2-17-2152/160 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-2152

Kohtuasi

Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag

hagi Bayer Pharma AG vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bayer Pharma AG apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

260 587,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar

Reszvenytarsasag (Ungari Vabariigi registrikood 01-10-

040944), lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar

Talviste

Kostja (apellant) Bayer Pharma AG (Saksamaa

Liitvabariigi registrikood 2541062), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Mari Must

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bayer Pharma AG apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2023 otsus osas, millega maakohus mõistis välja

47 418,7 eurot ületava kahju hüvitise ja seda ületavalt osalt viivise, samuti

menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja kahjuhüvitis 47 418,7 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 34 922,54 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest

viivis 47 418,7 euro suuruselt kahjuhüvitiselt, samuti muuta menetluskulude

jaotust.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. rahuldada Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag hagi Bayer

Pharma AG vastu osaliselt.

2-17-2152

4.2. mõista Bayer Pharma AG-lt Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar

Reszvenytarsasag kasuks välja:

4.2.1. kahjuhüvitis 47 418,7 eurot;

4.2.2. kahjuhüvitiselt (47 418,7 eurot) kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 34 922,54 eurot;

4.2.3. kahjuhüvitiselt (47 418,7 eurot) alates 05.04.2025 kuni kahjuhüvitise

täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis;

4.3. rahuldada Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag taotlus määrata

osaliselt kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning määrata, et

kohtuotsus tuleb 21 390,49 euro ulatuses täita tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja 2-

16-13597 tasutud hagi tagamise tagatiste arvel järgmiselt:

4.3.1. maksta tsiviilasjas nr 2-10-44883 Bayer Schering Pharma AG eest

16.09.2010 Rahandusministeeriumi kontole tasutud hagi tagamise

kautsjon 11 119,98 eurot (173 990 Eesti krooni) pärast kohtuotsuse

jõustumist välja Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag

pangakontole järgmiste rekvisiitidega: saaja Richter Gedeon Nyrt.;

pank MKB BANK ZRT; SWIFT MKKBHUHB; IBAN HU79 1030 0002

5021 1543 2630 4884;

4.3.2. maksta tsiviilasjas nr 2-16-13597 Bayer Pharma AG eest 08.09.2016

Rahandusministeeriumi kontole tasutud hagi tagamise tagatis 10 270,51

eurot pärast kohtuotsuse jõustumist välja Richter Gedeon Vegyeszeti

Gyar Reszvenytarsasag pangakontole järgmiste rekvisiitidega: saaja

Richter Gedeon Nyrt.; pank MKB BANK ZRT; SWIFT MKKBHUHB;

IBAN HU79 1030 0002 5021 1543 2630 4884;

4.4. jätta enne asja teist korda maakohtus läbi vaatamist tekkinud menetluskulud

poolte endi kanda, v.a maa- ja ringkonnakohus tasutud riigilõiv, mis jätta

poolte kanda võrdsetes osades, ning alates asja teist korda maakohtus läbi

vaatamisest tekkinud menetluskulud 69% ulatuses hageja kanda ja 31%

ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-17-2152

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag (hageja) esitas 09.02.2017 (nõuet

suurendatud 06.07.2017) Harju Maakohtule Bayer Pharma AG (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 413 628,38 eurot ning alates hagi

esitamisest (suurendatud nõude osas alates nõude suurendamisest) kuni kahjuhüvitise

tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt plaanis hageja 2010 tulla Eestis turule ravimiga

Midiana (ravimpreparaat raseduse vältimiseks), mis sisaldab toimeainena drospirenooni ja

etinüülöstradiooli. Hageja täitis turule sisenemiseks kõik nõuded ja tingimused, sh väljastati

talle müügiluba ja ravim lisati soodusravimite nimekirja. Kostja nimele oli Eestis

registreeritud patent EE05128 „Farmatseutiline kompositsioon ja preparaat, mis sisaldavad

drospirenooni ja etinüülöstradiooli, ning nende kombinatsiooni kasutamine farmatseutilise

kompositsiooni valmistamiseks“. Kuna kostja leidis, et hageja ravim rikub tema kui

patendiomaniku ainuõigusi, esitas ta 16.09.2010 hageja vastu Harju Maakohtule hagi

patendist tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks (tsiviilasi nr 2-10-44883). Harju

Maakohus tagas selles kohtuasjas 27.09.2010 määrusega hagi ning hagejal keelati mh ravimi

Midiana müük Eestis (I hagi tagamine). Hageja vaidles kostja nõudele ja hagi tagamisele

vastu. Euroopa Patendiameti Apellatsioonikomisjoni 07.07.2011 otsusega tühistati kostjale

kuuluva Eesti patendi EE05128 Euroopa analoogpatent EP 1214076, mis põhines samal

rahvusvahelisel patenditaotlusel ja samadel prioriteedinõuet kinnitavatel dokumentidel. Harju

Maakohus tühistas 15.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-37678 ka kostja Eesti patendi

EE05128, kuna see ei vastanud seaduses sätestatud patentsuse kriteeriumile. Maakohtu otsus

jõustus 13.06.2016. Kostja esitas 26.08.2016 hageja vastu tsiviilasjas nr 2-10-44883 esitatud

patendiõiguse rikkumisest hoidumise hagi tagasivõtmise avalduse, maakohus võttis

23.11.2016 määrusega hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasja nr 2-10-44883

menetluse ja tühistas hagi tagamise abinõu. Määrus jõustus 09.12.2016.

Pärast 26.08.2016 hagi tagasivõtmist tsiviilasjas nr 2-10-44883 esitas kostja 08.09.2016

hageja vastu uue hagi ja hagi tagamise taotluse teise samasse patendiperekonda kuuluva Eesti

patendi EE05317 rikkumisest hoidumiseks (tsiviilasi nr 2-16-13597), kuigi Harju Maakohtu

31.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40378 oli ka see patent uudsusnõudele mittevastavuse

tõttu tühistatud ja Euroopa Patendiameti 30.01.2012 otsusega oli tühistatud Eesti patendi

Euroopa analoogpatent EP 1380301. Harju Maakohus tagas 19.09.2016 määrusega selles

asjas esitatud hagi ja keelas hagejal ravimi Midiana müümise. Kostja patendi tühistanud

kohtuotsus jõustus 29.03.2017 ning Harju Maakohus tühistas 09.05.2017 määrusega hagi

tagamise abinõu viivitamata täidetava määrusega.

1.2. Tsiviilasjas nr 2-10-44883 kohaldatud hagi tagamise tõttu ei olnud hagejal võimalik müüa

Eestis ravimit Midiana alates 2010 kolmandast kvartalist kuni detsembrini 2016. Samal ajal

jätkas kostja oma ravimite Yarina, Yasminelle ja Yaz monopoolset müüki Eestis. Lisaks tuleb

arvestada, et 2012 oleks hageja sarnaselt Läti ja Leeduga ka Eesti turule tulnud teise samu

toimeaineid sisaldava geneerilise ravimiga Daylette, mille müümiseks on tal müügiluba alates

01.02.2011. Kuigi määruse kohaselt oli keelatud vaid Midiana müük, on ilmne, et samu

toimeaineid sisaldava teise nimega ravimiga turule tulemisel oleks keelatud ka selle müük.

Hagi tagamise tõttu tekkis hagejal kahju, mis seisneb saamata jäänud müügitulus, mida hageja

oleks nimetatud ajavahemikul teeninud, kui ta oleks saanud oma ravimitega turule tulla.

2-17-2152

Hageja kahjuarvestus põhineb sellel, millistes kogustes ja hindades müüs kostja aastatel

2010–2016 drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid Yarina ja Yaz Eestis.

Andmed põhinevad hulgimüüjate müügiaruannete andmetel (Medicube infosüsteem) ja

veebilehel ravimiinfo.ee oleval ravimite jaemüügihindade informatsioonil, mille alusel on

välja arvutatud kostja ravimi ühe ühiku müügihind hulgimüüjale. Hageja võttis kahju

arvutamisel arvesse, kui suure osa turust oleks ta oma ravimitega turule tulemisel hõivanud,

arvestades ka konkurentidega, kelle suhtes saavutas kostja samadel alustel hagi tagamise

korras müügikeelud (Sandoz ja Ladee Pharma Baltics UAB (uue ärinimega UAB Exeltis

Baltics)). Hageja võttis sotsiaalministri 08.12.2014 määruse nr 123 § 25 lg 21 p 1 järgi

arvesse, et tema geneeriliste ravimite müügihind oleks olnud kostja originaalravimi

müügihinnast 30% madalam. Samas on kahjuarvestuses arvestatud sellega, et hageja vastava

ravimi turuosa oleks aasta-aastalt suurenenud. Seda, et originaalravimi Yarina osas väheneb

turuosa geneerilise ravimi turule tulekul 30% ning Yasminelle ja Yaz osas 10%, selgitas ka

kostja ise tsiviilasjas nr 2-10-44883. Konservatiivse kahjuarvestuse kohaselt oleks hageja

geneeriline ravim hõivanud 10% turuosa ja igal järgmisel aastal täiendava 5%, kuni oleks

jõudnud 25%-lise turuosani. See arvestab ka konkurentide geneeriliste ravimite turule

tulekuga.

Kokku jäi hagejal tsiviilasjas nr 2-10-44883 kohaldatud hagi tagamise tõttu ajavahemikul

2010 kolmas kvartal kuni detsember 2016 saamata müügitulu 390 162,7 eurot (sh Midiana

osas 239 677 eurot ja Daylette osas 150 485,67 eurot) ning tsiviilasjas nr 2-16-13597

kohaldatud hagi tagamise tõttu täiendavalt ajavahemikul 2017 jaanuar kuni aprill (k.a)

müügitulu 23 465,68 eurot (sh Midiana osas 10 864,42 eurot ja Daylette osas 12 601,26

eurot).

Lisaks oli hageja teinud ulatuslikke ettevalmistusi ravimi turule toomiseks, sh transpordi- ja

pakendamise kulu, eestikeelse infolehe hankimise kulu ning turustamiskulud.

1.3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 lg 1 p 1

alusel hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist, sh VÕS § 128 lg 4 tähenduses saamata

jäänud tulu hüvitamist. Hagejale on tekkinud kahju ning kahju ja kostja tegevuse vahel on

põhjuslik seos.

1.4. Hageja ei säästnud seoses ravimi müümise võimatusega midagi, mistõttu ei ole võimalik

kahjust ka midagi maha arvata. Kuna Eesti turg on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga

väike, ei säästnud hageja Eesti jaoks tootmata jäänud koguste mittetootmisega tootmis- ega

muid kulusid. Ravimi kasumlikkust ei saa võrdsustada ettevõtte kasumiga, sh oli 2011

ettevõtte puhaskasum 20%, kuid brutokasum 68%. Tegevuskasumi leidmiseks tuleb

brutokasumist maha arvata uuringu- ja arenduskulud. Lisaks tuleb arvestada, et hageja on

kandnud kostja tõttu kohtukulusid ligi 172 000 eurot, mida kostja ei ole hüvitanud, ning

kandis kulusid ka ravimi müügiks ettevalmistamisel. Seega oleks kahjuhüvitisest väidetava

säästu maha arvamine äärmiselt ebaõiglane. Kui kohus peaks hindama säästetud kulusid

siseveendumuse kohaselt, tuleb eeltoodut arvestada, et kahju hüvitamise eesmärk ei jääks

saavutamata.

1.5. Hagejale kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav.

1.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on hagejal VÕS § 113 lg 1 järgi õigus

nõuda kostjalt seadusjärgses määras viivist, sh TsMS § 367 järgi kuni kohustuse täitmiseni.

2-17-2152

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõutav puhtmajanduslik kahju TsMS § 391 lg

1 alusel hüvitatav, ilma et hageja näitaks ära, millist kaitsenormi hagi tagamisega rikuti.

2.2. Hageja ei ole ka tõendanud nõude rahuldamise eeldusi, s.o kahju tekkimist ning

põhjuslikku seost hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel.

Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, millisest hetkest alates oli tal võimalus saada

Midiana müügist tulu, st ta oli teinud kõik ettevalmistused ja oleks saanud faktiliselt turule

tulla. Formaalsete nõuete täitmisest ei piisa turule tulemiseks. Hageja väited kavatsusest ja

võimalusest tulu saada on vastuolulised ja tõendamata.

Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis otsene varaline kahju, s.o otsesed kulutused transpordile,

pakendamisele, pakendi eestikeelse infoga varustamisele ja turustamise ettevalmistamisele.

Hageja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu suuruse aluseks võetud asjaolusid. Hageja eeldas

oma hüpoteetilise turuosa aasta-aastalt suurenemist 10%-lt 25%-le, kuid hagiavaldusest ei

selgu, kuidas selliste turuosade suurusteni on jõutud. Õige ei ole väide odavama alternatiivi

turule toomisel originaalravimi müügitulu kiire ja järsu languse kui asjaolu üldtuntuse kohta.

Tegemist ei ole mitte üldtuntud asjaolu, vaid ebaõige üldistuse ja turukäitumisele lihtsustatud

lähenemisega. Hagiavaldusest ei selgu, kuidas mõjutas hageja võimalikku turuosa teiste

konkureerivate geneeriliste ravimite võimalik turule sisenemine, kuigi hageja väitel on seda

arvesse võetud. Hageja teoreetiline müügitulu oleks Eestis olnud arvutatust oluliselt väiksem.

Hageja on jätnud müügitulust maha arvamata säästetud kulud, mida ta oleks pidanud

müügitulu saamiseks tegema. Hageja ei ole tõendanud, et ta suutis toota ravimit ilma

igasuguste kuludeta. Kui hageja ei suuda seda tõendada, saab kohus otsustada säästetud

kulude suuruse oma siseveendumuse kohaselt.

2.3. Arvestades seda, et hagi tagati 27.09.2010 ja hagi tagamine tühistati 23.11.2016

määrusega, mis jõustus 09.12.2016, ei saanud hagejal tekkida kahju ajavahemikul

01.07.2010–26.09.2010 ning 2016 detsembris. Hagejal ei saa olla kostja vastu kahju

hüvitamise nõuet ka osas, mis eelnes patendi tühistamisele. Seadusandja on õiguskindluse

huvides piiranud patendi tühistamise tagasiulatuvat jõudu ning teistel isikutel ei teki patendi

tühistamisel sellele eelneva perioodi osas nõudeid patendiomaniku vastu. Otsus patendi

EE05128 tühistamise kohta jõustus 13.06.2016. Seega tuleb hageja nõuet vähendada ja

piirduda ajavahemikuga 13.06.2016–09.12.2016.

2.4. Kuna hagi tagamine puudutas mõlemal juhul üksnes Midiana turustamist ega sisaldanud

Daylette turustamise keeldu ning esimese hagi tagamise ajal ei olnud hagejal selle ravimi

müügiluba, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt selle ravimi müügist saamata jäänud tulu

hüvitamist. Hagi tagamise ja sellise kahju vahel puudub põhjuslik seos.

2.5. Puhtmajandusliku kahju kostjalt kogu ulatuses väljamõistmine oleks mõistlikult

vastuvõetamatu. Kostja tugines Eesti Vabariigis väljaantud patendile ning tal oli õigustatud

eeldus, et patent on kehtiv. Sellele tuginedes teostas kostja seaduspäraselt ja heauskselt oma

tsiviilprotsessiõigusi. Kahju tekitava olukorra lõpetamine ei olnud kostja kontrolli all, sest

hagi tagamist saab tühistada üksnes kohus. Kuna kostja esitas hagi tagasivõtmise avalduse

2-17-2152

kohtule 26.08.2016, on igal juhul alates sellest ajast põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine

vähemalt poole võrra.

2-17-2152

Menetluse edasine käik

3. Harju Maakohus jättis 05.10.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 15 017 eurot.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. juuni 2019. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja

tegi tühistatud osas otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 6156 eurot 55 senti ja viivise. Menetluskuludest 99% jäi hageja kanda ja

1% kostja kanda.

5. Riigikohus tühistas 30.04.2020 otsusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saatis

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohus muutis oma varasemat seisukohta ning leidis, et tõlgendades TsMS § 391 lg 1 p 1

kooskõlas intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta 29.04.2004 vastu võetud Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nr 2004/48/EÜ (direktiiv 2004/48) art 9 lg-ga 7 ja Euroopa

Kohtu praktikaga, ei ole saamata jäänud tulu hüvitamine TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel

välistatud.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul mh arvestada Euroopa Kohtu seisukohta asjas nr

C-688/17, mille kohaselt tuleb hüvitada kahju, mis on tekkinud ajutiste meetmete võtmise

õigustamatust taotlusest, seejuures on abinõu õigustatud, kui mis tahes viivitus võib

põhjustada korvamatut kahju intellektuaalse omandi õiguse omajale, ning õigustamata, kui

puudub oht, et meetme rakendamisega viivitamisel põhjustatakse korvamatut kahju. Ajutise

meetme taotlust ei saa pidada a priori õigustamatuks. Asjaolu, et ajutised meetmed tunnistati

kehtetuks, võib olla üks vajalik tingimus, kuid seda ei saa pidada määravaks tõendiks selle

kohta, et kehtetuks tunnistatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus oli põhjendamatu.

Kohus peab kontrollima, et hageja ei ole meedet kuritarvitanud. Selleks tuleb nõuetekohaselt

arvesse võtta kõiki juhtumi asjaolusid, sh poolte käitumist. Seega tuleb kohtul asja

lahendamisel esmalt hinnata, kas hagi tagamise avalduse esitamisel esines oht, et praeguse

asja kostjal tekib korvamatu kahju, st kahju, mida ei ole hiljem võimalik heastada, kui ta hagi

tagamist ei taotle, arvestades mh seda, kas toimus ja millises staadiumis oli tagamistaotluse

esitamise ajal patentide tühistamise menetlus. Kui patent tühistatakse, ei ole sellel algusest

peale toimet.

Kui kohus leiab, et hagide tagamise taotlemisel ei olnud ohtu, et tagamata jätmine võis

tekitada praeguse asja kostjale korvamatut kahju, tuleb edasi hinnata kahjuhüvitise suurust,

arvestades mh VÕS §-s 140 sätestatud hüvitise vähendamise võimalust vastavalt sellele,

millises menetlusstaadiumis oli kostja patentide tühistamine hagi tagamise taotluse esitamise

ajal, samuti tühistamise põhjust ja kostja osa selles.

Kuigi asja lahendamisel tuleb kohtutel hinnata hageja nõuet TsMS § 391 lg 1 alusel, siis

vastuseks kostja vastukassatsioonkaebusele nõustus Riigikohus, et asjaolu, et kostja esitas

08.09.2016 hagi, ei tähenda, et ta oleks käitunud VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel tahtlikult heade

kommete vastaselt. Maakohtu otsus kostja patendi nr 05317 tühistamise kohta ei olnud

08.09.2016 hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajaks veel jõustunud.

6. Hageja esitas järgmised täiendavad seisukohad.

6.1. Hagejal on õigus nõuda hagi tagamise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

2-17-2152

Eesti õiguse kohaselt TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel kahjuhüvitisnõude esitamiseks piisab, kui

jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui

asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. See tingimus

on täidetud. Täiendavalt ei ole vaja tuvastada, kas hagi tagamine oli alusetu või õigustamatu

(ega õigustamatuse ühe võimaliku näitajana tuvastada, ega taotleja hagi tagamise meetmeid ei

kuritarvitanud).

Samas on täidetud ka Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikas nimetatud kriteeriumid.

Kostjale oleks saanud hagi tagamata jätmisel tekkida vaid varaline kahju, kuid varaline kahju

ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt korvamatu kahju. Võimalik kostjale tekkiv kahju

oleks olnud väike ja hageja majanduslik olukord oleks võimaldanud kostjale tekkida võinud

kahju hüvitada, kui hagi oleks jäänud tagamata, kuid hagi oleks lõpuks kohtu poolt

rahuldatud.

Kostja on hagi tagamist kui ajutist meedet patentide EE 05128 ja EE 05317 puhul

kuritarvitanud, kuna alates 07.07.2011 pidi kostja teadma, et tema patent ei vasta patentsuse

kriteeriumitele. Euroopa Patendiamet tühistas 07.07.2011 kostja patendi EE 05128 Euroopa

analoogpatendi EP 1214076 ning pärast seda takistas kostja jätkuvalt alusetult hageja

majandustegevust. Lisaks oli kostja patenditaotluse protsess juba Ameerika Ühendriikides

raskustega, millest saab samuti teha järeldusi nii kostja käitumise kui juhtumi objektiivsete

asjaolude kohta. Ameerika Ühendriikide Ringkonnakohtu 03.03.2008 otsuses on faktilistes

asjaoludes tuvastatud, et Bayer esitas esialgse patenditaotluse ja aasta hiljem lõpliku taotluse

patendi saamiseks. Enne heakskiidu andmist lükkas patendiekspert nõueldava leiutise

vähemalt kolmel korral (13.09.2001, 04.06.2003, 23.03.2004) erinevatel põhjustel, sh ka

enesestmõistetavuse alusel tagasi. Kohus tühistas patendi samal põhjusel. Seega olid kostjale

teada juba siis patendi leiutustaseme probleemid ning koosmõjus Euroopa Patendiameti

otsusega see, et patendid ei vastanud mitmele patentsuse kriteeriumile, kuid sellest hoolimata

jätkas kostja hagi tagamise meetmetega hageja majandustegevuse takistamist.

6.2. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole VÕS § 140 järgi alust, sest kahjuhüvitise

väljamõistmine ei ole ebaõiglane ega mõistlikult vastuvõtmatu. See, et kostjale oli väljastatud

patent, ei tähenda, et kahju väljamõistmine oleks tema suhtes ebaõiglane või mõistlikult

vastuvõtmatu, arvestades mh ka seda, et kostja sai hagi tagamise tõttu teenida suuremat tulu

ning tema käibe suurust arvestades ei ole kahjuhüvitis ebaproportsionaalne. Ka hagejale olid

väljastatud Euroopa patent EP 181326 B1 ning Ungari patendid HU 227262 ja HU 227238.

6.3. Arvestada tuleb, et ülemaailmselt olid nii hageja kui ka teised ravimitootjad asunud kostja

patente vaidlustama. Seega ei saanud kostjale olla patentide tühistamine üllatuslik.

7. Kostja esitas järgmised täiendavad seisukohad.

7.1. Hagi tuleb Daylette osas jätta rahuldamata, sest kolm kohtuastet on juba leidnud, et selles

osas ei ole nõue põhjendatud.

7.2. Hagi tagamisega tekkinud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

2-17-2152

Kostjale oleks hagi tagamata jätmise korral tekkinud korvamatu kahju. Ka varalist kahju saab

pidada korvamatuks kahjuks, kui on oht, et taotleja turupositsioon muutub pöördumatult. Kui

konkurent tuleb ravimipatenti rikkudes geneerilise ravimiga turule, ei teki pelgalt varaline

kahju. Hagi tagamata jätmisel esines oht, et Eesti ravimiturul tekivad pöördumatud muutused

ja kostja oleks kaotanud efektiivse õiguste kaitse. Kostja oleks pidanud esitama nõudeid

mitmete isikute vastu ning hüvitis ei oleks tema turupositsiooni taastanud. Kostja oleks

kaotanud patendiga kaitstud ravimi turul monopoolse seisundi ning turuosa, samuti oleks

kostja olnud turuosa kaitsmiseks sunnitud langetama hinda ning on vähetõenäoline, et algset

hinnataset oleks olnud võimalik hiljem taastada.

Kostja ei ole hagi tagamise meedet kuritarvitanud. Hagi tagamise eesmärgiks oli kaitsta kostja

ainuõigust Eestis (16.02.2009 registreeritud patenti EE 05128 ja 16.08.2010 registreeritud

patenti EE 05317), mitte hagejat kahjustada. Kostja Eesti patendid kehtisid hagi tagamise

taotluse esitamise ajal ning Riigikohtu juhis ei näinud ette teiste patentide tühistamise

menetlustega arvestamist, mistõttu on teisi menetlusi puudutavad hageja väited asjakohatud.

Erinevate riikide patendid on teineteisest sõltumatud. Mh leidis Riigikohus, et kuna maakohtu

otsus patendi tühistamise kohta ei olnud hagi tagamise taotluse esitamise ajaks jõustunud, ei

käitunud kostja tahtlikult heade kommete vastaselt. Kui võtta aluseks ka teiste patentidega

seonduv, muutuksid hagi tagamise taotlemise riskid prognoosimatuks ega tagaks

intellektuaalomandi kaitse kõrget taset.

7.3. Hageja väidetav saamata jäänud tulu on hageja arvutustest väiksem.

Hageja turuosa suurus oleks olnud väiksem. Kui originaalravimi hinda alandatakse kohe,

geneerilise ravimi turule sisenemisel, on geneerilisel ravimil väga raske turuosa saavutada.

2017 õnnestus geneerilistel ravimitel kokku saavutada marginaalne turuosa (2,6% rahast,

4,6% originaalidest, 11,8% patsientidest), kuna kostja langetas oma originaalravimi hinda, sh

oli Midiana osa vastavalt 0,3%, 0,5% ja 0,6%). Seejuures oli turg 2017 geneerilisi ravimeid

soosivam.

Midiana hind oleks olnud madalam, sest ta müüs ravimit 2010 Tamro Eesti OÜ-le CIP

hinnaga 5,33 eurot, st kostja ravimist Yarina 46%, mitte 30% soodsamalt.

Hageja ei ole müügitulust arvanud maha kulusid. Kuna hageja ei ole toonud kulusid esile,

tuleb kohtul määrata kulude suurus siseveendumuse kohaselt, lähtudes kostja üldisest

kasumlikkusest, mil oli 2010 ja 2011 ligi 20% nende käibest. Seega ei saa kahjuhüvitis olla

suurem kui 20% hageja nõutust.

Isikule ei tule mõista välja kahju, kui ta ei toiminud kahju vältimiseks või vähendamiseks

selliselt, nagu võib üldjuhul oodata igalt isikult. Hageja otsustas teadlikult tulla Eesti turule,

hoolimata kostja patentidest, ega asunud neid enne tühistama. Samuti hoiatas kostja hagejat

11.06.2010 oma õiguste rikkumisest ning sellest, et vajadusel taotleb ta hagi tagamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 06.06.2023 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 241 285,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 124 232,37

eurot ja alates 06.06.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise. Maakohus määras otsuse täitmise korra, mille kohaselt tuli

kohtuotsus osaliselt täita tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja 2-16-13597 tasutud hagi tagamise

tagatise arvel. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

2-17-2152

8.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja nimele oli Eestis 16.02.2009 registreeritud patent EE05128 „Farmatseutiline

kompositsioon ja preparaat, mis sisaldavad drospirenooni ja etinüülöstradiooli, ning

nende kombinatsiooni kasutamine farmatseutilise kompositsiooni valmistamiseks“;

-

hageja soovis 2010 tulla Eestis turule geneerilise drospirenooni ja etinüülöstradiooli

sisaldava ravimiga Midiana 3mg/0,03mg; Midiana oleks olnud esimene geneeriline

ravim Eesti turul; hagejale väljastati 03.03.2010 müügiluba ja ravim lisati 24.09.2010

soodusravimite nimekirja; hageja koostas ravimi turundusplaani; 11.06.2010 kinnitati

ravimi eestikeelne pakend (kolmekeelne Balti pakend) ning ravimile olid tellitud

reklaammaterjalid;

-

Tamro Eesti OÜ importis enne 27.09.2010 1080 pakendit ravimit Midiana;

-

alates 2012. aasta algusest plaanis hageja Eesti turul müüma hakata samu toimeaineid

drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavat teises kontsentratsioonis ravimit

Daylette; hageja sai 01.02.2011 sellele ravimile Eestis müügiloa;

-

kostja esitas 16.09.2010 Harju Maakohtule hagi, milles palus kohustada hagejat

hoiduma kostja Eesti patendist nr 05128 tulenevate õiguste rikkumisest ja keelata

hagejal ravimi Midiana import Eestisse, selle valmistamine, ladustamine, kasutamine,

levitamine, müügiks pakkumine, müümine, turustamine ja reklaamimine (tsiviilasi nr

2-10-44883); koos hagiavaldusega esitas kostja hagi tagamise taotluse, mille kohaselt

oli hagi tagamine vajalik mh olulise kahju ärahoidmiseks, sest geneeriliste ravimite

turule toomine vähendab esimestel aastatel oluliselt (30–50%) originaalravimi

läbimüüki ja pikemas perspektiivis kaob originaalravim turult; kostja hinnangul oli

2009 sellise ravimi käive 22 000 000 krooni (1 406 056,27 eurot) ja hagi tagamata

jätmise korral tema väidetav kahju 2010 222 400 eurot; Harju Maakohus rahuldas

27.09.2010 hagi tagamise taotluse ja keelas hagejal hagi tagamise korras

ravimipreparaadi Midiana impordi Eestisse, selle valmistamise, ladustamise,

kasutamise, levitamise, müügiks pakkumise ja müümise Eestis ise ja läbi kolmandate

isikute, samuti reklaamimise; hageja esitas korduvalt hagi tagamise tühistamise

taotlusi, kuid kostja vaidles taotlustele vastu ja hagi tagamine jäi kehtima;

-

Euroopa Patendiameti Apellatsioonikomisjon tühistas 07.07.2011 otsusega Eesti

patendi EE 05128 Euroopa analoogpatendi EP1214076, mis põhines samal

rahvusvahelisel patenditaotlusel ja sama prioriteedinõuet kinnitavatel dokumentidel;

-

Ladee Pharma Baltics UAB esitas 11.08.2011 hagi kostja patendi EE 05128

tühistamiseks, Harju Maakohus tühistas 15.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-

37678 kostja Eesti patendi EE05128, kuna see ei vastanud seaduses sätestatud

patentsuse kriteeriumidele; Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.03.2016 otsusega

maakohtu otsuse muutmata; Riigikohus ei võtnud 13.06.1026 määrusega

kassatsioonkaebust menetlusse, st otsus jõustus 13.06.2016;

-

ka hageja esitas 28.11.2011 hagi kostja patendi EE 05128 tühistamiseks, mille

menetluse maakohus peatas 16.12.2013;

-

kostja esitas 27.07.2016 tsiviilasjas nr 2-10-44883 seiskoha, et tal on jätkuvalt alus

keelata tühistatud patendi alusel hagejal oma ravimi müüki Eestis, kuni patenti ei ole

patendiregistrist kustutatud;

-

kostja esitas 26.08.2016 tsiviilasjas nr 2-10-44883 hagi tagasivõtmise avalduse; Harju

Maakohus jättis 23.11.2016 määrusega hagi läbi vaatamata, lõpetas tsiviilasja

menetluse ja tühistas hagi tagamise abinõu, määrus jõustus 09.12.2016;

-

kostja esitas 08.09.2016 hageja vastu uue hagiavalduse teise samasse

patendiperekonda kuuluva Eesti patendi EE05317 rikkumisest hoidumiseks ja hagi

tagamise taotluse (tsiviilasi nr 2-16-13597); kostja väitel oleks hagi tagamata jätmisel

2-17-2152

tekkinud tal kahju 205 410,15 eurot; Harju Maakohus rahuldas 19.09.2016 määrusega

hagi tagamise taotluse ning keelas hagejal hagi tagamise korras ravimi Midiana

levitamise, müügiks pakkumise ja müümise Eestis ise ja läbi kolmandate isikute;

hageja esitas hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, millele kostja vaidles vastu;

Harju Maakohus peatas 25.11.2016 määrusega tsiviilasja menetluse kuni menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-13-40378;

-

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40378

kostjale kuuluva patendi EE05317; Riigikohus jättis 29.03.2017 määrusega kostja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata;

-

hageja esitas 30.03.2017 tsiviilasjas nr 2-16-13597 menetluse uuendamise ja hagi

tagamise tühistamise taotluse, kuna menetluse peatamise alus oli ära langenud; Harju

Maakohus uuendas 09.05.2017 määrusega asjas menetluse, võttis vastu kostja hagist

loobumise ja tühistas hagi tagamise;

-

hageja käive oli 2010 998,2 miljonit eurot; 2013 1,184 miljardit eurot; 2016 1,251

miljardit eurot; 2017 1,436 miljardit eurot ja 2019 1,56 miljardit eurot;

-

kostja käive oli 2010 35,088 miljardit eurot ning 2017 35,015 miljardit eurot; kostja

märkis tsiviilasjas nr 2-10-44883 oma aastakäibeks 31,2 miljardit eurot ja tsiviilasjas

nr 2-16-13597 aastakäibeks 46,3 miljardit eurot.

8.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal TsMS § 391 lg 1 alusel (tõlgendades

sätet koosmõjus direktiivi 2004/48 art 9 lg-ga 7 ja Euroopa Kohtu praktikaga) õigus nõuda

kostjalt kahju hüvitamist.

8.2.1. Nii tsiviilasjas nr 2-10-44883 kui ka tsiviilasjas nr 2-16-13597 toimunud hagi tagamise

puhul on täidetud TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused (jõustunud on kohtulahendid,

millega jäeti hagi rahuldamata või läbi vaatamata või asjas lõpetati menetlus muul alusel kui

poolte kompromissi kinnitamisega).

8.2.2. Asja lahendamisel tuleb hinnata, kas hagi tagamisel esines kostjale korvamatu kahju

tekkimise oht.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab hüvitamine toimuma „kohase hüvitise“ kujul. Asjaolu,

et direktiivi 2004/48 art 9 lg-s 7 nimetatud eeltingimused on täidetud, ei tähenda seda, et

kohtud oleksid konkreetses asjas automaatselt ja igal juhul kohustatud mõistma hagejalt välja

igasuguse kahju, mis kostjale nende meetmete tõttu on tekkinud. Direktiivi art 9 lg-s 7 ette

nähtud kohane hüvitis on tagatis, mida liidu seadusandja pidas vajalikuks, et katta kulusid ja

kahju, mis kostjale on tekkinud tulenevalt „õigustamatust taotlusest“ ajutiste meetmete

võtmiseks. Direktiivi art-s 9 ette nähtud ajutised meetmed on õigustatud juhul, kui mis tahes

viivitus võib põhjustada korvamatut kahju intellektuaalomandi õiguse omajale. Sellest

tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse õigustamatuse tuvastamine eeldab

ennekõike seda, et puudub oht, et intellektuaalomandi õiguse omajale põhjustatakse

korvamatut kahju viivitusega tema taotletud meetmete võtmisel. Kui kostjad turustavad oma

tooteid isegi siis, kui patenditaotlus on esitatud või kui on olemas patent, mis võib takistada

sellist turustamist, peab kohus kontrollima, kas sellist käitumist saab kõigepealt pidada

objektiivseks kaudseks tõendiks selle kohta, et patendi omanikule tekib tema taotletud

meetmete võtmisega hilinemisel korvamatu kahju. Järelikult ei saa viimase esitatud ajutiste

meetmete kohaldamise taotlust, mille ta esitas vastuseks sellisele käitumisele, a priori

kvalifitseerida „õigustamatuks“ direktiivi art 9 lg 7 tähenduses. Kuigi asjaolu, et ajutised

meetmed tunnistati kehtetuks, võib olla üks direktiivi art 9 lg-s 7 ette nähtud pädevuse

teostamiseks vajalikest tingimustest, ei saa seda iseenesest pidada määravaks tõendiks selle

2-17-2152

kohta, et kehtetuks tunnistatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus oli põhjendamatu.

Teistsugusel järeldusel võib olla selline mõju, mis võib asjaomase patendi omanikku tagasi

hoida direktiivi art-s 9 ette nähtud meetmeid kasutamast ja mis läheks seega vastuollu selle

direktiivi eesmärgiga, mis seisneb selles, et tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge

tase. Kohus peab ka kontrollima, et hageja ei ole direktiivi art 9 lg-s 7 ette nähtud meedet

kuritarvitanud. Selleks tuleb tal nõuetekohaselt arvesse võtta juhtumi kõiki objektiivseid

asjaolusid, sh poolte käitumist (EKo 12.09.2019, C-688/17, p-d 39, 63-65, 70). Seega tuleb

kohtul asja lahendamisel ja kohase hüvitise üle otsustamisel arvestada muu hulgas seda, kas

toimus ja millises staadiumis oli tagamistaotluste esitamise ajal patentide tühistamise

menetlus. Kui patent tühistatakse, ei ole sellel olnud algusest peale toimet.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hagi tagamise avalduse esitamisel

esines oht, et praeguse asja kostjal tekib korvamatu kahju Euroopa Kohtu otsuses ja direktiivi

2004/48 tähenduses, st kahju, mida ei ole hiljem võimalik heastada, kui ta hagi tagamist ei

taotle. Direktiivi kohaselt on ajutised meetmed õigustatud juhul, kui mis tahes viivitus võib

põhjustada korvamatut kahju intellektuaalomandi õiguse omanikule. Nii Euroopa Kohus kui

ka Riigikohus leidsid, et ajutise meetme taotlejalt kulude ja kahjude hüvitamiseks kohase

hüvitise väljamõistmine on põhjendatud igal juhul siis, kui ajutiste meetmete taotlus oli

õigustamatu, sh kui ajutise meetme taotlejat ei oleks ähvardanud korvamatu kahju tekkimise

oht, kui ajutiste meetmete rakendamisega oleks viivitatud. Seetõttu ajutiste meetmete

kohaldamise taotluse õigustamatuse tuvastamine eeldab ennekõike seda, et puudub oht, et

intellektuaalomandi õiguse omajale põhjustatakse korvamatut kahju viivitusega tema taotletud

meetmete võtmisel.

Eesti õigus ei nõua hagi tagamise eeldusena korvamatu kahju tekkimise ohtu ja Eesti õiguses

puudub korvamatu kahju mõiste. Eesti õiguse kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse,

ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Mõlemas

tsiviilasjas hagi tagades ei ole kohus korvamatu kahju tekkimise ohtu tuvastanud.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb varaline kahju lugeda hüvitatavaks ning varalist kahju

ei saa pidada isegi raskesti korvatavaks, kuna seda on hiljem võimalik rahaliselt hüvitada

(Euroopa Kohtu presidendi 20.06.2009 määrus, T 169/00, p 47; EKm 10.11.2004, T-303/04, p

72). Kahju peab olema ettenähtav küllaldase tõenäosusega ja ajutisi meetmeid taotlev pool

peab tõendama asjaolusid, millest tuleneb, et sellise tõsise ja korvamatu kahju tekkimine on

tõenäoline (Euroopa Kohtu presidendi 28.11.2013 määrus, C-390/13, p 53). Majandusliku

kahju tekkimine on korvamatuks kahjuks vaid erandlikel juhtudel ning ajutuste meetmete

rakendamine ei ole reeglina põhjendatud üksnes käibe vähenemise tõttu (Euroopa Kohtu

presidendi 04.08.2022 määrus, T-279/22). Seega on varaline kahju korvamatuks kahjuks

liigitatav vaid väga erandlikel juhtudel ning kostja peab tõendama, et korvamatu kahju teke

oli kindel või tõenditele tuginedes piisavalt tõenäoline.

8.2.3. Kostjale hagi tagamata jätmisel tekkida võinud kahju ei saa pidada korvamatuks

kahjuks, st kostjat ei ähvardanud korvamatu kahju oht.

Kostjale oleks hagi tagamata jätmise korral tekkinud varaline kahju, mida ei saa pidada

korvamatuks kahjuks. Kostja väitel oleks hagi tagamata jätmise korral tsiviilasjas nr 2-10-

44883 olnud tema kahju 2010. aastal 222 400 eurot ning teises tsiviilasjas 2016. aastal 205

410,15 eurot. Seega oleks kostjale tekkinud varaline kahju. Sellise kahju oleks hageja saanud

kostjale hüvitada. Hageja käive oli 2010. aastal 998,2 miljonit eurot ja 2016. aastal 1,251

miljardit eurot.

2-17-2152

UV arvamusest nähtub, et hagejal oleks olnud võimalik hüvitada kostjale kahju, mis oleks

saanud tekkida siis, kui kohus oleks jätnud rahuldamata kostja esialgse õiguskaitse taotluse,

kuid rahuldanud kostja hagi. Asjatundja arvamuse kohaselt oleks hüpoteetiline kahju 1 513

899,09 eurot moodustanud 2009. aastal kogu müügitulust vaid 0,159%, kogu ärikasumist

0,810% ning 2016. aastal vastavalt 0,121% müügitulust ja 0,863% ärikasumist. Arvestades

hüpoteetilise kogukahju (1 513 899,09 eurot) suurust, oleks hageja igal ajahetkel suutnud täita

kostja võimaliku kahjunõude, kui rikkumishagi oleks lõppkokkuvõttes rahuldatud. Samuti ei

oleks hagi tagamise rahuldamata jätmine põhjustanud kostjale endale pöördumatult raskeid

majanduslikke tagajärgi. Hagi tagamise taotluste lahendamise ajal teadaolnud asjaolude

põhjal oleks saanud jõuda täpselt samasugusele järeldusele – lahendades 2010. aastal hagi

tagamise taotlust, olid teada 2009. aasta finantsandmed, ning 2016. aasta hagi tagamise

taotluse ajal teada 2015. aasta finantsandmed, mis oleksid viinud samasuguste järeldusteni.

Võrreldes kostja aastase kogukäibega on Eesti ravimite müügist tekkiv väidetav kahju ka

äärmiselt väike, st Eesti turul hagi tagamata jätmisest ei oleks kostjale korvamatut kahju

tekkinud.

Riiklikult tunnustatud ekspertide AS ja AA arvamuse kohaselt oleks Midiana vastavalt

kehtinud seadustele turule sisenenud 30% võrra madalama turuhinnaga kui originaalravim.

