2-24-114659/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-114659

Tsiviilasi

Bondora AS hagi G.O vastu põhivõlgnevuse 5197,45

euro, intressi 403,96 euro, meeldetuletustasude 10 euro,

lisateenuste tasude 335,76 euro, viiviste 107,26 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6905,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), asukoht

XXX, 11316 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Q.O ; e-post: XXX

Kostja: G.O (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi G.O

vastu 19.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja Bondora AS kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-24-114659 Bondora AS hagi G.O vastu

võlgnevuse nõudes (dtl 28-35).

2. Vastavalt 29.05.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt 19.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nt XXX tulenevat põhivõlgnevust 5197,45 eurot, intressi 403,96

eurot, meeldetuletustasusid 10 euro, lisateenuste tasusid 335,76 euro, sissenõutavaks

muutunud viivist 107,26 eurot ja edasiulatuvat viivist määras 14,32% aastas. Lepingu

kohaselt sai kostja laenu 7974 eurot, intressimääraga 14,32% aastas, lepingutasuga 474

eurot, igakuise haldustasuga 4% laenusummalt aastas, lepinguperioodiga 19.10.2021 kuni

13.10.2026.

3. Hageja on hagiavalduses (dtl 28-35) välja toonud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks esitati hagiavaldusele krediiditoimik (dtl 90). Kostja deklareeris laenutaotlusel

sissetulekuks 580 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja

pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

13 494,77 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 8 901,63 eurot. Hageja on arvestanud kostja

elamiskuludeks 4 048 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid,

kuid need olid lõpetatud 6 kuud tagasi enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale

vaba raha muude kulutuste tarbeks 394,67 eurot (13494,77-8838,66-4048-213,44).

4. Kohus võttis 26.08.2024 hagi menetlusse (dtl 95-100). Kostjale G.O olid hagimaterjalid

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 18.09.2024, kuid kostja

hagile õigeaegselt (s.o 08.10.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

5. Hagiavalduse punktis 5.5 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

6. Kohus selgitas pooltele tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ning kohustas 26.08.2024

kohtumäärusega (dtl 95-100) hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul määruse

kättesaamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas, et VÕS §

4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud,

loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist. Kohus selgitas ka, et üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekud 4

laenulepingu sõlmimisele eelneva kuu jooksul oli ligikaudu 400 000 eurot, sellest tööandjalt

palgana (T OÜ) 560-660 eurot kuus. Taotlusse oli märgitud keskmiseks sissetulekuks 580

eurot. Hagejal tuli täpsustada, kuidas on krediidiandja arvestanud eraisikutelt kokku sadades

tuhandetes laekunud maksed regulaarse sissetuleku alla (kas dividendid, tulud füüsilisest

isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused, elatis vms).

7. Hageja kohtule määratud tähtajaks (s.o 20.09.2024) ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja

hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi

rahuldamata.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja

toonud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis on kostja laenutaotlusel märkinud

sissetulekuks 580 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja

pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

13 494,77 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 8 901,63 eurot. Hageja on arvestanud kostja

elamiskuludeks 4 048 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid,

kuid need olid lõpetatud 6 kuud tagasi enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale

vaba raha muude kulutuste tarbeks 394,67 eurot (13494,77-8838,66-4048-213,44). Hageja

esitas ka vastutustundliku laenamise väljavõte ehk krediiditoimik KAVS § 48 mõttes, mis on

lisatud hagiavaldusele (dtl 90).

11. Kohtule esitatud krediiditoimikust nähtub, et kostja tööandja on T OÜ, taotlusel märgitud

sissetulekuks 580 eurot, taotletud laenusumma 6500 eurot, Pensioniregistri päringut ei ole

tehtud, Maksu- ja Tolliametile päringut ei ole tehtud, kasutatud on pangakonto väljavõtet

perioodi 03.11.2020 kuni 12.02.2023 kohta.

12. Hageja kohtule krediiditoimikus esitatud pangakonto väljavõttest (krediiditoimiku lehekülg

Bank Statement, dtl 90) nähtub, et kostja sissetulekud 4 laenulepingu sõlmimisele eelneva

kuu jooksul oli ligikaudu 400 000 eurot. Taotlusse oli kostja aga märkinud keskmiseks

sissetulekuks 580 eurot. Hagejal tuli täpsustada, kuidas on krediidiandja arvestanud

eraisikutelt kokku sadades tuhandetes laekunud maksed regulaarse sissetuleku alla (kas

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused, elatis vms). Hageja kohtule ei vastanud. Krediidiandja on arvestanud

kostja sissetulekuteks keskmiselt 13 494,77 eurot kuus ja lugenud sissetulekute hulka

eraisikute poolt kostjale tehtud maksed. Pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed perioodi

03.11.2020 kuni 12.02.2023 kohta. Samast toimikust on näha, et kostja esimene palk

tööandjalt T OÜ on laekunud kostja arvelduskontole 09.11.2021, ehk alles peale

laenulepingu sõlmimist 19.10.2021. Kõik ülejäänud sissetulekuks arvestatud laekumised on

tehtud eraisikutelt. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eraisikutelt laekunud maksete puhul

eeldada, et see on töötasu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused või elatis, mitte aga laenud, liiatigi kui

laenutaotleja ise on taotlusesse märkinud sissetulekuna ainult 580 eurot kuus. Samuti on

hageja ise krediidiaruandes märkinud (lehel „Bank Statement Details“) laenuna 26.08.2021

saabunud laekumise eraisikult summas 26 500 eurot. Seega ei saanud laenuandja

laenulepingu nr XXX sõlmimise eel arvestada ühegi tööandja poolt makstava sissetulekuga

ega arvestada ilma Maksu- ja Tolliameti päringuta neid laekumisi ettevõtlustulude hulka.

13. Krediidiandja pidi märkama, et kostja taotluses esitatud andmed erinevad pangakontol

nähtuvast suurel määral. Taotluses on sissetulek 580 eurot, tegelik laekumine pangaarvele

aga 13 494,77 eurot kuus. Kostja ei ole ise liigitanud laekuvaid makseid sissetulekuna.

Seega pidi krediidiandja märkama, et kostja maksevõimega ja usaldusväärsusega ei pruugi

olla kõik korras ning kostja näol ei ole tegemist maksevõimelise laenuvõtjaga, kuivõrd

laenutaotlejal ei olnud laenuvõtmise hetkel regulaarset sissetulekut töötasu näol. Laenusid ei

saa pidada regulaarseks sissetulekuks.

14. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on arvestanud kostja elamiskuludeks 4 048 eurot.

Pangakonto väljavõttest nähtub, et suur osa kulutusi on kirjas ilma selgituseta, kellele või

mille eest, ülekanded on suuremas osas eraisikutele (nendele samadele isikutele, kellelt raha

on arvele laekunud) või majutusasutustele väljaspool Eestit. Kostja ise aga on enda

kohustused märkinud 0 eurot.

15. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses.

16. Hageja on küll esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse

hindamisel küsinud pangakonto väljavõtet ning kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kohustusi, kuid väljavõttest nähtub, et kostjal puudus laenusaamise ajal regulaarne sissetulek

töötasu näol. Suure hulga erinevate füüsilist isikute makseid pangakontole (tuhandeid

eurosid kuus) ei ole kontorollitud. Näiteks ei ole tehtud Maksuametisse päringuid, kas

tegemist on deklareeritud ettevõtlustuluga. Nimetatud tulude päritolu ja legaalsust ei ole

kontrollitud. Ainuüksi suurte sissemaksete laekumine laenusaaja kontole ei tähenda veel

laenusaaja krediidivõimelisust ning valmidust endale võetud kohtusi kanda.

17. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

18. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

19. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

21. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

22. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

23. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

24. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

25. Hageja on esitanud eraldi kostja tehtud maksete laekumiste arvestuse ning nõude

kujunemise arvestuse (dtl 73-78). VÕS § 403⁴ lg 7 kohast ümberarvestust hageja kohtule ei

esitanud.

26. Hagiavalduse p 1.3 kohaselt on hageja andnud kostjale lepingu nr XXX alusel laenu 7974

eurot, millest peale lepingutasu 474 euro mahaarvamist kandis hageja kostjale 7500 eurot

(dtl 67). Kostjalt on laekunud hagejale perioodil 15.11.2021 kuni 15.04.2024 põhiosa

katteks 2776,55 eurot.

27. Hagiavalduse p 4.2 kohaselt kuulus lepingu maksegraafiku kohaselt lepingu kehtivuse

perioodil 15.11.2021 kuni 15.04.2024 tasumisele 2302,03 eurot, millest kostja tasus 1898,07

eurot (dtl 28-35). Hagile lisatud intressiarvestuse (dtl 73-78) kohaselt on lepingu

ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 403,96 eurot.

28. Hagiavalduse p 4.3 kohaselt on kostja jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 26,58

eurot perioodi 15.01.2024 kuni 15.04.2024 eest. Lisatud nõude arvestuse kohaselt on

lepingu ülesütlemise ajaks tasunud kostja haldustasusid kokku 685,76 eurot. Samuti nähtub

nõude arvestusest, et kostja on tasunud perioodi 15.01.2024 kuni 15.04.2024 eest

võlaintressi 1,77 eurot.

29. Kokku on seega kostja tasunud hagejale lepingu täitmiseks perioodil 15.11.2021 kuni

15.04.2024 summas 5362,15 (2776,55+1898,07+685,76+1,77) eurot.

30. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani

ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal

tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24;

RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude

nõudmise ka kahjuhüvitisena. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär tarbijakrediidilepingute

sõlmimise ajal 01.07.2021 kuni 31.12.2021 oli 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja

tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

31. Hagiavalduse kohaselt on tuvastatav, et lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 7500 eurot ja

tegi tagasimakseid kokku summas 5362,15 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik

tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kuna tagasimaksed tuleb lugeda tehtuks põhiosa

katteks, võib lepingu nr XXX ülesütlemine seetõttu olla toimetu, sest kostja ei olnud

ülesütlemise ajal veel võlgnevuses. Kostja oli tasunud rohkem, kui sissenõutavaks muutunud

kohustus, kuivõrd intressi ega muid tasusid krediidiandja nõuda ei saa. Seega ei olnud

täidetud lepingu ülesütlemise tingimused, sest kostja ei olnud 17.04.2024 veel võlgnevuses.

Maksegraafiku järgi oli kuupäevaks 15.04.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosamakseid

kokku summas 3284,93 eurot. Lepingu tingimustest nähtub, et leping on sõlmitud kestusega

60 kuud, s.o kuni 13.10.2026. Seega on leping nr XXX nii hagiavalduse esitamise seisuga

kui ka tänase seisuga kehtiv. Hageja põhivõlgnevuse nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

32. Kohus jätab rahuldamata lepingust nr XXX tulevad nõuded, kuna need ei ole õiguslikult

põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd lepingu nr XXX alusel esitatud nõuded on

õiguslikult põhjendamata, ei ole hagejal õigust nõuda ka lepingust tulenevaid kõrvalnõudeid,

mistõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

35. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik