahendada.

11. Väljavõte ambulatoorsest epikriisist kajastab, et XXX on S.D osas

21.01.2025. a muutnud raviskeemi. 05.02.2025. a seisuga on fikseeritud, et isik vajab XXX ja

kui seisund paremaks ei lähe, siis XXX.

12. Kohtuasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise aja ning koha osas. S.D

tunnistab, et ta tegi häirekeskusele väärteoprotokollis ja väärteootsuses kajastatud väljakutse.

Samas põhjendab S.D häirekeskusele tehtud kõnet asjaoluga, et ta hindas olukorda

oma tervislikust seisundist tulenevalt ebaadekvaatselt. Tema soov oli see, et politsei

kontrolliks olukorda XXX tänava korteris, ja vajadusel osutaks naisterahvale abi, mitte aga

see, et teha vale väljakutse.

13. Kohus on seisukohal, et nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega ning

häirekeskusele S.D poolt tehtud kõnega on tõendatud, et 08.01.2025. a kell

00:03 tegi S.D väljakutse helistades telefoninumbrilt XXX häirekeskusele ja

ütles, et Tartus XXX korteris hoitakse naisterahvast pantvangis. Tunnistaja ütlused

kinnitavad, et kohale saabunud politseipatrullid selgitasid välja, et kedagi pantvangis ei

hoitud. Seega on täidetud KarS § 278 lg 1 kirjeldatud väärteokoosseisu objektiivne külg.

14. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 278 lg 1 teo toimepanemist otsese tahtlusega. KarS §

16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

15. Seega saab isikut KarS § 278 lg 1 alusel karistada vaid juhul kui on tõendatud, et

süüdlane oli kindel, et teate sisuks olevat häda- või ohuolukorda tegelikult ei eksisteeri.

16. Kohtuvaidluse käigus on kohtuvälise menetleja esindaja avaldanud järgmist:“/ …/

Seetõttu on selge, et siin ei ole tõenäoliselt otsest tahtlust. Selliste tegude toime panemisel

väärteomenetluses on karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud teod.“

17. Kohtuvälise menetleja 31.01.2025. a otsus ei kajasta menetleja seisukohta teo

subjektiivse külje osas.

18. S.D on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus põhjendanud oma tegu

asjaoluga, et ta hindas olukorda 08.01.2025. a öösel ebaadekvaatselt. Kuid tal oli tekkinud

kahtlus, et XXX tänava korteris võib seal viibinud naisterahvaga midagi juhtuda ja ta soovis,

et politsei kontrolliks olukorda. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid seda, et S.D-l

oli tahtlus teha vale väljakutse ja ta oli kindel, et häda- või ohuolukorda tegelikult

ei eksisteeri.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna S.D poolne otsene tahtlus tegu

toime panna pole tõendamist leidnud, siis pole KarS § 278 lg 1 subjektiivne koosseis

täidetud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada.

20. Kohus peab vajalikus siiski märkida seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis

annaksid aluse seisukohaks, et 08.01.2025. a oli S.D väljakutset tehes XXX.

4 (5)

Kohtule esitatud väljavõte S.D haigusloost kinnitab vaid seda, et ta on alates

16.08.2024. a neljal korral pöördunud perearsti poole ning järgib XXX koostatud muudetud

raviskeemi. Haigusloo väljavõte kinnitab küll seda, et S.D saab ja vajab XXX,

kuid seda, et ta oleks olnud 08.01.2025. a XXX, haigusloost ei tulene.

21. Kohus on seega seisukohal, et S.D oli 08.01.2025. a süüvõimeline.

21. Eeltoodut kokku võttes tuleb S.D kaebus rahuldada ning Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31. jaanuari 2025. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,000299

tühistada. Kohus lõpetab väärteoasjas KarS § 278 lg 1 järgi väärteomenetluse VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel S.D teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

5 (5)