1-11-10384/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-10384

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. novembril 2011.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-10384/ 08221000025

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi R.L süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3; § 202 lg 2

p 1, 2, 3; § 345 lg 1; § 280 lg 1 järgi, V.N süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3; § 202 lg 2 p 1, 3 järgi, I.E süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi, A.P süüdistuses KarS § 280 lg 1; § 345 lg 1; § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi, P.K süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 280 lg 1 järgi, N.I süüdistuses KarS § 344 lg 1; § 209 lg 2 p 2, 3 - § 25 lg 2, 4 - § 22 lg 3 järgi, Taavi Kuklase süüdistuses KarS § 345 lg 1; 280 lg 1; § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi, Evgeny Gulyakov süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3; § 345 lg 1 järgi ja H. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3; § Z 345 lg 1 järgi. Riigiprokurör

Helga Aadamsoo Süüdistatav

R.L eluvõi asukoht ja aadress: Xxx, isikukood või

sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: OÜ W ;

Väärteokorras karistatud 15 korral ja mõistetud karistustest tasumata kaheksa rahatrahvi, kokku 33060 krooni; kriminaalkorras karistatud 21.02.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2102 lg 2

p1, 2, 4 järgi 2 aasta vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga ning 09.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi

6 kuulise vangistusega KrMS § 238 lg 2 aluse l lõplik karistus 4

kuud vangistust 1 a 6 k katseajaga. Katseaja lõpp 08.02.2012. Harju Maakohtu kohtuotsus 10.03.2011.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld

2 Kaitsja

Viktor Särgava Süüdistatav

V.N eluvõi asukoht ja aadress: Xxx, isikukood või

sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus:

keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: TGOÜ,

karistatus: Väärteokorras karistatud 28 korral ja kriminaalkorras

karistatud ühel korral 22.09.2006 Harju Maakohtu poolt KarS §

202 lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära summas 4000 krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Viktor Särgava Süüdistatav I.E eluvõi asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: XXX, kodakondsus: Armeenia kodanik, haridus:

kõrgharidus; emakeel: armeenia ja vene keel, töökoht või

õppeasutus: OÜ A , juhatuse liige, karistatus: Väärteokorras karistatud ühel korral, kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Andrus Repnau ei osale KrMS § 45 lg 4 p 1, 2 alusel Süüdistatav

A.P eluvõi asukoht ja aadress: XXX, isikukood või

sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus:

keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: RGOÜ,

karistatus:

Väärteokorras karistatud seitsmel korral ja kriminaalkorras karistatud ühel korral: 15.04.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 aasta 15 päeva vangistusega KrMS § 238

lg 2 alusel lõplikuks karistusega 3 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 176 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud koos lisakaristusega 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Juho-Enn Aule Süüdistatav P.K eluvõi asukoht ja aadress: XXX, isikukood

või sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: AS BG,

karistatus: väärteokorras karistatud kaheksal korral (viis karistust

arhiveeritud) ja kriminaalkorras karistatud ühel korral 16.12.2003

Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 - § KrK § 17 lg 6 alusel ja KrK § 186- § KrK § 17 lg 6 alusel, lõpliku karistusega 3 kuud vabadusekaotust 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav

N.I eluvõi asukoht ja aadress: XXX, isikukood

või sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus:

3

keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: OÜ N ,

karistatus: väärteokorras karistatud kahel korral, kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Marko Kairjak Süüdistatav

Taavi Kuklase eluvõi asukoht ja aadress: XXX, isikukood või

sünniaeg: 38706160226, kodakondsus: EV kodanik, haridus: 7

klassi; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: HK OÜ,

karistatus: Väärteokorras karistatud 12-l korral, kriminaalkorras

karistatud kolmel korral: 22.05.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3 järgi liitkaristusega 2 aasta vabadusekaotust ja KarS § 50 alusel vabastati karistuse kandmisest seoses käendusel andmisega 2 aastaks; 25.05.2007 Harju Maakohtu

poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja § KarS § 121 järgi 4 kuulise

vangistusega tingimuslikult KarS § 74 alusel katseajaga 1 aasta 6

kuud; 31.01.2008 Harju Maakohtu poolt KArS § 201 lg 2 p 1

alusel 1 kuulise vangistusega Eelmise kohtuotsusega kogumis

moodustati liitkaristus 5 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 300 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Kati Raudsepp Süüdistatav Evgeni Gulyakov eluvõi asukoht ja aadress: XXX, isikukood või

sünniaeg: 38809280218, kodakondsus: Vene Föderatsiooni

kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht või

õppeasutus: õpib, karistatus: Väärteokorras karistatud, kuid karistusandmed arhiveeritud, kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Aleksandr Mironov Süüdistatav

H. Z eluvõi asukoht ja aadress: XXX, isikukood või

sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus:

keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: OÜ T ,

karistatus:

Väärteokorras karistatud kaheksal korral, kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.L KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R.L KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada R.L KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta

4 vangistust.

