3-24-1356/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1356

Haldusasi

Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitada

täitemenetluse lõpetamise avaldus või hüvitada sunniraha ja

täitekulud

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis

Lõiv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde Kaitseressursside Ameti 24.01.2023 ettekirjutus nr 11-

12.1/2023/491 (haldusasja nr 3-23-2428 dtl 3536).

2. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 12.12.2023 ettekirjutusega nr 11-

12.1/2023/8848 (dtl 89) Xit (kaebaja) ilmuma 16.02.2024 terviseseisundi hindamisele.

Ilmumata jätmise korral rakendatakse sunniraha 640 eurot.

2. Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva edastas 16.04.2024 kaebajale teatise (dtl 1016)

vastustaja 12.12.2023 ettekirjutuse alusel täitemenetluse alustamise kohta sunniraha 640 eurot

3-24-1356

sissenõudmiseks. Kaebajal tuleb tasuda 30 päeva jooksul koos täitekuludega 765,05 eurot või

pärast seda 871,8 eurot.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega keelata vastustajal rakendada

12.12.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha, kohustada teda hüvitama sunniraha ja

täitekulud ning esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja ei olnud teadlik oma

kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele, kuna talle ei toimetatud 12.12.2023

ettekirjutust kätte. Ta sai sellest teada 16.04.2024 kohtutäituri vahendusel. Ettekirjutus ei ole

õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus on pahauskne ega ole õiglane. Vastustaja

teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Vastustaja ei

pidanud vajalikuks saata ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile

täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud.

Kuigi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab vastustajale õiguse valida kätte

toimetamise viisi, on vastustaja kätte toimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse

seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised

kätte toimetamise võimalused on ammendatud.

4. Kohus tagastas 18.06.2024 määrusega kaebuse keelamisnõudes ning võttis selle

menetlusse nõuetes kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus või

hüvitama sunniraha ja täitekulud

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväeteenistuskohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu.

KVTS § 15 lg 3 kohaselt loetakse eelnimetatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30

päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud varasem

kättetoimetamine. Ettekirjutus toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu

12.01.2024 (dtl 63). KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka

juhul, kui menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud on tehtud ja

dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis,

kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et

ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS § 15 kohaselt ei pea vastustaja

tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega on vastustaja ettekirjutuse

nõuetekohaselt kaebajale teatavaks teinud.

5.2. 05.03.2024 sunniraha rakendamise teatis nr 11-18/2024/656 toimetati kaebajale kätte

KVTS § 15 lg 3 kohaselt 05.04.2024 (dtl 64). Seega oli kaebajal võimalik sunniraha 640 eurot

vabatahtlikult tasuda kuni 15.04.2024. Kuna kaebaja seda ei teinud, esitas vastustaja kohtu-

täiturile täitmisavalduse. Täitemenetlus nr 197/2024/1030 lõpetati 13.06.2024 nõude rahulda-

misega (dtl 65).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtu menetluses on kaebaja alternatiivsed nõuded kohustada vastustajat esitama täite-

menetluse lõpetamise avaldus või hüvitada sunniraha ja täitekulud. Kohustamisnõude saab

esitada enne, kui kaebajalt on sunniraha ja täitekulud sisse nõutud, hüvitamisnõude pärast

seda, kui sunniraha ja täitekulud on sisse nõutud ja täitemenetlus on lõppenud. Vastustaja

esitatud tõendist (dtl 65) nähtub, et kaebaja suhtes toimunud täitemenetlus lõpetati nõude

rahuldamisega ja nõue täideti 13.06.2024. Seega menetleb kohus asja sisulisel läbivaatamisel

vaid hüvitamisnõuet.

2(5)

3-24-1356

7. Kaebaja leidis, et vastustaja 12.12.2023 ettekirjutus-hoiatus ja sunniraha määramine on

õigusvastased, sest ettekirjutust ei ole talle kätte toimetatud.

8. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei

vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis

annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoime-

tamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise

lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldus-

akti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga,

millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoime-

tamisel haldusakti õigusvastaseks.

9. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha ja

täitekulud. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.

10. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvita-

mist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

11. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud

tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.

12. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.

13. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,

kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg

1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus,

mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

14. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja 12.12.2023 ettekirjutus-hoiatusega kohustati

kaebajat ilmuma 16.02.2024 kell 10.40 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid

kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega

põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui

kaebaja hindamisele ei ilmu, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha 640 eurot.

15. Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole

ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustusest. Kaebaja märgib, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu

koos täitmisteatega

16. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama

paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada

lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg

3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks

30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud doku-

mendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane

taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s

2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument

3(5)

3-24-1356

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud

dokumendi varasem kättetoimetamine.

17. Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt toimetas vastustaja 12.12.2023 ettekirjutuse

kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu kätte 12.01.2024 (dtl 63). Vastustaja on järginud

ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda

kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirju-

tusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile saadetud

e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile,

mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on

kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kätte-

toimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest

kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust

kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest.

Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh

kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud

kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja

vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.

18. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 12.01.2024, siis oli tal võimalik

16.02.2024 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse

täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus

rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud

(ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

19. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja

-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis

isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

20. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (640 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu

hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele enne vaidlusaluse

ettekirjutuse tegemist veel 2 korral (kutse nr 11-12.1/2022/2210 tulla terviseseisundi

hindamisele 02.12.2022 ja 24.01.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/491 tulla terviseseisundi

hindamisele 17.03.2023)1. Vaidlusalusest ettekirjutusest (dtl 89) nähtuvalt on kaebajat

kutsutud terviseseisundi hindamisele veel ka 10.11.2023. Arvestades kaitseväeteenistuse

läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1

pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes

rakendatud sunniraha proportsionaalseks. 24.01.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest

määrati kaebajale täitmiseks sunniraha 400 eurot. Eeltoodu näitab, et väiksemas summas

määratud sunniraha ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata

kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg

3). KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud

sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

21. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 12.12.2023 ette-

kirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5),

järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada.

Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 12.01.2024 ja

terviseseisundi hindamine toimus 16.02.2024) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik

1 Vastustaja 24.01.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/491 (haldusasja nr 3-23-2428 dtl 35-36).

4(5)

3-24-1356

talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks

võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

22. Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 05.03.2024 sunniraha

rakendamise teatisega (dtl 61). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 640 eurot

vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte

Eesti teabevärava teenuse kaudu 05.04.2024 (dtl 64). Seega oli kaebajal võimalik tasuda

sunniraha vabatahtlikult kuni 15.04.2024 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid

kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ole

taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha

sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast

endast tulenevatel põhjustel.

23. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus

kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

24. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)