2-24-120160/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-120160

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagiavaldus P. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

730,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659 asukoht: XXX,

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: P. K. (endise nimega V.), ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt P. K.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks 08.02.2022 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx ja nutikindlustuse lepingust nr. xxxx

ning perioodil 01.03.2023 – 01.06.2023 esitatud arvetest tulenev tasumata

põhivõlgnevus summas 467,47 eurot ja 07.04.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 205,32 eurot.

3. Välja mõista kostjalt P. K.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude (467,47 euro) tasumata

jäägilt alates 08.04.2025 kuni põhinõude 467,47 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja P. K. kanda ning välja mõista P. K.-lt Elisa Eesti AS

kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.

6. Välja mõista kostjalt P. K.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt

(kokku 280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Elisa Eesti AS esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 26.09.2024 hagi P. K. vastu võla nõudes ning 03.12.2024 hagiavalduse täpsustuse.

2. Esitatud hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt on kostja P. K. ja Elisa Eesti AS vahel

08.02.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr. xxxx seadme Apple

iPhone 13 128GB ostmiseks, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 36,208 eurot

kuus, kokku 869 eurot. Antud seadmele oli sõlmitud ka nutikindlustuse leping

nr. xxxx, kuutasuga 10,99 eurot.

Nimetatud lepingute sõlmimisel on klient kinnitanud, et ta on tutvunud ja

nõustunud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara

müügitingimustega, Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimustega, Elisa Eesti

interneti kasutamise tingimustega, Elisa Eesti ostan osamaksetega

tingimustega, Elisa Eesti hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise

juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Elisa Eesti teenuse

kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti AS arveldusperioodi

pikkus üks (1) kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine

arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad

arved:

Kuupäev

Arve nr.

Teenus

Seadme

maksed

Maksumus

kokku

01.03.2023

2037756127

1,452

36,208

37,66

01.04.2023

2038031579

10,992

36,208

47,20

01.05.2023

2038412960

10,992

36,208

47,20

01.06.2023

2038757748

9,53

325,88

335,41

Kokku

32,966

434,504

467,47

01.03.2023 arve nr. 2037756127 summast on maha arvatud 04.10.2023 tasutud makse. 01.04.2023

arvele nr. 2038031579 lisandub 5 eurot meeldetuletustasu.

Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud,

sellest klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse

eest tasumisega üle 14 päeva. Müügilepingute tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus

osamaksetega vara müügilepingud üles öelda kliendi rikkumise tõttu. Elisa Eesti ütles lepingud

üles 26.05.2023, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingu

kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 24 kuud, igakuise osamaksega 36,208 eurot kuus,

tasumise tähtajaga 07.02.2024. Müügilepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata 12

osamakset. Kostjal tuleb seadme eest tasuda 434,504 eurot. Põhivõlgnevus kokku 467,47 eurot.

Elisa Eesti AS on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud: andnud üle seadme vastavalt

poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise kohustuse jätnud

täitmata. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse

rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest

tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste punktile 6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga

0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni.

Arve nr

Tasumise

tähtaeg

Tasumata

summa

Hilinenud päevi

Kokku

(eurot)

2037756127

18.03.20

37,66

19.03.2023 –26.09.2024, 558 päeva

13,66

2038031579

18.04.2023

47,20

19.04.2023 – 26.09.2024, 527 päeva

16,17

2038412960

18.05.2023

47,20

19.05.2023 – 26.09.2024, 497 päeva

15,25

2038757748

18.06.2023

335,41

19.06.2023 – 26.09.2024, 466 päeva

101,60

Kokku

146,68

Hageja palub kostjalt viivised välja mõista summas 146,68 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS §

367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat lepingujärgset viivist 0,065% päevas tasumata

põhinõudelt alates 27.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Vastavalt üldtingimuste punktile 5.1.2., mis on lepingute lahutamatu osa, on hagejal õigus nõuda

kostjalt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste

hüvitamist. Meeldetuletustasu (5 eurot) on kehtestatud Elisa Eesti AS hinnakirjaga. Lepingu

kehtivuse ajal on hageja saatnud ühe tasuta meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta 19.03.2023 ja

ühe tasulise meeldetuletuskirja e-posti teel xxxx ja iseteenindusse 27.03.2023 summas 5 eurot

(lisa 16- dtl 67). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus mõistlik ja

põhjendatud ning hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 5 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 26.02.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 26.02.2025, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 12.03.2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel

08.02.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx ja nutikindlustuse lepingust nr.

xxxx ning kostjale 01.03.2023 – 01.06.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt

täitnud. Seega peab kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

põhivõlgnevus 467,47

eurot

.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis (kehtestatud

üldtingimuste punktis 6.10) 0,065% päevas tasumata arvete maksetähtaegadele järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni 26.09.2024 kokku summas 146,68 eurot. Kohus on kontrollinud ja

nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks

muutunud viivise tagastamata põhivõlalt 467,47 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil

27.09.2024 – 07.04.2025 (k.a) 193 päeva eest, mis on summas 58,64 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 07.04.2025 seisuga kokku summas 205,32 eurot (146,68 + 58,64).

9. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 08.04.2025 edasiulatuv viivis määraga 0,065% päevas

põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 467,47 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 262,15 eurot (467,47 – 205,32).

10. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 1 alusel summas 5

eurot. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja

lepingu kehtivuse ajal 19.03.2023 tasuta meeldetuletuse ning 27.03.2023 tasulise meeldetuletuse

e-posti teel xxxx ja iseteenindusse. Hageja viitab lisale 16 (dtl 67), milleks on üksnes andmeteta

meeldetuletuse blankett (mall), kus puudub nii kuupäev, kliendi nimi kui ka võlgnetavad summad,

mistõttu ei saa seda pidada nõuetekohaseks meeldetuletuseks ega seostada kostjaga.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

13. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 619,15

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk alla 1%. Arvestades

rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist

menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud

täielikult kostja kanda.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 85 eurot (käibemaksuta) ning

viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot

käibemaksuta, mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist, kliendi nõustamist, asjaolude

analüüsimist, hagiavalduse koostamist ja kohtule edastamist.

16. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

17. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

18. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Samuti peab kohus

märgitud ajakulu 1 tund õigusabi osutamisel mõistlikuks ja põhjendatuks.

19. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot (riigilõiv 175 eurot +

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 85 eurot), mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

20. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik