2-23-11918/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11918

Tsiviilasi

U. L. hagi K. G. vastu kaasomandi lõpetamiseks

ning omanikukande muutmiseks tahteavaldust

andma kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U. L. (isikukood xxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Liis Kaljuraid ja advokaat Helen Hääl

Kostja: K. G. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U. L. hagi K. G. vastu kaasomandi lõpetamiseks ning omanikukande

muutmiseks tahteavaldust andma kohustamiseks.

2. Lõpetada U. L. ja K. G. kaasomand kinnistule asukohaga Xxxx (registriosa nr

xxxx) selliselt, et kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) jääb U. L.

ainuomandisse kohustusega maksta K. G.le tema kaasomandi 3/10 suuruse osa

omandikaotuse eest 39 429 eurot.

3. Kohustada K. G.t andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses

kinnistu registriosa numbriga xxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna

kinnistusraamatusse U. L..

4. Menetluskulud jätta K. G. kanda.

5. Rahuldada U. L. taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata U. L. põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2406

eurot ja mõista see K. G.lt U. L. kasuks menetluskulude hüvitisena välja.

6. Määrata, et U. L. kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt (2406 eurot)

tuleb K. G.l tasuda alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning kostja seisukohad

1. U. L. (hageja) esitas 22.08.2023 Harju Maakohtusse K. G. (kostja) vastu hagi, milles palub

lõpetada poolte kaasomand Xxxx kinnistule (registriosa nr xxxx) (edaspidi kinnistu) selliselt,

et kinnistu jääb hageja ainuomandisse koos kohustusega hüvitada kostjale tema omandi

kaotuse eest 39 000 eurot. Lisaks palub hageja asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus

kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks selliselt, et kinnistu ainuomanikuks kantakse

kinnistusraamatusse hageja. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 7/10 suurune osa

kaasomandist ja kostjale 3/10 suurune osa. Hageja on korduvalt proovinud kostjaga

kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele jõuda, kuid kohtuväliselt see võimalikuks osutunud

ei ole. 2016. aastal hinnati kinnistu väärtuseks 84 000 eurot, tänast turuseisu arvestades võiks

kinnistu väärtus olla 130 000 eurot, millest 3/10 suuruse osa väärtus on 39 000 eurot.

2. Kostja vaidles 30.07.2024 esitatud seisukohas hagile vastu. Kostja leiab, et pakutud hüvitis

ei vasta õiglasele turuhinnale. Kostja ei soovi omandit kaotada ning leiab, et kaasomand on

võimalik lõpetada kinnistu osadeks jagamise teel ilma, et kumbki kaasomanik peaks teisele

hüvitist tasuma.

3. Kostja esitas 30.08.2024 täiendava seisukoha, milles tegi kompromissi korras ettepaneku

lõpetada kinnistu kaasomand selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostjal tuleb

tasuda hagejale hüvitis summas 92 000 eurot. Kostja ei vaidle vastu kaasomandi lõpetamisele,

kuid hageja poolt märgitud hind ei vasta tõenäoliselt kinnistu turuväärtusele. Samas võib

hageja pakutud hind sobida enampakkumise alghinnaks. Kostja hinnangul on alternatiivse

võimalusena põhjendatud korraldada kaasomanike vaheline enampakkumine.

4. Hageja esitas 26.09.2024 seisukoha kostja vastusele. Hageja jääb hagis taotletud

kaasomandi lõpetamise viisi juurde. Hageja kinnitab, et on valmis ja võimeline tasuma

kostjale hüvitist lähtuvalt kinnistu mõistlikust turuväärtusest, sh lähtudes kostja poolt

osundatud väärtusest 131 428,57 eurot. Enam kui 13 aastat pole kostja kaasomandis oleva

kinnistu korrashoidu panustanud. Hageja on seisukohal, et kostja senist käitumist arvestades

puudub igasugune kindlus, et kostja täidaks vabatahtlikult ja nõuetekohaselt mistahes

tehtavat kohtulahendit ning et hagejal oleks võimalik kätte saada kohene hüvitis

omandikaotuse eest juhul kui kaasomand lõpetataks kostja vastuses soovitud viisil.

Menetlusosaliste seisukohad istungil

5. Kohus määras asjas istungi. Kohtukutse saadeti kostjale 06.02.3035 kostja avaldatud e-

posti aadressile. Kohus luges kohtukutse kostjale TsMS § 314¹ lg 2 alusel kättetoimetatuks

10.02.2025. 10.03.2025 kohtuistungile ilmus üksnes hageja, kes taotles asja sisulist

läbivaatamist kostja osavõtuta. Hageja selgitas, et tal on kinnistuga suur emotsionaalne seos.

Kinnistut on ainsana hooldanud hageja, mis viitab suuremale emotsionaalsele seotusele. Kuna

kostja on hinnanud kinnistu 1/10 osa hinna 143 euro võrra kõrgemaks kui hageja, siis nõustus

hageja tasuma kostjale 3/10 kinnistu eest hüvitist 39 429 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus

lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse

tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja taotlusel lahendab kohus käesoleva asja TsMS §

410 kohaselt sisuliselt.

8. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja on Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr-ga xxxx)

kaasomanikud. Hagejale kuulub 7/10 mõttelist osa ning kostjale 3/10 mõttelist osa kinnistust

(dtl 5-6).

9. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus peab lõpetama kaasomandi ühel

AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Üksnes

erandjuhul on kohtul võimalik kaasomand jätta hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui

taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane ja esineb mõni õiglane jagamise viis

(RKTKo 22.03.2023, 2-19-18329, p 11).

10. Kostja on vandeadvokaadi vahendusel esitatud vastuses märkinud, et nõustub kaasomandi

lõpetamisega, kuid soovib ise saada kinnistu ainuomanikuks ning on nõus tasuma hagejale

hüvitise hageja omandiosa kaotuse eest summas 92 000 eurot (dtl 39–43). Ühtlasi on kostja

märkinud, et kompromissi saavutamata jätmisel kavatseb ta esitada vastuhagi alternatiivsete

kaasomandi lõpetamise nõuetega (dtl 40). Enda vastuses esitas kostja hagejale

kompromissipakkumise, millega hageja 26.09.2024 esitatud menetlusdokumendis ei

nõustunud (dtl 48). Pooled kompromissi ei saavutanud, kuid kostja vastuhagi kaasomandi

lõpetamist hagis taotletust teistsugusel viisil jagamiseks kohtule ei esitanud. Ka ei ilmunud

kostja 10.03.2025 toimunud kohtuistungile. Kuna kohus ei saa hagimenetluses menetleda

nõudeid, mida menetlusosaline ei ole kohtusse esitanud, tuleb kohtul otsustada kaasomandi

lõpetamine üksnes hageja pakutud viisil.

11. Hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu jääb hageja

ainuomandisse ning hageja maksab kostjale vastavalt kostja kaasomandiosale hüvitise

omandiõiguse kaotuse eest. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele

kaasomanikule vaid juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud, ta on nõus teisele

kaasomanikule tema osa rahas välja maksma ning ta on ka suuteline selle kaasomanikule

rahas välja maksma (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 13). Kostja ise on pakkunud

hagejale tema omandikaotuse eest hüvitist summas 92 000 eurot, mis teeks kinnistu

koguväärtuseks 131 428,57 eurot (dtl 42). 10.03.2025 toimund istungil nõustus hageja

lähtuma kostja pakutud kinnistu väärtusest ning tasuma kostjale 3/10 suuruse kaasomandiosa

omandikaotuse eest 39 429 eurot (dtl 67). Hageja on kinnitanud, et on valmis ja võimeline

sellise summa kostjale tasuma (dtl 47). Kohtul ei ole saanud teatavaks asjaolusid, mis

annaksid alust arvata, et hageja tasu maksta ei suuda. Kuna pooled on pidanud kinnistu

väärtuseks 131 428,57 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud sellisest hinnaklassist ka

lähtuda ning määrata kostjale tema omandikaotuse eest hüvitiseks 39 429 eurot. Kinnistu

hagejale jätmine ei ole kohtu hinnangul ebaõiglane, kuna AÕS § 77 lg 2 lubab kaasomandi

ühele kaasomanikule jätta, hageja on sellist kaasomandi jagamise viisi taotlenud ning hageja

on valmis tasuma kostjale omandikaotuse eest hüvitist lähtuvalt kostja enda pakutud kinnistu

väärtusest. Lisaks märgib kohus, et kostjal oli kohtumenetluses võimalus esitada vastuhagi

ning taotleda kaasomandi lõpetamist mõnel muul viisil. Kohtule esitatud seisukohast

nähtuvalt oli kostja sellisest võimalusest teadlik, kuid otsustas seda siiski mitte teha ning

kohtuistungile mitte ilmuda. Seega pidi kostja arvestama, et kohus võib hagi rahuldada ning

kaasomandi hageja taotletud viisil jagada.

12. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka muid asjaolusid, mis takistaksid hagi

rahuldamist hea usu põhimõttest tulenevalt. Kinnistul elas hageja ema, kelle tütretütar on

kostja (dtl 67). Kumbki pool kinnistul aga ise elanud ei ole. Kuigi mõlemal poolel on

perekondlik seotud kinnistuga, ei ole tegemist sellise emotsionaalse seotusega, millele viitab

Riigikohus lahendis 3-2-1-45-06 (RKTKo 09.05.2006, p 20). Viidatud lahendis on Riigikohus

leidnud, et ebaõiglane oleks kaasomandit lõpetada olukorras, kus 66-aastane kaasomanik on

elanud kaasomandis olevas hoones varasest lapsepõlvest alates. Kohtule esitatud asjaoludest

lähtuvalt ei ole poolte emotsionaalne seotus kinnistuga selline, et see takistaks kaasomandi

jagamisel kinnistu jätmist ühe või teise kaasomaniku ainuomandisse.

13. Hageja on taotlenud, et kinnistu ainuomanikuks kantaks kinnistusraamatusse hageja ning

kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks asendataks kohtuotsusega.

Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §

184 lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks,

asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Seega tuleb kohtul kohustada kostjat

vastavasisuline tahteavaldus andma, mille TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab jõustunud

kohtulahend. Kuna kohus rahuldab hagi ning jätab kinnistu hageja ainuomandisse

kohustusega hüvitada kostjale tema kaasomandi osa väärtus, kuulub rahuldamisele ka hageja

taotlus kostja kohustamiseks andma tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks. Pooled ei ole taotlenud kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike

tahteavalduste ja vastastikuste nõuete täitmise sidumist ning vastastikust täitmist ei ole kohtul

võimalik ka omaalgatuslikult kohaldada.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. Käesoleval juhul esitas hagi kaasomandi lõpetamiseks üksnes hageja ning kohus hagi ka

rahuldas. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab

kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete järgi, mis koosmõjus TsMS § 477 lg-

tega 5 ja 7 tähendab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata

kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

17. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukuludeks loetakse TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõivu ja asja

läbivaatamise kulusid. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 kohaselt muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18. Kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei pea kohus vajalikuks määrata kindlaks

kostja menetluskulusid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja

tasumäär 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejat esindasid kohtumenetluses

vandeadvokaat Liis Kaljuraid ja vandeadvokaadi abi Helen Hääl. Esindajate kvalifikatsiooni

arvestades ei saa tunnitasumäära pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

19. Hageja on tasunud hagi kohtusse esitamisel riigilõivu summas 420 eurot, mis kuulub

hagejale hüvitamisele. Hageja õigusabikulud kokku on 4219,80 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokku 19 tundi

ja 19 minutit. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on dokumentide

sisu ja mahtu ning menetluse asjaolusid arvestades osaliselt põhjendamatud. Kohus arvestab

menetlustoimingutele kulunud aega muuhulgas menetluse sisu ja keerukust arvestades.

20. Hagiavaldus on esimene dokument, mille koostamise kulud loetakse esindaja kuludeks

ning mille hüvitamist saab esindaja nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni

alusel (Pärsimägi/TsMS I komm vlj, § 144, 3.2.7). Kohus peab küll põhjendatuks kliendi

esitatud materjalidega tutvumist, kuid mitte kohtuvälisele vaidlusele kulunud aega.

Hagiavalduse sisu, mahtu ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on hagi aluseks olevate

asjaoludega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg, mis ületab kahte ja poolt

tundi põhjendamatu. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, milles on seisnenud 22.08.2023

märgitud hagiavalduse täiendamine ja lisade komplekteerimine. Kohtu hinnangul on

põhjendatud arvestada märgitud ajakulu hagiavalduse koostamise sisse.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulud saab kohus teiselt menetlusosaliselt välja mõista

juhul, kui menetlusosalise lepingulise esindaja kulud nähtuvad kohtutoimikust või on

toiminguga loogiliselt seostatavad. Kohtule jääb arusaamatuks, milles on seisnenud

21.09.2023 toimunud õigusliku olukorra täiendav analüüs ning 22.09.2023 toimunud

kirjavahetus kliendiga. Ka ei pea kohus täielikult põhjendatuks kostja vastuse koostamiseks ja

kohtule esitamiseks kulunud aega. Kostja vastuse sisu arvestades ei pea kohus põhjendatuks

sellele kulunud aega rohkem kui kahte ja poolt tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks

21.11.2024 ega 28.11.2024 materjalidega tutvumisele kulunud aega, kuna viimasest hageja

seisukohast alates ei olnud kohtule uusi menetlusdokumente tutvumiseks esitatud. Ajakulu ei

ole põhjendatud ka olukorras, kus hageja on otsustanud võtta endale lisaks teise esindaja.

Kohtuistung kestis ligikaudu poolteist tundi, kuid koos kohtuistungiks ettevalmistusega ei pea

kohus sellele põhjendatud ajakuluks menetluse sisu arvestades rohkem kui 3 tundi. Samuti ei

pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega täies ulatuses.

Kuna menetluskulude nimekirja on kohtule esitanud kvalifikatsiooni omav esindaja, on

tegemist pigem rutiinse ja tavapärase taotlusega, millele ei peaks kuluma aega rohkem kui 30

minutit. Kokkuvõtvalt peab kohus põhjendatud ajakulukus 11 tundi, millest 2023. aastal

kulunud aeg on 2 tundi ja 40 minutit, 2024. aastal kulunud aeg 4 tundi ja 25 minutit ning

2025. aastal 3 tundi ja 55 minutit. Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole

käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kuna

2023. aastal oli käibemaksumäär 20%, on hagejale 2023. aastal osutatud õigusabikulud kokku

576 eurot (2 h ja 40 min x 180 eurot + 20% käibemaks). 2024. aastal ja 2025. aastal osutati

hagejale õigusabi käibemaksumääraga 22%, mistõttu on hagejale neil aastail osutatud

õigusabikulu kokku 1830 eurot (8 h ja 20 min x 180 eurot + 22% käibemaks).

21. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2406 eurot.

22. Hageja hagiavalduses esitatut taotluse ning TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjalt mõista

välja ka viivis hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik