2-24-18321/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-18321

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18321

Tsiviilasi

K. D., K. S. hagi T. P.-M. vastu kinnisasja kostja

ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse välja

nõudmiseks

Tsiviilasja hind

3887,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: K. D. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja II: K. S. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Mugu (e-post: XXX)

Kostja: T. P.-M. (isikukood XXX; elukoht XXX; tel:

XXX; e-post: XXXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Künnap

(e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

05.03.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista T. P.-M.i ebaseaduslikust valdusest K. D. ja K. S. valdusesse T. P.-

M.i poolt hõivatud XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) osa

(orienteeruvalt 30,8 m2, vt otsuse lisaks 1 olev plaan, punasega tähistatud ala).

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada T. P.-M.i 1 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX

(registriosa nr XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud

asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase

heakorra.

4. Jätta rahuldamata K. D.e nõue mõista kostjalt T. P.-M.ilt välja kahjuhüvitis

345,26 € koos viivisega.

5. Lisada käesolevale otsusele plaan.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Jätta vindikatsiooninõudega seotud menetluskulud T. P.-M.i kanda ning rahalise

2-24-18321

nõudega seotud menetluskulud K. D. kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED

1. Hagist nähtub, et hagejad on XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) kaasomanikud

alates 14.02.2024. Hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga XXX

(registriosa nr XXX).

2. Peale omandamist (maaküttesüsteemi rajamise eeltööde käigus) avastasid hagejad, et

XXX (hagejate) ja XXX (kostja) kinnistute vaheline piirdeaed (tara) on kostja poolt

ebaseaduslikult ehitatud hagejate (XXX) kinnistule kogu ühise piiri pikkuses 0,71-1,41 m

sügavuselt, millega on kostja ebaseaduslikult hõivanud ja asunud valdama hagejate

kinnistust u 30,8 m2 suurust maatükki. Hõivatud alal (s.t kostja ebaseaduslikus valduses

oleval hagejate kinnistu osal) asuvad taimed (peamiselt hekk). Kostja ehitatud piirdeaed

asub ebaõiges kohas XXX kinnistu sügavuses (mitte kinnistute piiril). Nimetatut tõendab

AV Geodeesia OÜ koostatud XXX topo-geodeetilise uurimistöö (töö nr 40/24) lehel 1

asuv plaan (hagi lisa 1).

3. Hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja (hagi lisa 2) kostja ebaseaduslikult

rajatud piirdeaia ja kostja taimede (heki) eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024. Kostja oma

26.11.2024 vastuses (hagi lisa 3) keeldus sellest.

4. Kostja ei ole pahausksuse puudumist tõendanud. Kostja 26.11.2024 vastuses (lisa 3)

esitatud asjaoludest nähtub, et ta ehitas piirdeaia samasse kohta, kuhu algne arendaja selle

2003. a rajas, asendades algse võrkaia puitaiaga, mis asub algse võrkaiaga võrreldes

täpselt samas kohas. Kostja väidab, et tal ei olnud seejuures põhjust kahelda, et algse aia

asukoht võiks kinnistu tegelikest piiridest erineda. Kostja leiab seetõttu, et ta ei käitunud

pahauskselt. Hagejad on seisukohal, et kostja sellised väited otseselt tõendavad, et kostja

oli pahauskne. Kui kostja ei kontrolli kinnistu piiriaia ehitamisel selle asukoha õigsust, on

ta igal juhul tegutsenud pahauskselt. Lisaks on Riigikohus selgitanud (01.04.2016. a otsus

asjas nr 3-2-1-136-15 p 16 lg 5), et kinnisasja omanikul tuleb järgida käibes vajalikku

hoolsust ja kontrollida, kuhu ta ehitab. Heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialale

ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei

ulatuks naaberkinnisasjale. Kuna kostja jättis nõuded täitmata – aga nende täitmisel oleks

2-24-18321

ta kohe aru saanud, et endine aed ei asu õiges kohas – on sellega tõendatud, et kostja

tegutses pahauskselt (s.t ei tegutsenud heauskselt).

5. Kostja on 26.11.2024 vastuses esitanud ka vastuväite, nagu oleks hekk piirirajatis, millest

tulenevalt kohaldub sellele AÕS § 151 sätestatud piirirajatise staatus ja keeldus selle

kõrvaldamisest. Riigikohus on selgitanud (17.10.2011.a otsuse asja nr 3-2-1-89-11, p 15),

et AÕS § 151 reguleerib olemasoleva piirirajatise kasutamist, mitte nõudeõigust selle

kõrvaldamiseks või selle rajatise talumise kohustust; samuti ei anna AÕS § 151 lg 2 alust

olemasolevale piirirajatisele ehitada juurde uut osa, ilma et oleks täidetud AÕS § 148

tingimused. Piirirajatiseks käesoleval juhul ei ole mitte hekk, vaid piirdeaed, mille kostja

on rajanud eraldama mõlemat kinnistut. Kuna kostja seejuures rajas selle valesse kohta

(hagejate kinnistule), s.t ebaseaduslikult, on kostja ka heki rajanud hagejate kinnistule

ning hagejad nõuavad ka heki eemaldamist nende kinnistult. Kui kostjad soovivad hekki,

on neil võimalus taastada see oma kinnistule peale õigesse kohta ehitatud piireaia rajamist.

6. Hagejad esitasid kostjale ebaseadusliku aia kõrvaldamise nõude, kasutades selle

koostamiseks Advokaadibüroo Cobalt õigusabi, millise teenuse hind advokaadibüroo

esitatud arve nr 20200284 alusel oli 241,56 €. TsÜS § 69 lg 5 kohaselt võib sellise

tahteavalduse teha ka kohtutäituri vahendusel. Hagejad edastasid nõudekirja kohtutäituri

vahendusel ning selle teenuse kulu hagejatele oli kohtutäituri arve kohaselt 103,70 €. Kui

kostja oleks nõude täitnud, oleks nõude koostamise ja kostjale kättetoimetamise kulu

hagejale olnud toimingu eesmärki silmas pidades asjakohane. Kuna aga kostja hageja

nõuet ei täitnud ning hageja on sunnitud käesoleva hagiga pöörduma kohtusse, osutus

nõudekirjaga seotud kulu kostja keeldumise tõttu hagejatele kasutuks. Hageja nõuab selle

kulu 345,26 € (103,70+241,56) hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel koos

viivisega alates hagi esitamisest.

7. Hagejad paluvad: välja nõuda T. P.-M.i ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse T.

P.-M.i poolt hõivatud XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) osa (orienteeruvalt 30,8

m2); määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: kohustada T. P.-M.i ühe kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr

XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX

kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra; välja mõista kostjalt T.

P.-M.ilt hageja K. D.e kasuks kahjuhüvitis 345,26 € koos viivisega alates hagi esitamisest

kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle teises lauses sätestatud määras.

8. Seoses kostja vastusega märgivad hagejad järgmist. Kostja ja hagejate kinnistu varasemate

omanike mistahes nõusolekud, kinnitused jms on vaadeldavad kostja ja endiste omanike

võlaõiguslike kokkulepetena, mis ei ole siduvad hagejate kui uute omanike suhtes (AÕS §

141 lg 3), kuna ei lähe neile üle (Riigikohtu 01.04.2026.a lahend asjas nr 3-2-1-136-15 p

16 lg 5) ilma asjaõiguslepinguta ning selle alusel kinnistusregistrisse tehtud kandeta.

9. Asjakohatud on kostja väited, et pole tõendatud poolte kinnistute vahelise piiri kulgemist.

Kinnisasja piiri kindlakstegemise sätestab maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15. Selle lg 2

kohaselt kutsutakse piiri kindlakstegemisele ja kättenäitamisele kinnisasjade omanikud,

kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha, lg 4 kohaselt piir tähistatakse,

koostatakse piiriprotokoll, millele lisatakse piiride kindlakstegemise skeem.

Kostja esitas vastava maamõõtja K. T. 07.03.2022.a piiriprotokolli nr XXX 15.10.2021.a

toimunud XXX (hagejate kinnistu), XXXa kinnistute piiri ja piirimärkide maastikul

2-24-18321

kättenäitamise kohta (dtl 55-59). Protokolli on allkirjastanud kostja ning hagejate kinnistu

eelmine omanik. Protokollile lisatud piiripunktide ja piiride skeemilt nähtub, et hagejate ja

kostja kinnistute vahelised piiripunktid on nr 2 ja 3. Skeem on paigutatud ortofotole,

millel on näha ka vales kohas asuv kostja ehitatud tara. Skeemi kohaselt on hagejate ja

kostja kinnistute vaheliseks ühiseks piiriks nimetatud piiripunktide nr 2 ja 3 vaheline

sirgjoon. Protokolli kohaselt (dtl 58) maamõõtja K. T. taastas piirimärgi 2 2003 a.

mõõdistatud XXX katastriüksuse mõõdistamisandmete järgi, kuid piiripunkti 3 asukohale

on istutatud hekk ja ehitatud aed ning ilma neid lõhkumata ei ole võimalik piirimärki

paigaldada. Asjaolu, et piiripunkti kohal asub aed ja hekk, kinnitab hagejate väiteid, et aed

asub vales kohas (hagejate kinnistul) ning piiripunkti kohal asub kostja hekk, mis peaks

olema kostja kinnistul, kuid on osaliselt hagejate kinnistul.

MaaKS § 15 lg 5 kohaselt vaidluse korral piiri asukoha üle otsustab kinnisasja piiri

asukoha maakatastri pidaja (maakatastriseaduse § 3 lg 1 kohaselt on katastripidajaks Maa-

ja Ruumiamet) maakorralduse läbiviija (s.t maamõõtja K. T.) esitatud piiri

kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Katastripidaja (Maa- ja

Ruumiamet) andmete väljavõttest hagejate kinnistu kohta XXX ja kostja kinnistu kohta

XXX nähtub kaardilt (piiride asukoht kaardil), et ülalnimetatud 2022.a piiriprotokollis

nimetatud piiripunkt 2 on sama, mis hagejate (XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 4 ja

kostjate (XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 7. Mõlema kinnistu andmete väljavõtte

tabelis on nimetatud ühist piiripunkti mõõdistanud K. T. 03.10.2021.a, neil on samad

koordinaadid ja sama piiripunkti tunnus XXX. Samuti nähtub samast katastripidaja

väljavõttest, et 2022.a piiriprotokollis nimetatud piiripunkt 3 on sama, mis hagejate

(XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 3 ja kostjate (XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 8.

Mõlema kinnistu andmete väljavõtte tabelis on ka seda ühist piiripunkti mõõdistanud K.

T. 03.10.2021.a, neil on samad koordinaadid, sama piiripunkti tunnus XXX, ning mõlema

kohta on märkus, et piirimärk on paigaldamata (ülal 2022.a protokollis esitatud põhjusel).

Seega on MaaKS kohaselt 2021.a mõõdetud ühiste piiripunktide õige asukoht,

katastripidaja on need tähistanud piiripunkti tunnusega ja määranud piiripunktide

koordinaadid ning sellest tulenevalt on katastripidaja määranud piiri kulgema sirgjoonena

nimetatud väljamõõdetud ja koordinaatidega tähistatud piiripunktide vahel. Sellega on

katastripidaja seaduse (MaaKS § 15 lg 5) kohaselt otsustanud poolte kinnistute vahelise

piiri asukoha ja määranud piiri täpseks kindlakstegemiseks vajalikud piiripunktide

andmed. 15.10.2021.a olid kinnistute piir ja piirimärgid kohalviibinud kostjale ka

maastikul kätte näidatud. Selliselt määratud piiri asukohast lähtuvad oma hagis hagejad

ning kostja ei ole selliselt määratud piiri vaidlustanud ja on allkirjastanud 07.03.2022.a

piiriprotokolli kinnistute piiri ja piirimärkide maastikul kättenäitamise kohta.

Seetõttu on asjakohatud kostjate etteheited hagejate esitatud XXX topo-geodeetilise

uurimistöö (töö nr 40/24) lehel 1 asuva plaani (dtl 6) õigsuse asjus. Plaan on koostatud

katastripidajalt saadud piiride info alusel ja sellele on märgitud ka vaidlusaluse aia ja heki

kulgemine, mida seaduse kohaselt ei märgita maaregistrisse. Piiri kulgemine on

katastripidaja poolt määratud juba 2022.a ning plaanil (dtl 6) kanti sellele ka kinnistul

tegelikult asuv aed ja hekk. Ebamõistlik on arvata, et peale seaduse kohaselt määratud (s.o

õigete, tegelike vms) piiriandmete, väljastab Maa- ja Ruumiamet maamõõdistustöödega

tegelevatele isikutele ka veel muid andmeid (sisuliselt valeandmeid), mis on erinevad

tema poolt seaduse alusel määratud tegelikest kinnistu piiridest.

2-24-18321

10. Kostjale on teada, et tema aed ja hekk asuvad hagejate kinnistul, kuid üritab jätkuvalt

väita, et aed on õiges kohas ja maakatastris on andmed valed. Hagejad on saanud Maa-

ametist kostja kirjavahetuse kinnistu piiride kulgemise asjus. Selle kirjavahetuse lisaks 14

ja 15 on kostja e-kiri ja selle manus. Manuseks on kostja poolt Maa-ametile saadetud

2014.a mõõdistamise plaan, millest nähtub aia ja heki asukoht kinnistute vahelise tegeliku

piiri suhtes, mis on sama hagejate esitatud topo-geodeetilise uurimistöö (töö nr 40/24)

lehel 1 asuva plaaniga (dtl 6) võrreldes. Maa-ameti 30.05.2024.a vastuses kostjale

selgitatakse veelkord, et vastupidiselt kostja jätkuvatele väidetele, asuvad nii 2003., 2014.

kui ka 2021.a mõõdetud piirimärgid kõik ühes kohas ning piir ei ole selle aja jooksul

muutunud: Selgitame, et viimasel XXX ning XXX ja XXXa katastriüksuste vahelise piiri

mõõdistamisel oktoobris 2021 maamõõtja K. T. poolt taastatud XXX katastriüksusega

ühisel piiril asuvad piirimärgid ja nende asukohad vastavad mõõdistustäpsuse piires

varasematele, s.o nii 2014. kui ka 2003. aasta mõõdistusandmetele. XXX ning XXX ja

XXXa katastriüksuste vahelise piiri asukoht ei ole võrreldes 2003. aasta piiri asukohaga

muutunud. 2003. aasta mõõdistamise ajal ei olnud veel XXX katastriüksusel ehitustegevus

alanud ning piirdeaeda XXX ja XXXa poole rajatud. Kui vaadata selle piirkonna

aluskaarte ja ortofotosid (XXX), siis teised elamud XXX ääres (XXX, XXX, XXXX, XXX,

XXX) on ehitatud paralleelselt tänavaga, kuid XXX elamu on ehitatud tänava suhtes

väikese nurga all. Eelnevast tehakse kirjas järeldus, et tõenäoliselt on juba hoone

mahamärkimisel tehtud viga, mistõttu on see viga üle kandunud ka piirdeaiale ning

piirdeaed ei ole rajatud katastriüksuste piire arvestades.

11. Hagejad jäävad hagi p 9 seisukohtadele heki kui piirirajatise asjus. Asjaoludest on ilmne,

et piirirajatiseks on algusest peale olnud piirdeaed eesmärgiga eraldamaks kahte

kinnisasja. Sellest piirdest kostja kinnistu poole on kostja rajanud oma heki, mille kostja

soovis istutada oma asjana oma kinnistule. Kuna piirdeaed oli rajatud mitte kinnistute

piirile, vaid ekslikult hagejate kinnistule 0,71—1,14 m sügavuselt, on selliselt hagejate

kinnistule ebaseaduslikult sattunud ka kostja istutatud hekk. Kostja kinnitab oma vastuses

(p 5), et piirdeaed oli olemas juba siis, kui kostja kinnistu (koos oma paarismaja osaga)

ostis, seega oli piirdeaed piirirajatiseks. Heki istutas kostja aiast sissepoole juba peale

ostmist oma asjana oma valduse teostamiseks ja mitte piirirajatisena. Et hekk ei ole

piirirajatiseks, möönab ka kostja oma vastuses: p 3.1 väidab kostja, et kinnistute vahelise

piiri paiknemist ei ole tõendatud – järelikult, kui ei ole teada piiri tegelik kulgemine, ei ole

võimalik ka väita, et mingi rajatis seda piiri tähistaks ehk oleks piirirajatiseks; samas

kinnitab kostja ka, et just piirdeaeda on kostja ise ja endised hagejate kinnistu omanikud

tunnustanud kinnistu piirina juba üle 20 aasta (vastuse p 17).

12. Asjakohatud on kostja väited (vastuse p 3.3) nagu ei oleks hagiavalduse p 2 nimetatud

30,8 m2 maatükk kostja valduses. Kostja on tähistanud oma tegeliku valduse piirdeaiaga,

mille eesmärgiks saab olla just valduse piiri äranäitamine ning kostja teadaanne kõigile

teistele, et just seda maatükki peab kostja oma omandisse ja valdusesse kuuluvaks. Kostja

valdab kogu ala, mis on tema piirdeaiaga ümbritsetud ja oma (ebaseaduslikku) valdust

teostab kostja muuhulgas ka sellega, et on oma valduses olevale alale istutanud heki.

Teisalt: just kostja tara ja hekk, millega kostja valdab hagejatele kuuluvat maatükki,

takistavad hagejatel tara ja heki alla jääva hagejate kinnisasja osa valdamist, millise

rikkumise kõrvaldamiseks ongi hagejad esitanud hagi.

13. AÕS § 80 kohaselt on hagejatel nõue igaühe vastu, kes nende kinnisasja õigusliku aluseta

valdab. AÕS § 148 mõtteks ei ole kitsendatud kinnisasja omaniku nõude piiramine või

välistamine juhuks, kui vahepeal on naaberkinnistu omanik muutunud. Sellest on lähtunud

2-24-18321

ka Riigikohus (01.04.2016.a lahend asjas nr 3-2-1-136-15 p 16), milles läbivalt

Riigikohus kasutab tähistust ehitaja (kinnistu omanik), millest omakorda saab järeldada, et

Riigikohus peab ehitaja all silmas just kinnistu omanikku. Vaidlust ei ole, et kostja ehitas

hagejate kinnistule praeguse piirdeaia. Asjaolu, et kostja ehitas aia eelmise omaniku

rajatu asemele, ei kõrvalda kostja pahausksust, kui ta eelmise omaniku rajatud tara

asemele uut ehitades selle asukohta ei kontrollinud. Samuti oli kostjale juba hiljemalt

2014.a teada, et tara ei asu õiges kohas (ülal p 2.6), selle talumise suhtes hagejate kinnistu

eelmiste omanikega sõlmitud võimalikud võlaõiguslikud kokkulepped (mida ei ole

asjaõigusena kinnistusraamatusse kantud) ei ole kehtivad hagejate suhtes.

14. Istungil märkisid hagejad, et rahaline nõue on põhjendatud. Nõudekirja koostamise ja

kättetoimetamisega seotud kulu muutus hagejate kahjuks, kuna kostja hagejate

seaduslikku nõuet kohtuväliselt ei täitnud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

15. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et sõlmis Artig KV OÜ-ga 07.08.2003

kokkuleppe, mille järgi kohustus Artig KV OÜ loodavale XXX kinnistule ehitama

paarismaja vastavalt projektile ning võõrandama selle valmimisjärgselt kostjale.

Kokkuleppe p-i 2.1. järgi sisaldus müügihinnas mh muru ja võrkpiirdeaed ümber kinnistu

kolme külje (va tänavapoolne külg). 07.08.2003 kokkuleppe juurde kuuluvast

dokumentatsioonist nähtub, et omandatava, tänase XXX kinnistu territoorium on piiratud

120 cm kõrguse rohelise võrkaiaga kolmest küljest, sh kinnistu XXX poolsest küljest (lisa

4). Lisaks rajas sama arendaja (s.o Artig KV OÜ) ka kinnistu XXX tn poolsele küljele

puitaia.

16. Arendaja lasi XXX kinnistu kokkuleppe kohaselt mõõdistada. 03.12.2004 piiriprotokollist

ja selle juurde kuuluvalt katastriüksuse plaanilt nähtub, et piir kulgeb mööda tänast

piirdeaeda ning tähistati siis metallpostidega 1–6 (vastuse lisad 5 ja 6). Käesoleva vaidluse

seisukohalt oluline on XXX ja XXX (tollal XXX) kinnistute vaheline XXX tänava poolne

piiripunkt, mis tähistati piiriprotokollis numbriga 1 ja märgiti looduses metalltoruga

(edaspidi: tänavapoolne piirimärk). Niisamuti nähtub piiriprotokollist, et katastriüksuste

piirid näidati kätte asjaosaliste juuresolekul. Teisisõnu määrati piirid kindlaks looduses

maamõõtmise tulemusel (ja mitte kaardimaterjali alusel). Tähendust omab ka asjaolu, et

2004. a koordinaatide mõõtmiseks kasutatud vahendid olid tänastest ebatäpsemad ning

lubatud kõrvalekalded suuremad.

17. Paarismaja ning aia valmimisel omandas kostja 29.07.2005 sõlmitud müügilepingu ja

asjaõiguslepingu alusel tänase XXX asuva kinnistu. Pärast kinnistu omandamist istutas

kostja XXX ja XXX kinnistute piirile heki. Kostja istutas heki XXX kinnistu vaatest

piirdeaiast sissepoole (lisa 8).

2007. aastal asendas kostja arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga, mis paikneb

looduslikult täpselt samas kohas, nagu varasemalt paiknes roheline võrkaed, mis eraldas

tänaseid XXX ja XXX kinnistuid. Nii hekki istutades kui piirdeaeda asendades lähtus

kostja mõistlikult sellest, et piirdeaed, mis kinnistu omandamise hetkel olemas oli, on

ehitaja poolt paigaldatud korrektselt. Kostjal ei olnud ei heki istutamise ega aia

asendamise ajal mingeid vastupidiseid andmeid ega ühtki mõistlikku põhjust selles ega

paar aastat varem toimunud maamõõtmise korrektsuses kahelda.

2-24-18321

18. 2014.a. kostja kinnistu jagamisel selle tänasesse koosseisu viidi läbi uus maamõõtmine.

24.01.2014 piiriprotokolli seletuskirjast nähtub, et kostja ja hagejate kinnistute

tänavapoolse piirimärki ei leitud loodusest üles (piiriprotokollis seekord tähistatud

numbriga 2) ning seetõttu paigaldati uus tänavapoolne piirimärk lähtudes varem

katastrisse kantud koordinaatidest, mitte looduses piiri tähistanud aia asukohast lähtuvalt.

24.01.2014 piiriprotokollist nähtuvalt olid piiride kättenäitamisel kohal nii kostja kui ka

tänase XXX kinnistu tollane omanik. Ühelgi asjaosalisel ei olnud pretensioone piirdeaia ja

heki, kui väljakujunenud piirirajatiste, asukoha osas. Seega ei olnud piirimärgi

paigaldamisel uude asukohta mingit praktilist mõju ning naabritel ei olnud põhjust asuda

piiripunkti määramise täpsust või õigsust täiendavalt uurima.

19. 2021.a. jagati XXX kinnistu, et mh moodustada tänane XXX kinnistu. Selleks viidi läbi

uus maamõõtmine. 07.03.2022 allkirjastatud piiriprotokollist nähtub, et ka seekordsel

(2021.a. oktoobris toimunud) piiride kättenäitamisel ei leitud looduses üles tänavapoolset

piirimärki ning seetõttu paigaldati järjekordne uus piirimärk koordinaatide alusel

varasematest piirimärkidest erinevasse kohta. XXX ja XXX kinnistute vahelise aiapoolse

piiripunkti osas (piiripunkt 3) jäeti piirimärk paigaldamata kostja ja XXX omaniku

kokkuleppel, sest piirimärgi paigaldamine oleks eeldanud täna vaidluse all oleva aia ja

heki lõhkumist.

Ka seekordsel piiride kättenäitamisel osalesid mõlema kinnistu omanikud ning naabritel ei

olnud piiri kättenäitamise ajal pretensioone piirdeaia ja heki, kui väljakujunenud

piirirajatiste, asukoha osas. Kinnistute omanikud leppisid kokku, et kinnistute piiril juba

pea 20 aastat asunud piirdeaeda ja hekki ei lõhuta. Seetõttu puudus ka siis naabritel põhjus

asuda piiripunkti täpsust või õigsust täpsemalt uurima. Tänaseks on hekk kasvanud

ligikaudu ühemeetrise läbimõõdu ja kolme meetri kõrguseks ühtlaseks taimestikuks, mis

on läbipääsmatu ning kulgeb mööda kinnistupiiri (lisa 12).

20. Hagejad omandasid XXX kinnistu 13.02.2024. Piirdeaia ja heki olemasolu ning nende

asukoht pidi olema hagejatele kinnistu omandamisel teada, kuivõrd need olid suurelt

nähtaval ka XXX müügikuulutustel.

21. Hagejad ei ole tõendanud XXX ja XXX kinnistute vahelise piiri paiknemist. Hageja

esitatud uurimistöös on kujutatud 10.08.2024 seisuga Maa-Ametist saadud katastriüksuste

informatiivseid (!) piire, millel puuduvad kehtivas praktikas õiguslik tähendus. Riigikohus

on varasemas praktikas sedastanud, et vaidluse korral piiri asukoha üle ei saa lähtuda

üksnes maakatastri andmetest, kuivõrd seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete

õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist. Nii ei saa ka

praegusel juhul tugineda katastriüksuste piiride määramisel 2024. a topo-geodeetilisele

uurimistööle, mille alusandmed pärinevad Maa-Ametis nähtuvatele katastriüksuste

piiridele.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleneb maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist

reguleerivatest õigusaktidest, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega

kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted

looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku

olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse

kaardistatud piiride alusel. See tähendab, et 2014.a. ja 2021.a. maamõõtmisel oleks tulnud

arvestada ka tegeliku piiri asukohaga, mitte üksnes kaardimaterjaliga. Viimast kinnitab ka

2-24-18321

AÕS § 128 lg 1, mille järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja

piirimärkidega seaduses sätestatud korras.

Üksnes kaardimaterjalidest ja plaanidest lähtumine katastriüksuse piiride

kindlaksmääramisel oleks põhjendatud üksnes juhul, kui piiri asukoht looduses ei oleks

teada. XXX ja XXX kinnistute puhul see aga nii ei ole, kuna kinnistute vahelisele piirile

rajati vahetult peale kinnistute esialgset väljamõõtmist loodusesse piirdeaed, mida naabrid

on kinnistute vahelise piirina tunnistanud üle 20 aasta.

22. Kostja ei ole käitunud pahauskselt AÕS § 148 lg 3 tähenduses. Esiteks on AÕS § 148 lg 3

alusel esitatav nõue välistatud juba üksnes seetõttu, et kostja näol ei ole tegemist ehitajaga.

Õiguskirjanduses on AÕS § 148 lg-tes 2 ja 3 kasutatud „ehitaja“ mõiste all silmas peetud

kinnisaja omanikku, kes ehitab või laseb ehitada. Kostja ei ole piirdeaeda aga ehitanud ega

ka lasknud ehitada. Kostja omandas tänase XXX kinnistu koos seda kolmest küljest, sh

kinnistu XXX poolsest küljest, ümbritseva piirdeaiaga (vt lisad 2, 3 ja 4). Kostja üksnes

asendas algse võrkpiirdeaia hiljem täpselt samas kohas puitaiaga. Nii ei ole kostja

käsitatav ehitajana AÕS § 148 lg 3 tähenduses.

Teiseks ei ole kostja piirdeaia asendamisel käitunud ka pahauskselt, mistõttu lasub

hagejatel piirdeaia osas talumiskohustus (AÕS § 148 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et

pahauskselt tegutseb selline isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa

kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale.

Lisaks sellele, et kostja ei valinud piirdeaia asukohta ning omandas kinnistu juba koos

piirdeaiaga, juhindus kostja piirdeaia asendamisel looduses märgitud piiridest, mis oli

kinnistu omanikule 2004. a piiriprotokolli kohaselt kätte näidatud. Kostjal ei olnud ühtki

mõistlikku põhjust 2004. a arvata, et piir võiks asuda mujal, kui maamõõtja poolt ette

näidatud kohas.

Ka täna puudub selgus, milline kolmest tänavapoolse piirimärke asukohast on tegelikult

õige.

Kostja märgib lisaks, et AÕS § 148 lg 3 alusel ehitaja (kelleks kostja ei ole) pahausksuse

hindamisel tuleb lähtuda ehitamise ajal teadaolevast informatsioonist. Nagu eespool

mainitud ilmnes esimene indikatsioon sellest, et katastripiirid võiksid paikneda maamõõtja

poolt ettenäidatud kohast erinevas kohas alles 2014. a XXX ja XXX kinnistute jagamisel.

Teisisõnu ei saa kostjale, kes asendas piirdeaia juba aastal 2007. a, omistada alles 2014. a

selgunud asjaolusid, mis teoorias oleksid võinud anda kostjale põhjuse täiendavalt

kontrollida, kas asukoht, kus ta piirdeaia asendas, kuulub tema kinnistu piiridesse. Liiatigi

toetab kehtiv praktika lähenemist, et olukorras, kus piirid on looduses maamõõtmise

tulemusel fikseeritud, tuleb eelistada lähtumist just looduslikest ja mitte

kaardimaterjalides või plaanidel märgitud piiridest, millele tugineb hageja.

Eelnevast järeldub, et hageja ei saa nõuda piirdeaia eemaldamist AÕS § 148 lg 3 alusel,

kuna kostja ei ole piirdeaeda ehitanud ega lasknud seda ehitada, samuti ei ole kostja

tegutsenud kuidagi pahauskselt.

23. Hageja nõuet ei ole võimalik lahendada ka AÕS § 80 lg 1 alusel. Kostja märgib, et

vähemalt osas, mis puudutab kinnistuid eraldavast hekist hageja kinnistu poole jäävat

maa-ala (kus mh asub piirdeaed), puudub kostjal asja valdus (vt nt lisad 8 ja 12). Seda

põhjusel, et kostjal puudub temale kuuluvalt kinnistult sellele maa-alale juurdepääs ilma,

2-24-18321

et ta peaks sisenema hagejate aeda. Heki moodustav taimestik on sedavõrd kõrge ja tihe,

moodustades sisuliselt taimedest koosneva „müüri“, et selle läbimine ei ole praktiliselt

kuidagi võimalik. Ka näiteks heki hooldus, on XXX poolt toimunud üksnes XXX kinnistu

omaniku nõusolekul. Nii ei saa kostjal olla ka valdust hekist hagejate kinnistu poole jääva

maa-ala üle (vt foto 1), mistõttu on vindikatsiooninõue välistatud.

24. Juhul, kui lähtuda kinnistute vahelise piiri määramisel tänastest maakatastri andmetest,

asub hekk mõlemal kinnisasjal. Õiguskirjanduses on leitud, et olukorras, kus piirirajatis

asub mõlemal maatükil ja ei ole reaalosadeks jagatav, on rajatis kaasomandis. Kuivõrd

hekk on 20 aasta jooksul kasvanud ühtlaseks müüri meenutavaks taimestikuks, ei ole ilma

hekki lõhkumata võimalik seda mingil viisil reaalosadeks jagada. Seega tuleb heki osas

kohaldada kaasomandi kohta käivaid sätteid. Kehtiva praktika ja õiguskirjanduse kohaselt

ei saa vindikatsiooninõuet esitada kaas- või ühisomanikud teise kaas- või ühisomaniku

vastu. Nii ei saa hagejad ka seetõttu nõuda AÕS § 80 lg 1 alusel kostjalt välja maa-ala,

millel hekk kasvab.

25. Piirirajatist ei või kasutada selle otstarbe vastaselt või naabrile kahju tekitades. Hagejad

03.12.2024 hagiavalduses ekslikult järeldanud, justkui ei saaks heki kujul olla tegemist

piirirajatisega AÕS § 151 tähenduses. AÕS § 151 lg 1 järgi on piirirajatisega tegu juhul,

kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise

asjaga. Säte on kohaldatav juhul, kui piirirajatis asub mõlemal kinnisasjal. Antud juhul on

hekk piirirajatis, juhul kui lähtuda kinnistute vahelise piiri määramisel tänastest

maakatastri andmetest.

Hekki on piirirajatisena käsitlenud ka XXX varasem omanik, mis nähtus muuhulgas

15.10.2021.a. tehtud kokkuleppest hekki piiripunkti märke paigaldamiseks mitte lõhkuda,

mis dokumenteeriti 07.03.2022.a. allkirjastatud piiriprotokollis.

26. Piirirajatis on naabrite ühiskasutuses. AÕS § 151 lg 2 kohaselt ei või piirirajatist kasutada

viisil, mis ei ole piirirajatise otstarbe kohane või põhjustab naabrile kahju. Heki otstarve

on tekitada esteetiliselt nauditav läbimist mittevõimaldav visuaalne barjäär. Heki

kasutamine seda lõigates viisil, mille tulemusel kaotaks hekk oma esteetilise välimuse,

muutuks läbitavaks või läbinähtavaks oleks vastuolus piirirajatise otstarbega. Hagejate

soovi kohane heki lõikamine põhjustaks tõenäoliselt ka kogu 20 aastat kasvatatud ja

hooldatud heki hävimise, mis põhjustaks kostjale märkimisväärset kahju. Hagi

rahuldamine ei ole ka seetõttu võimalik.

27. Istungil märkis kostja seoses hagejate rahalise nõudega, et jääb arusaamatuks, miks

hagejad pidasid vajalikuks selliseid toiminguid teha, mis on selle kahjunõude aluseks.

Rahaline nõue ei ole põhjendatud. Kiri oli sama, mis oli juba varem kostjale esitatud ja

kirja kättetoimetamine kohtutäituriga, tekitades täiendavaid kulusid, on asjakohatu.

Hagejatele oli hästi teada, et kostjal on advokaatidest esindajad ja ka varem pole olnud

probleemi kirjade vastuvõtmisega. Ei vaidlusta, et hagejal on õigus valida, kuidas soovib

tahteavaldust esitada. Kahju hüvitamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et kõikidel on

kohustus kahjusid vähendada. Hagejad jätsid kohustuse kahjude vähendamiseks täitmata,

kogu kiri sellisel kujul oli tarbetu, see ei sisaldanud uut informatsiooni ja hagejatel olid

teada kostja vastused sellele enne kirja saatmist. Selle üle oli peetud varem kirjavahetust,

kohtutud ja läbi räägitud.

2-24-18321

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

28. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

29. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:



hagejad on XXX (registriosa nr XXX) asuva kinnisasja kaasomanikud;



kostja XXX (registriosa nr XXX) asuva kinnisasja omanik;



hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga;



hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja kostja ebaseaduslikult rajatud

piirdeaia ja kostja taimede (heki) eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024;



kostja oma 26.11.2024 vastuses keeldus piirdeaia ja taimede (heki) eemaldamisest.

30. Hagejad paluvad: välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse kostja

poolt hõivatud XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) osa (orienteeruvalt 30,8 m2);

määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: kohustada kostjat ühe kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr

XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX

kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra; välja mõista kostjalt

hageja K. D.e kasuks kahjuhüvitis 345,26 € koos viivisega alates hagi esitamisest kuni

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle teises lauses sätestatud määras.

31. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hagejad ei ole tõendanud kinnistute

vahelise piiri paiknemist; (ii) kostja ei ole käitunud pahauskselt AÕS § 148 lg 3

tähenduses; (iii) kostjal ei saa olla valdust hekist hagejate kinnistu poole jääva maa-ala

üle, mistõttu on vindikatsiooninõue välistatud; (iv) hekk on piirirajatis, asudes mõlemal

maatükil ja ei ole reaalosadeks jagatav, ja on seega kaasomandis ning naabrite

ühiskasutuses, mistõttu ei saa vindikatsiooninõuet esitada; (v) rahaline nõue ei ole

põhjendatud, kuna nõudekirja koostamise ja saatmisega seotud kulu ei olnud vajalik.

32. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82

lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat

asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on

omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus

või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus

saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-14 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 80 lg 1

kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on kinnisasja omanik, (ii) kostja on kinnisasja

valdaja ning (iii) kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta.“

2-24-18321

33. Kuivõrd vindikatsiooninõue kuulub asja omanikule ja poolte vahel on vaidlus, kus kulgeb

kinnistute vaheline piir, tuleb esmalt lahendada nimetatud küsimus. Tulenevalt AÕS §-st

80 ja § 82 lg-st 1 peavad hagejad tõendama, et vaidlusalune maa-ala kuulub neile.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-67-12 p-is 20 märkinud, et kinnistusraamatu kanne ei ole

(vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav.

Sama lahendi p-is 21 märkis Riigikohus, et piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus

viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Need andmed esitab KRS § 13 lg 2 esimese lause

ja MaaKatS § 4 lg 2 p 1 järgi kinnistusosakonnale maakatastri pidaja (Maa-amet).

Sama lahendi p-is 23 on Riigikohus viidanud, et ekslik on kohtute seisukoht, et

piirivaidluse puhul tuleb maakatastris andmete olemasolul lähtuda üksnes nendest.

Seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette

nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes

kinnisasja heauskselt omandada.

Lahendi p-ides 24-25 on Riigikohus järeldanud, et maakatastrit ja katastriüksuste

moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii

maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele

vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel

ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult

katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Seda kinnitab ka AÕS § 128 lg 1, mille järgi

määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses

sätestatud korras. Eelnev ei tähenda siiski, nagu ei oleks katastrijärgsetel piiridel üldse

tähtsust. Kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel

vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja

MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse

piirivaidluses katastrikannete õigsust.

Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et

piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh

piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud

piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS §

129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. /…/ Kolleegiumi arvates ei ole alust

katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest kõrvale kalduda ainuüksi

põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti

kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud.

Kohus leiab, et hagejad on veenvalt tõendanud, et nad on vaidlusaluse maatüki omanikud,

st et see kuulub hagejate kinnisasja koosseisu. Kohus võtab aluseks hagejate esitatud

plaani (dtl 6), kuivõrd see põhineb kehtivatel katastriandmetel, mille õigsust eeldatakse.

Kostjad ei ole suutnud põhjendada ega tõendada vastuväidet, mille kohaselt tänane

katastrikaardilt nähtuv piir oleks väär. Võrreldes esitatud piiriprotokolle, on ilmne, et

kõikide teostatud mõõdistuste tulemused on sisuliselt identsed, mõõdistustulemused

erinevad vaid sentimeetrite ulatuses (vt 2014. a mõõdistamise seletuskiri dtl 54 ja võrdle

2003. a katastriüksuse plaaniga dtl 51). Seda on kinnitanud ka maakatastri pidaja oma

30.05.2024 kirjas kostjale (dtl 94-95).

2-24-18321

34. Järgnevalt selgitab kohus välja, kas kostja valdab hagejale kuuluvat vaidlusalust kinnistu

osa.

Õiguskirjanduses (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 80 komm, p 3.2.2) on

viidatud, et vindikatsiooninõue suunatud isiku vastu, kes võõrast asja valdab (§ 32), ehk

valdaja vastu. Valdaja all tuleb § 33 lg 1 kohaselt mõista mis tahes isikut, kelle tegeliku

võimu all omanikule kuuluv asi on. Valdajaks olemine ei eelda lõike 1 kohaselt seda, et

valdaja valdaks kogu omanikule kuuluvat asja tervikuna: näiteks võib naaberkinnistute

vahel kulgeva piirdeaia ebaõige paiknemise korral kinnistu omanik, kelle kinnistule

ebaõigesti paigaldatud piirdeaed ulatub, nõuda naaberkinnistu omanikult aia

ümberpaigutamist ning aiaga piiratud kinnistu osa väljaandmist § 80 lg 1 alusel.

Puudub vaidlus, et vaidlusaluse taimestiku (sh heki) ja piirdeaia (dtl 60-61) on rajanud

kostja eesmärgiga eraldada oma kinnistut naaberkinnistust. Kohus on ülal leidnud, et

vaidlusalune kinnistu osa, millel kõnealused kostjale kuuluvad hekk ja piirdeaed asuvad,

kuulub hagejale. Seega võiks asuda seisukohale, et kostja teostab viidatud esemetega

hageja kinnistu osa valdust, millega omakorda takistab hagejatel oma kinnistut täies

mahus valdamast. Siinkohal ei oma tähtsust, kas kostja isiklikult pääseb valdust teostama

hekist hagejate kinnistu poole jääva maa-ala üle, tähtsust omab vaid see, et kostja poolt

rajatud objektid hõivavad hagejatele kuuluvat kinnistut.

35. Samas on kostja asunud seisukohale, et taimestiku (sh heki) ja piirdeaia puhul on tegemist

piirirajatisega, mistõttu on see ühiskasutuses ja kohaldamisele kuuluvad kaasomandi

sätted. Kostja leiab, eeltoodud põhimõte välistab vindikatsiooninõude, kuna seda ei saa

esitada kaas- või ühisomanikud teise kaas- või ühisomaniku vastu.

AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki,

kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja

kuuluvusest. Ühisele kasutusõigusele tuleb AÕS § 70 lg 7 järgi kohaldada ühise omandi

kohta kehtivaid sätteid ja tulenevalt AÕS § 70 lg-st 6 kuuluvad kohaldamisele kaasomandi

kohta kehtivad sätted, kui ühise kasutusõiguse kohta ei ole sätestatud teisiti. Piirirajatis ei

ole seega piirnevate kinnisasjade omanike ühine omand AÕS § 70 lg 1 mõttes, vaid

tegemist on ainult ühiskasutuses oleva asjaga. Seega ei reguleeri AÕS § 151 lg 1

taimestiku (sh heki) ja piirdeaia omandiküsimust, mistõttu ei saa järeldada, et see oleks

kaas- või ühisomandis.

Seoses vaidlusaluse taimestiku (sh heki) ja piirdeaia omandiga märgib kohus, et tuleb

lähtuda üldistest põhimõtetest, eelkõige TsÜS §-st 54, millest tulenevalt kuulub piirirajatis

sellele naabrile, kelle maatükil see asub. Hagejate esitatud plaanilt nähtub, et vaidlusalune

taimestik (sh hekk) ja piirdeaed asuvad hagejate kinnistul, mistõttu kuulub nende omand

hagejatele. Seega ei kohaldu ka piirirajatisi puudutav regulatsioon, kuna see eeldab, et

piirirajatis asub mõlemal kinnisasjal.

36. Eeltoodu tulemusel on kohus seisukohal, et kostja teostab vaidlusaluse taimestiku (sh

hekiga) ja piirdeaiaga hagejatele kuuluva kinnisasja osa valdust.

37. Kostja on märkinud, et hagejatel on piirdeaia talumiskohustus AÕS § 148 lg 2 kohaselt.

AÕS § 148 lg 1 sätestab, et ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa,

mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist

2-24-18321

lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt

käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama. AÕS § 148 lg 2 sätestab, et kui käesoleva

paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab

naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema

kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist

hüvitist. AÕS § 148 lg 3 sätestab, et naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma

kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui

kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei

olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.

Kohus on ülal tuvastanud, et kostja kinnistu piirdeaed ulatub üle hagejate kinnisasja piiri.

Puudub vaidlus, et talumiskohustus ei saa tuleneda kinnistusraamatusse kantud

talumiskohustust ettenägevast asjaõigusest, kuivõrd selline kanne hagejate kinnisasja

kohta avatud registrikandes puudub. Seega saab kõne alla tulla üksnes seadusjärgne

talumiskohustus. Selleks, et vastava talumiskohustuse olemasolu tuvastada, tuleb

tuvastada, kas kostjat võib pidada piirdeaia ehitajaks ning kas ta oli ehitamisel heauskne

või pahauskne. Puudub vaidlus ka selles, et hagejad või nende kinnisasja eelmised

omanikud oleks piirdeaia rajamisele vastuväiteid esitanud.

AÕS § 148 kasutatud ehitise mõiste sisustamisel tuleb kasutada EhS § 2, mille lg 1

esimese lause järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse

tulemusena ehitatud terviklik asi. EhS § 2 lg 1 teise lause järgi jagunevad ehitised

hooneteks ja rajatisteks. Hoone on EhS § 2 lg 2 esimese lause järgi katuse, siseruumi ja

välispiiretega ehitis. Rajatiseks on EhS § 2 lg 3 esimese lause järgi ehitis, mis ei ole

hoone. Sättega on hõlmatud nii hooned kui rajatised. Vaidlusaluse piirdeaia puhul on

tegemist rajatisega.

Õiguskirjanduse (vt Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, AÕS § 148 komm, p

3.1.2) kohaselt on AÕS § 148 kohaldatav üksnes hoone esmakordsel terviklikul

püstitamisel. Selle aluseks on sätte kaitse-eesmärk: tagada kord ehitatud ehitise väärtus.

Sellest ideest lähtudes ei peaks lg 2 alusel tekkiv talumiskohustus kehtima üle piiri ulatuva

ehitise ümberehitamisele või suurendamisele, küll aga võib teha selle säilitamiseks

vajalikke ehitustöid. Puudub vaidlus, et kostja kinnistu arendamisega tegelenud ettevõte

rajas hagejate kinnistu poolsesse külge 120 cm kõrguse rohelise võrkaia (dtl 46) ning

sellises seisukorras kostja selle 2005. a ka omandas. Puudub vaidlus, et 2007. a asendas

kostja arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga (dtl 52), mis paikneb samas kohas

nagu varasemalt paiknes roheline võrkaed. Seega nähtub kostja enda poolt esiletoodust, et

ta on algse võrkaia lammutanud ja ehitanud selle asemele uue puitaia. Asjakohatu on

viited arendaja tegevusele, kuna kostja on ise 2007. a uue piirdeaia ehitanud, mistõttu võib

teda AÕS § 148 lg-te 2 ja 3 mõttes ehitajaks pidada.

Heausksus selle sätte mõttes tähendab, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki

teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale (vt Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne,

AÕS § 148 komm, p 3.1.5). Kohus nõustub hagejaga, et kostja oli 2007. a uue piirdeaia

ehitamisel pahauskne. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-89-11 p-is 14 asunud seisukohale,

et § 148 lg 3 kaitse-eesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli

piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et

ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik

kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud

ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt.

2-24-18321

Kostja rajatud puitaed paiknes kinnistute piirialal, mistõttu lasus kostjal vaatamata

varasema aia paiknemisele kohustus kontrollida, kas ehitisealune maa kuulub täielikult

tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Kuivõrd kostja

nimetatud kohustusi ei täitnud, on kostja olnud pahauskne ning hagejatel puudub AÕS §

148 lg 2 sätestatud talumiskohustus.

Isegi kui kostjal oli hagejate kinnisasja eelmiste omanikega kokkulepe või nende nõusolek

üle piiri ehitamiseks, on see käsitatav võlaõigusliku kokkuleppena, mille sisuks on

piirdeaia ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Selline kokkulepe ei ole siduv

naaberkinnisasja uue omaniku suhtes. (RKTKo 01.04.2016 nr 3-2-1-136-15, p 16).

38. Kostja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, et kostjal oleks mõni muu õiguslik alus

vaidlusaluse kinnistu osa valdamiseks.

39. Kuivõrd kostjal puudub alus kinnistu osa valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel

hagejale kui kinnistu omanikele vaidlusaluse kinnistu osa valdus tagastada. Kohus lisab

lahendi selguse huvides sellele vastava plaani.

40. Hagejad palusid määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: kohustada kostjat ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX

(registriosa nr XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis

asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra. Kostja ei

ole taotlusele vastuväited esitanud.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Õiguskirjanduses on märgitud, et asja väljaandmise osaks saab ilmselt lugeda ka valdajale

kuuluvate asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest nende kinnisasjale jäämine takistab

omaniku valdust, seega on väljaandmise kohustuse osaks ka nende asjade kinnisasjalt

eemaldamine (Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, § 80 komm, p 3.4.3).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate taotluse kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks.

41. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja K. D.e kasuks kahjuhüvitis 345,26 € koos

viivisega alates hagi esitamisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle

teises lauses sätestatud määras.

Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja

tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128

lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle

teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui

kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma,

peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu 13. aprilli

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-24-18321

2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab

hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid,

millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.

Kohtu hinnangul ei ole kohtuväliselt kantud kulud vajalikud. Nõudekirja (dtl 8) on hageja

saatnud oma nimel ning sellest ei nähtu, et selle koostamisel oleks kasutatud õigusabi.

Lisaks on nõudekirjas juba viidatud varasemalt saadetud kirjadele, mh hageja advokaatide

TGS Baltic 10.04.2024.a kirjale, ühtlasi korduvatele läbirääkimistele. Viidatud olukorras

täiendavate õigusabikulude tekitamist ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti ei

ole viidatud kirja näol tegemist dokumendiga, millele oleks seadusest tulenevalt

kehtestatud kättetoimetamise kohustus. Kohus jätab hageja rahalise nõude rahuldamata.

Sellest johtuvalt ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

42. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

43. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

44. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab vindikatsiooninõude lahendamisega seotud kulud kostja kanda ning rahalise

nõudega seotud kulu hageja I kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

45. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

46. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s

2 sätestatud korras.

2-24-18321

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 04.04.2025 kohtuotsus.