Süüdi tunnistada R.L KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (aastat) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Harju Maakohtu 10.03.2011.a. otsusega mõistetut karistust 1 (ühte) aastat 6 (kuute) kuud vangistust suurendada mõistetud karistusega, s.o. 2 (kahe ) aasta 10 (kümne) kuulise vangistusega. Mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Mõistetud

liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 10.03.2011. otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o. 03.06.2008.a.-05.06.2008.a., s.o 3 (kolm) päeva vangistust.

Kandmata karistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui R.L ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1

p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise j elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saam kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata R.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda alates 10.03.2011.a. Tõkendelukohast lahkumise keeld - R.L suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada V.N KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.N KarS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 03.06.2008.a. – 05.06.2008.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust.

Kandmata karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui V.N

ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohas

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata V.N Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - V.N suhtes tühistada.

5 Süüdi tunnistada I.E KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 ( kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 03.06.2008.a. – 05.06.2008.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.E ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p

1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2

) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise j elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohas

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saam kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Määrata I.E Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - I.E suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada A.P KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.P KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.P KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 15.04.2009.a. otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o. 2 (kahe) aastase vangistusega. Mõista liitkaristuseks

2 (kaks) aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 15.04.2009.a. otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o. 3 (kolm) kuud vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 05.06.2008.a. – 06.06.2008.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust.

Kandmata karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.P

ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) a

lluma kriminaalhooldaja kontrollile elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohas

lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata A.P Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - A.P suhtes tühistada.

6

Süüdi tunnistada P.K KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.K KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui P.K ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1

p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemik

järel kriminaalhoold

usosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise j elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoh ast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saam kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Määrata P.K Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - P.K suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada N.I KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada N.I KarS § 209 lg 2 p 2, 3 - § 25 lg 2, 4-§ 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 04.06.2008.a. – 04.06.2008.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui N.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - N.I suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada Taavi Kuklase KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Taavi Kuklase KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Taavi Kuklase KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Taavi Kuklase ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p

1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määr

atud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemik

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohas

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saam kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

7

Määrata Taavi Kuklase Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - Taavi Kuklase suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada Evgeni Gulyakov KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Evgeni Gulyakov KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Evgeni Gulyakov ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p

1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemik j

ärel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaj kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise j elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saam kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Evgeni Gulyakov Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - Evgeni Gulyakov suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada H. KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista kari Z stuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada H. Z KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui H.Z ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld - H. suhtes tühistada. Z

Välja mõista R.L-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahan

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse

märkida „R.L 1-11-10384, sundraha”. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista V.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse.

8

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viite

numbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „V.N 1-11-10384, sundraha”. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel sundraha tasuda

6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista I.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvel

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „I.E 1-11-10384, sundraha”. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista A.P-lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 (ükssada viisteist) eurot 4 senti riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

2800049777. Selgitusse märkida „A.P 1-11-10384, sundraha”, „A.P 1-11-

10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

älja mõista P.K-lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist)

eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot 70 senti riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

2800049777. Selgitusse märkida „P.K 1-11-10384, sundraha”, „P.K

1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha

tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu

tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista N.I-lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot

3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti riigituludesse.

9

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

2800049777. Selgitusse märkida „N.I 1-11-10384, sundraha”, „N.I

1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha

tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu

tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista Taavi Kuklase´lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot

3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 297 8kakssada üheksakümmend seitse) eurot 22 senti riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Taavi Kuklase 1-11-10384, sundraha”, „Taavi Kuklase 1-11-

10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista Evgeni Gulyakov´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot

3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Evgeni Gulyakov 1-11-10384, sundraha”, „Evgeni Gulyakov 1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista H. -ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise Z astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

2800049777. Selgitusse märkida „H. 1-11-10384, sundraha”, „H. Z Z 1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt P.K-lt , I.E-lt ja

10

R.L-ilt VÕS § 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel Danske Bank AS

Eesti filiaal (sõiduauto Toyota RAV4, reg märk XXX) kasuks kokku 332 800 (kolmsada kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada) krooni (21 269,80 eurot). Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt A.P ´ ilt ja Evgeny Guliakov´ilt VÕS §

137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel AS DnB №rd Liising kasuks (sõiduauto

BMW X5 reg. märk XXX) kokku 26 887 (kakskümmend kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 76 senti.

Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt R.L-ilt , V.N-ilt ja Taavi

Kuklase´lt VÕS § 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel AS DnB №rd Liising

kasuks (sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX)kokku 32 959 (kolmkümmend kaks tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot 7 senti.

Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt Evgeny Guljakov ´ ilt ja H. -ilt VÕS Z

§ 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel AS DnB №rd Liising kasuks (sõiduauto

BMW X5 reg märk XXX) kokku 20 417 (kakskümmend tuhat nelisada seitseteist) eurot 73 senti. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Seega R.L , kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega,

kui see oli toimepandud grupi poolt, vähemalt teistkordselt ja suures ulatuses, pani toime KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega R.L, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega R.L, ametiasutusele valeandmete esitamisega, kui see on toime pandud ametliku dokumendi saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega V.N, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo.

11 Seega V.N, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega, kui

see oli toimepandud grupi poolt ja suures ulatuses, pani toime KarS § 202 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo.

Seega I.E, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega A.P ametiasutusele valeandmete esitamisega, kui see oli toime pandud ametliku dokumendi saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega A.P , võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega A.P, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette

kujutuse loomisele, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega P.K , varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem

toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo.

Seega N.I , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega N.I ainelise kaasabi osutamisega, varalise kasu saamisele

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise katsele, kui see oli toime pandud suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 - § 25 lg 2, 4 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo.

Seega Taavi Kuklase, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega Taavi Kuklase, ametiasutusele valeandmete esitamisega, kui see toime pandud ametliku dokumendi saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega Taavi Kuklase varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette

kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega Evgeny Gulyakov, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

12

pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega Evgeny Gulyakov, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega H. , võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada Z õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega H. , varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige Z ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja R.L

kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja V.N

kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja I.E

kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja A.P

kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu P.K ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu N.I ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja Taavi Kuklase

kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja Evgeni Gulyakov

kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja H.Z

kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise ees

Kohus leiab, et süüdistatavate R.L, V.N, I.E, A.P , P.K, N.I, Taavi Kuklase, Evgeni Gulyakov, ja H.Z poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

13

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle R.L

karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad R.L

süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3

kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.L

esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et R.L-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-

10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS §

180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude

vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja

mõista menetluskulu s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse. Kannatanu Danske Bank AS Eesti filiaal on esitanud

tsiviilhagi summas 332 800 krooni (21269,80 eurot) sõiduauto Toyota RAV4 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; §

1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt R.L-ilt , P.K-lt ja I.E ´ilt. Kannatanu AS DnB №rd Liising on esitanud tsiviilhagi summas 32 959, 07

eurot sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt R.L ´lt, V.N-ilt ja Taavi Kuklase´lt.

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle V.N

karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad V.N süü

suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3

kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et V.N ´lt esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks

või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et V.N-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1- 10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS §

180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude

vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja

mõista menetluskulu s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse. Kannatanu AS DnB №rd Liising on esitanud tsiviilhagi summas 32 959, 07 eurot sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX, mis on põhjendatud ja

14

kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt V.N-ilt, R.L-ilt ja Taavi Kuklase´lt.

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle I.E

karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.E süü

suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3

kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.E

´lt esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et I.E-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-

10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS §

180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude

vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja

mõista menetluskulu s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse. Kannatanu Danske Bank AS Eesti filiaal on esitanud

tsiviilhagi summas 332 800 krooni (21269,80 eurot) sõiduauto Toyota RAV4 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; §

1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt I.E-lt , R.L-ilt ja P.K ´ilt.

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle A.P

karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad A.P süü

suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu

määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei

nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.P esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal,

et A.P-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud

seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, §

423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär,

s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 115,04 eurot

riigituludesse. Kannatanu AS DnB №rd Liising on esitanud tsiviilhagi summas 26 887,76

15 eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt ja A.P-lt Evgeni Gulyakov ´ilt .

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab P.K

talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad P.K

süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on

menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta

riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva

kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.K

esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et P.K-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-

10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS §

180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude

vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja

mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku

378,70 eurot riigituludesse. Kannatanu Danske Bank AS Eesti filiaal on esitanud tsiviilhagi

summas 332 800 krooni (21269,80 eurot) sõiduauto Toyota RAV4 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt P.K-lt, R.L-ilt ja I.E-lt.

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle N.I karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad N.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu

määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei

nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.I esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal,

et N.I ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud

seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, §

423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär,

16

s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 57,52 eurot riigituludesse.

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle

Taavi Kuklase karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Taavi Kuklase süü

suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu

määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei

nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Taavi Kuklase´l esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal,

et Taavi Kuklase´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud

seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, §

423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär,

s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 297,22 eurot

riigituludesse. Kannatanu AS DnB №rd Liising on esitanud tsiviilhagi summas 32 959, 07

eurot sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Taavi Kuklase´lt, V.N-ilt ja R.L-ilt.

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle Evgeni Gulyakov

karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Evgeni Gulyakov süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu

määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei

nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Evgeni Gulyakov´il esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Evgeni Gulyakov´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud

seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, §

423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär,

s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku

17 57,52 eurot riigituludesse. Kannatanu AS DnB №rd Liising on esitanud tsiviilhagi summas

20 417,73 eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt

Evgeni Gulyakov´ilt ja H. -ilt . Kannatanu AS DnB №rd Liising on esitanud Z tsiviilhagi summas 26 887,76 eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Evgeni Gulyakov ja A.P-lt.

Kohus tunnistab süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle H.Z

karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad H. Z süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu

määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei

nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H. esineksid takistused Z

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal,

et H. -ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud Z

seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, §

423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär,

s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 38,35 eurot

riigituludesse. Kannatanu AS DnB №rd Liising on esitanud tsiviilhagi summas 20 417,73 eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS

§ 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt H. -ilt ja Z

Evgeni Gulyakov´ilt . Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik