1-11-8251/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 Kriminaalasi hr. 1-11-8251

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

08. novembril 2011.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik Margot Mikler

sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Katrin-Jana Vaab juuresolekul

prokurör Kaito Puusepp

kaitsja Eva Rivis osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

U.D Ik XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, elukoht XXX, ei tööta, varem kohtulikult karistatud 2-l korral viimati

- 25.01.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 266 lg 1 alusel

vangitusega 3 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 k, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 a 10 k 28 p, KarS § 69 alusel asendati vangistus 1386 tunni üldkasuliku tööga tähtajega 2 a. 27.07.2011.a. Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas

U.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, 03.02.2011 öösel tungis ukse avamise teel sisse Tallinna linnas XXXasuvasse L Š korterisse, kus ta seejärel avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis ära L Š rahakotist sularaha 200 eurot, Swedbank telefonipanga koodikaardi, mobiiltelefoni Samsung GT-E1170 väärtusega 20.76 eurot, LCD televiisori Beko väärtusega 447,38 eurot ja erinevaid Swedbank kviitungeid.

Seega pani U.D oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avalikult ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud U.D seletas, et on süüdistusest aru

saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies

mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud, tsiviilhagi vastu ei vaielnud.

2

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kannatanu L Š ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 03.02.2011.a. kella 02:00 ajal kuulis läbi une, et keegi kohmitseb tema toas nurgas oleva öökapi kallal. Elab

aadressil XXX, Tallinn. Ta ärkas ja nägi enda toas naabrit Konstantin Sergejevit, kes võttis seina pealt maha valget värvi LCD televiisori Beko väärtuses 447,38 eurot, öökapi ülemisest

sahtlist võttis rahakoti, milles oli sularaha 200,- eurot, tema nimel Swedbank telefonipanga

koodikaart ja erinevad Swedbanga kviitungid. Samuti võttis Konstantin Sergejev peegelkapi

pealt musta korpusega mobiiltelefoni Samsung GT-E1170 väärtusega 20,76 eurot. Konstantin teab, kuidas tema välisust avada. Tema korteri välisukse ees on metallist võreuks, mis on kogu aeg kinni. Tuleb läbi võreukse võtta korteri seina pealt võreukse võtmed, millega avada võreuks ja siis pääseb korterisse. (tl 2-4, 6-8); Hagiavaldust, millest nähtub, et L Š on esitanud tsiviilhagi summas 668,14 eurot. (tl 10-11); Tunnistaja YP ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta ei mäleta täpselt aega aga talle helistas tuttav, kes pakkus talle televiisorit. Kokku said nad XXX, mis on tema onu elukoht. Tuttav tuli antud aadressile koos televiisoriga. Televiisor jäi tema juurde ja ta andis 32

eurot. Siis otsustas ta televiisori Balti Jaamas maha müüa. Trammis ostis temalt 50 euroga meesterahvas televiisori ära. (tl 16-19); Kahtlustatavana üle kuulatud Konstantin Sergejev ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tema ei ole vargust Tallinnas XXXkorterist toime ei pannud.02.02.2011.a. kohtus tuttava Vladimiriga, kellega olid koos terve päeva, õhtul peeti neid koos Vladimiriga Sõle

tänava Selveri juures kinni politsei poolt. Hiljem rääkis Vladimir talle, et peale tema

kinnipidamist läks ta tema naabrinaise juurde, kust varastas televiisori ja telefoni. Raha kohta ütles Vladimir, et raha ta ei võtnud, kuna rahakotis raha ei olnud. Pärast olevat Vladimir asjad andnud Petruhhale, keda tema ei tunne. (tl 31-33);

Kahtlustatava U.D ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andud ütlusi et tunnistab oma süüd ning selgitas, et talle rääkis tuttava nimega Kostja, kuidas pääseda

ühte korterisse Sitsi tänava kandis. Kostja rääkis, et korteril on ees võreuks ja vasakul pool ripuvad võtmed ja nende võtmetega saab lahti keerata võreukse. Võreukse taga pidi olema puust uks, mis on avatud. Kostja oskas seda rääkida, kuna elas ise selles majas. Ta läks üksinda sinna korterisse. Ta pani võre vahelt käe sisse ja avas puust ukse ja puust ukse vahelt võttis korterist

võtmed, millega avas võreukse. Ta võttis tumba seest rahakoti, kuid raha seal sees ei olnud. Öökapipealt võttis telefoni ja seinalt televiisori ning lahkus korterist. Korteris sees olles nägi teda korteris olnud naisterahvas. Naisterahvas arvas, et ta on Kostja. Televiisori müüs ta oma tuttavale Jürile 25 euro eest maha. Mobiiltelefoni müüs Balti jaamas ühte kioskisse 5 euro eest. (tl 40-43); Sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXX, Tallinn. Korteril on kaks välisust: trepikojapoolsem on pruuni värvi metallist võreuks ning sisemine uks pruuni värvi puidust. Võreuksel on üks lukusüsteem, mis on mõlemalt poolt lukustatav ja lukustusest avatav

võtmega. Välisel vaatlusel lukusüsteemidel vigastusi ei tuvastatud ja on töökorras. Ukseavast

vasakul pool umbes 10 cm kaugusel seina peal konks, mille küljes ripub ese. Magamistoas

parempoolse seina peal on voodijalutsi vastas halli värvi TV seinakinnitus. Põrandal on isolatsiooniga TV kaabel. (tl 50-54);

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas

leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on U.D süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on U.D käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi.

3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks kohus

arvestab puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav U.D on varem

kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat süüdistatakse II astme episoodi toimepanemises, teo pani isik toime katseajal, samuti on kindel elukoht, kuid ei tööta, seega leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa.

L Š poolt esitatud tsiviilhagi summas 668.14 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub U.D välja mõistmisele VÕS § 1043 alusel.

juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 311 ja §313, VÕS § 1043 kohus

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada U.D KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 25.01.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 1 aasta 10 kuud ja

16 päeva võrra ja liitkaristuseks U.D-le mõista 2 aastat ja 16 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks lugeda 28.09.2011.a.

Välja mõista U.D-lt tsiviilhagi summas 668,14 eurot L Š kasuks (XXXXXXXXXXXXX Swedbank).

Välja mõista U.D-lt

417,03 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 115.05 eurot riigi tuludesse.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB EÜP või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik