2-25-3504/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedXn (hageja) esitas 06.03.2025 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xx.xx.xxxx Tallinnas. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 2019. aasta maikuus ning kohtuväliselt lahutamine pole osutunud võimalikuks, kuna kostja ei ela Eestis.
Legislator headnote
AI generated2-25-3504/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-3504 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Mari-Ann
Veiermann,
e-post mariann@tornimae.ee Kostja Y (isikukood XXX), elukoht xxx, e-post xxx Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinnas.
3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub.
4. Tagastada Xle pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, ning kanda see Xni arvelduskontole nr XXXXXXXX.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited
1. Xn (hageja) esitas 06.03.2025 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xx.xx.xxxx Tallinnas. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 2019. aasta maikuus ning kohtuväliselt lahutamine pole osutunud võimalikuks, kuna kostja ei ela Eestis.
2. Kostja teatas 04.04.2025 e-kirjas, et võtab hagi õigeks.
3. 04.04.2025 teatasid pooled, et loobuvad edasikaebeõigusest.
Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).
5. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinnas. Hageja on esile toonud, et poolte abieluline kooselu lõppes 2019. aasta mais. Kostja on kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise küsimuses ning kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Kostja on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu lahutamisega.
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
7. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte xx.xx.xxxx sõlmitud abielu. Hageja on palunud jätta perekonnanime samaks, seega otsusega hageja perekonnanime ei muudeta.
8. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p-st 3 tuleneb, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kirjalikult kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv 50 eurot. Hageja on taotlenud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole nr XXXXXXXX.
9. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik