2-25-759/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-759

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-759

Tsiviilasi

A.K. hagi C.K.tu elatise vähendamise nõudes

Hagihind

1350 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

A.K.

(isikukood:

XXX;

elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxx vald,xxxxxx

XXX; e-post: XXX);

Kostja: C.K.ikukood: XXX; elukoht: xxxx XXX-i, xxxxx

XXX), seaduslik esindaja K.K. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxx XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX), esindaja Piia

Roosileht (XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Vähendada 02.11.2015.a tagaseljaotsuses tsiviilasjas nr 2-15-11527

väljamõistetud elatist (hageja maksab kostjale elatist 195 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimum kuni kostja

täisealiseks saamiseni).

3. Välja mõista A.K.-lt C.K.ks elatis 200 eurot kuus alates 15.01.2025 kuni

C.K.sealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

1

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esitas 15.01.2025 hagi kostja vastu elatise vähendamise nõudes ja 02.02.2025 hagi

täpsustused. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt peab hageja ülal veel alla 3-aastast last

ning hageja on täielikult töövõimetu. Hageja ei suuda käia tööl ja teenida lisaraha. Hageja

sissetulekuks on ainult töövõimetoetus, mis on umbes 600 eurot. Hageja palus elatist

vähendada 150 euro võrra. Hageja märkis, et kostja saab 4 lapse eest peretoetust. Hagejal

puudub muu vara, toetused ja hüvitised. Hageja esitas 07.03.2025 Eesti Töötukassa tõendi

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise kohta. Uue lapse teise vanema sissetuleku

kohta hageja ühetegi tõendit ei esitanud.

Kostja vastuväited

18.02.2025 hagivastuses esitas kostja andmed hageja poolt makstud elatise osas alates 2019.a.

Hageja ei tasunud elatist 2019.a, 2022.a ega 2023.a. 2020.a maksis hageja elatist 100 eurot,

2021.a 1122,85 eurot (kostja maksis korduvalt summasid tagasi, ei mäleta miks), kuid

tagasimaksete tõttu jäi elatiseks 509,35 eurot, 2024.a maksis hageja elatist 391,43 eurot.

Kostja esitas 11.12.2024 avalduse täitemenetluse algatamiseks ja avalduse täitemenetlusaegse

elatisabi saamiseks. Kostja esitatud avalduse alusel algatati 17.12.2024 täiteasi nr

176/2024/4459 põhinõudega summas 6611,57 eurot.

Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, et tema majanduslik olukord

oleks oluliselt muutunud. Hageja on jätkuvalt võimeline elatist väljamõistetud ulatuses

maksma. Hageja ei ole selgitanud, mida ta eluruumi üürilepinguga tõendada soovib. Hageja ei

ole tõendanud, et tema igakuine sissetulek on umbes 600 eurot. Hageja maksekäitumise järgi

võib arvata, et hageja ei soovi kostjale elatist maksta ja otsida endale tasuvam töökoht. Hageja

on korduvalt olnud vanglas ning 2024.a vältel pidevalt haiglas terviseprobleemidega, mis on

tingitud alkoholi- ja narkootiliste ainete tarvitamisest. Kostja tuli hagejale vastu sellega, et

täiturile avaldust esitades sai elatise periood arvestatud tegelikest aastatest lühem. Kostja on

eelteismeline, kasvab kiirelt ja tema kulud on tõusnud. Hageja arvates kostja esindaja lihtsalt

kiusab teda. Hageja on kostjaga suhelnud vaid mõned korrad Messengeris. Kostja ei tunne

oma isa.

Kostja seaduslikul esindajal on tuvastatud osaline töövõime ning ta on Töötukassas töötuna

arvel ja otsib tööd. Kostja seaduslik esindaja kasvatab üksinda nelja last. Kostja seaduslik

esindaja oli kuni 2024.a septembrini väiksema lapsega kodus, kes nüüd käib lasteaias. Kostja

seadusliku esindaja viimase kuue kuu keskmine sissetulek on 1461,53 eurot. Kostja seaduslik

esindaja sai töövõimetoetust ja peretoetust. Kostja seaduslik esindaja elab lastega üürikorteris.

Kostja seaduslik esindaja polnud valmis tegema hagejaga kokkulepet elatise osas, sest kümne

aasta jooksul pole hageja suutnud oma lapsele elatist maksta, isegi väikestes summades. Kui

kohtu arvates on põhjendatud elatise vähendamine, siis oli kostja seaduslik esindaja nõus

elatise vähendamisega 200 euroni.

Kohtuistung

20.03.2025 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud. Kohale tulnud kostja seaduslik

esindaja teatas, et tema on nõus vähendama elatist 200 euroni ja ta on sellega ka praegu nõus.

Täituri kaudu sai kostja eelmisel kuul 177 eurot ja ülejäänud riigi elatisabina. Kostja seaduslik

esindaja saab ühe lapse isaga väga hästi läbi ja tema maksab elatist. Viimane tütar on

vallaslaps ja esindaja saab üksikematoetust. Kostja seaduslik esindaja arvas, et kohtuotsus

tuleks teha 200 euro peale, mis oleks mõistlik. 200 eurot oleks kindel summa ja jääb nii kuni

lapse täisealiseks saamiseni ega muutu igal aastal.

2

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

kuulub osalisele rahuldamisele.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

C.K.nd. xxxxxxxxxx) on A.K. ja K.K. alaealine poeg.

-

Tartu Maakohus mõistis A.K.-lt C.K.uks välja elatise 195 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimum alates 01.07.2015 kuni

C.K.ealiseks saamiseni (02.11.2015.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-15-11527). Kohus

märgib, et perekonnaseaduses (PKS) seadusjärgse miinimumelatise sätete muutumise

tõttu on elatis alates 01.01.2022 PKS § 2172 lg 1 alusel 292 eurot kuus.

-

C.K.b K.K.-ga ning A.K. ei osale C.K.vahetus ülalpidamises.

-

A.K. ei ole tagaseljaotsust nõuetekohaselt täitnud ning tal on tekkinud elatise

võlgnevus. Tagaseljaotsuse alusel on alustatud täiteasi nr 176/2024/4459.

-

K.K.-l on neli alaealist last (C.K. Rxxxxx A.K., Gxxxn Pxxxx, CxxxxxxA.K.) ning

talle makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot.

-

Hagejal on veel üks alaealine laps – 1xxxxxxxxx sündinud Kxxxxxx-Rxxxxx A.K..

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

Hageja taotleb elatise vähendamist 150 euro võrraa, mis on 142 euroni kuus. Seega taotleb

hageja Tartu Maakohtu 02.11.2015.a tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suuruse

muutmist selliselt, et elatis mõistetaks välja alla seadusjärgset miinimummäärata (nii enne

01.01.2022 kehtinud kui praegu kehtivat miinimummäära). Kohus leiab, et tegemist on hagiga

varasema kohtulahendi muutmiseks.

Varasemat kohtulahendit on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel muuta vaid kahel tingimusel:

1) Oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja;

2) Hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Ülalnimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt.

Tsiviilasjas nr 2-15-11527 (menetluse periood 03.08.2015-02.11.2015) ei esitatud andmeid

ega tõendeid ühegi menetlusosalise majandusliku seisundi ja kulude kohta. Käesoleva otsuse

tegemise ajal on elatise miinimummääraks PKS § 101 lg 1-5 järgi 273,62 eurot: baassumma

282,31 eurot, millele liidetakse 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast, s.o 59,43 eurot, seejärel

lahutatakse pool lapsetoetusest, s.o 40 eurot ja pool lasterikka pere toetusest jagatuna kahega

ja seejärel jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust (4 last), s.o 56,25 eurot. Kohaldamisele ei

kuulu PKS § 101 lg 6-7, sest kostja ei viibi hageja juures ning hageja ei pea maksma elatist

sama pere mitmele lapsele. Hageja on nõus maksma elatist 142 eurot kuus. Hageja tõi elatise

3

vähendamise alusena välja asjaolu, et tal on tuvastatud puuduv töövõime ning ta ei saa tööl

käia. Samuti, et tal on veel üks ülalpeetav.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Asjas on kindlaks tehtud, et hagejal on Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsusega nr

TVT/25/002683 tuvastatud puuduv töövõime kestusega 24.01.2025-23.01.2027 (dtl 71-73).

Kuna pädev ametkond on tuvastanud, et hageja ei ole võimeline tööd tegema, siis tuleb

eeldada, et see nii ka on. Seega on leidnud tõendamist, et hagejal on puuduv töövõime, mille

tõttu ta ei ole võimeline töötama ning teenima sissetulekut töötasu näol.

Kuna hagejal on puuduv töövõime tuvastatud pärast tagaseljaotsusega elatise väljamõistmist,

siis esineb kohtu hinnangul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks ning varasemat

kohtulahendit on võimalik muuta. Lisaks on tõendatud asjaolu, et hagejal on veel üks

alaealine laps, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Ka selline asjaolu on mõjuvaks

põhjuseks elatise vähendamiseks.

Elatise vähendamise ulatus sõltub aga hageja varalisest seisundist, kostja tegelikest vajalikest

kuludest ning kostja seadusliku esindaja varalisest seisundist.

Kostja ei ole hagivastuses märkinud, milline on tema igakuiste kulude suurus. Kostja

seadusliku esindaja keskmine ühe kuu sissetulek on 1461,53 eurot (arvutatud kuue kuu

keskmise alusel ja koosneb osalise töövõime toetusest ja peretoetustest), mis ühe inimese

kohta 6-liikmelises peres teeb 292,30 eurot (dtl 31,51-53). Kostja seaduslik esindaja on

kirjutanud, et 292,30 eurot on tarvis igale pereliikmele ühes kuus. Pooltel ei ole menetluses

tekkinud vaidlust kostja igakuiste kulude suuruse osas. Seega kohus ei hinda sisuliselt kostja

igakuiste kulude suurust ja põhjendatust. Kohus lähtub eeldusest, et kostja igakuised kulud on

292,30 eurot, s.o summa, mida kostja seaduslik esindaja on võimeline iga pereliikme osas

kandma.

Hageja on esitanud oma kulude osas üürilepingu ja korteriühistu arved oktoober 2024 –

jaanuar 2025. Hageja ei ole välja toonud, millised on tema igakuised keskmised üüri- ja

kommunaalkulud ning mis ulatuses ta enda 3-liikmelises peres kulusid kannab. Samuti ei ole

hageja välja toonud enda muid igakuiseid kulusid. Hageja ei ole ka avaldanud, millised on

temaga koos elava lapse kulud ja millises ulatuses ta neid kannab, so millises ulatuses annab

ta sellele lapsele vahetut ülalpidamist.

Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus päevamääraga 20,57 eurot, mis teeb keskmiselt

617,10-637,67 eurot kuus (sõltuvalt kas 30-päeva või 31-päevane kuu). Hageja sissetulek on

tõendatud Eesti Töötukassa otsusega.

Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid kostja vanemate muu vara kohta. Tuleb eeldada,

et kummalgi vanemal puudub muu vara peale sissetulekute. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et

hageja ja kostja seadusliku esindaja varaline seis on erinev. Samuti on erinev mõlema vanema

4

võime teha tööd. Kostja seaduslikul esindajal on tuvastatud osaline töövõime puudumine ning

ta on töötuna arvel. Kostja seadusliku esindaja keskmine sissetulek on umbes 844,43-823,86

euro võrra suurem kui hageja oma ja ta on osaliselt töövõimeline inimene, kuid hageja

täielikult puuduva töövõimega. Samas on kostja seadusliku esindaja perekond kaks korda

suurem kui hageja oma – kostja seadusliku esindaja peres liikmeid 6 ja hageja omas 3, sh ka

teine täisealine sissetulekut saav isik- hageja elukaaslane. Seega on kostja seadusliku esindaja

ja hageja majanduslik seisund kokkuvõttes enam-vähem võrdne, kuigi kostja seadusliku

esindaja võime teha tööd on parem kui hagejal. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus,

et puudub alus lähtuda PKS § 105 lg-s 3 sätestatud vanemate kohustuste ja varalise seisundi

võrdelisuse printsiibist, mis tähendab, et käesolevalt peavad vanemad kostjat ülal pidama

enamvähem samaväärselt. Kohtu hinnangul puudub alus muuta vanemate ülalpidamise

proportsiooni ja jätta suurem osa kostja kuludest kostja seadusliku esindaja kanda. See

olukord tekiks kui kohus vähendaks elatist hageja soovitud 142 euroni. Elatise vähendamine

nii suures ulatuses ja sellega suurema osa kostja kulude kostja esindaja kanda jätmine tooks

kaasa olukorra, kus kahjustatud oleks nii kostja kui teiste kostjaga koos elavate alaealiste laste

huvid.

Kohus on seisukohal, et hageja peab PKS § 102 lg 2 lausest 2 lähtuvalt kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt nagu peab seda tegema

ka kostja seaduslik esindaja. Seega tuleb hagejal enda töövõimetoetust 617,10-637,67 eurot

kasutada ühetaoliselt enda ja kahe lapse jaoks, s.o endale ja igale lapsele 205,70-212,56 eurot,

mis keskmiselt teeks 209,13 eurot [(205,70+212,56)/2] kuus. Kuna kostja seaduslik esindaja

oli nõus elatise vähendamisega 200 euroni, milline summa on ligilähedane keskmisele elatise

suurusele, mida hageja peaks kostjale maksma, siis muudab kohus varasemalt väljamõistetud

elatist 200 euroni. Nimetatud summa katab suuremas ulatuses kostja minimaalsed kulud ühes

kuus ega ole vastuolus kostja huvidega. Samuti ei pole kahjustatud ka hagejaga koos elava

alaealise huvid, sest ka tema ülalpidamisse saab hageja panustada sama suure summa-

mõlemat hageja ülalpeetavat koheldakse samaväärselt.

Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus 02.11.2015.a tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2-15-11527

elatise tasumise osas ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates

15.01.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik

5