Üldise majandusliku loogika kohaselt on Midianal soodsama hinna tõttu eeldus võtta turuosa

kostja vastavatelt ravimitelt. Soodusravimite korral eksisteerib riigipoolne surve hindade

pidevaks langetamiseks ning ekspertide hinnangul on vähetõenäoline, et kostjal oleks olnud

võimalik taastada Midiana turustamise keelamise edasilükkamise järgselt hinnatase, mis oleks

olnud enne Midiana turule sisenemist. Eksperdid asusid seisukohale, et Midiana turustamise

keelamise edasilükkumine oleks põhjustanud korvamatut kahju kostjale, sest see oleks kaasa

toonud pöördumatud muutused drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavate farmatseutiliste

preparaatide müügi turule Eestis.

UV 25.08.2021 arvamuse kohaselt räägib Grant Thornton Baltic OÜ 02.08.2021

ekspertarvamus korvamatu kahju osas iseendale vastu, kuna 02.08.2021 ekspertarvamuses

kirjeldatud kahju on rahas hüvitatav ning hagejal oli ka võimekus sellise kahju hüvitamiseks.

Samuti ei nähtu 02.08.2021 ekspertarvamusest, et ravimi Midiana turustamise keelamise

edasilükkumisel oleks kostjale põhjustatud korvamatut kahju. Ekspertarvamusest nähtub, et

kostja hüpoteetiline kahju oleks olnud rahas hüvitatav.

Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et hagi tagamata jätmine oleks toonud kaasa pöördumatud

muutused drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavate ravimite turule Eestis. Kostja ei ole

tõendanud, et tema turupositsioon oleks saanud pöördumatult kahjustada. Kohtule esitatud

tõendite kohaselt oleks hüpoteetilise kogukahju hüvitamine olnud hagejale jõukohane. Hagide

tagamata jätmised ei oleks ähvardanud kostja eksisteerimist ning kahjuhüvitis oleks taastanud

kostja positsiooni.

8.2.4. Kostja on hagi tagamist kui ajutist meedet patentide EE 05128 ja EE 05317 puhul

kuritarvitanud, sest pidi olema hiljemalt 07.07.2011 teadlik, et tema patendid ei vasta uudsuse

kriteeriumile ja tuleb uudsuse puudumise tõttu tühistada.

8.2.4.1. Kostja pidi alates 07.07.2011 teadma, et tema patent EE 05128 ei vasta patentsuse

kriteeriumitele, sest sel päeval tühistas Euroopa Patendiameti Apellatsioonikomisjon Eesti

patendi Euroopa analoogpatendi EP 1214076, mis põhines samal rahvusvahelisel

patenditaotlusel, samadel prioriteedinõuet kinnitavatel dokumentidel ning kaitses täpselt sama

leiutist nagu siseriiklik patent EE05128. Selle otsuse alusel koosmõjus Ameerika

2-17-2152

Ühendriikide piirkonnakohtu 03.03.2008 otsusega pidi kostja möönma, et Eesti patendid ei

vasta patendiseaduse (PatS) § 8 lg 1 järgi patentsuse kriteeriumidele uudsuse puudumise tõttu.

Patentsuse kriteeriume hinnatakse ülemaailmses kontekstis. Euroopa patentide väljaandmise

konventsiooni art 52 lg 1 ja PatS § 8 lg 1 on sisuliselt identsed. Seega, kui Euroopa

Patendiamet oli tuvastanud, et eksisteerib teave, mis välistab leiutise uudsusnõudele

vastavuse, siis pidi kostja teadma, et ka Eesti seaduse alusel uudsusnõudele vastavusele

hindamisel tuleb võtta arvesse prioriteedikuupäevast varasemalt avalikustatud teavet ja see

välistab ka Eesti patendi uudsuse. Kuna Euroopa Patendiamet leidis, et leiutise uudsuse nõue

kui esimene patentsuse kriteerium ei ole täidetud, ei olnud tõenäoline, et sama leiutis vastaks

samadele patentsuse kriteeriumitele ühes riigis, kui teistes riikides on sarnaste õigusnormide

puhul suure patendialase kogemusega ameti/kohtu poolt sama leiutise osas leitud, et see nii ei

ole. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu

tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul

enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud

kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil (PatS § 8 lg

2). Seega välistab uudsuse ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanu.

Ladee Pharma Baltics UAB esitas 11.08.2011 Harju Maakohtule hagi kostja patendi nr EE

05128 B1 tühistamiseks ning 13.06.2016 jõustusid Harju Maakohtu 15.01.2014 kohtuotsus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-37678, millega kostja

patent EE 05128 tühistati, kuna see ei vastanud patendiseaduse (PatS) § 8 lg-s 1 sätestatud

patentsuse kriteeriumitele. Hageja vaidlustas 28.11.2011 kostja patendi nr EE05128 kehtivuse

tsiviilasjas nr 2-11-58273 esitatud hagiga, mille menetluse kohus peatas 16.12.2013 ning

menetlus selles asjas kestis 4 aastat 10 kuud ja 3 päeva. Kuigi 13.06.2016 jõustus patenti

tühistav otsus, leidis kostja tsiviilasjas nr 2-10-44883 27.07.2016 esitatud seisukohas, et tal on

jätkuvalt alus keelata tühistatud patendi alusel hagejal oma ravimi müüki Eestis kuni patenti ei

ole patendiregistrist kustutatud. Samas ei saanud tühistatud patendist kostjale enam õigusi

tuleneda.

Olukorras, kus patendi EE 05128 tühistamise otsus oli 13.06.2016 jõustunud, otsustas kostja

esitada 08.09.2016 tsiviilasjas nr 2-16-13597 hagi tagamise taotluse teise Eestis registreeritud

patendi EE 05317 alusel. Selle hagi tagamise taotluse esitamise ajal oli Harju Maakohtu

31.03.2016 otsusega ka see patent tühistatud samade faktide ja argumentide alusel.

8.2.4.2. Kostja pidi hiljemalt 07.07.2011/01.12.2011 teadma, et ka tema patent EE 05317 ei

vastanud patentsuse kriteeriumitele, sest 01.12.2011 tühistas Euroopa Patendiamet selle

patendi Euroopa analoogpatendi EP 1380301, millega samasse patendiperekonda kuulus

Euroopa patent EP 1214076, mis oli tühistatud 07.07.2011.

UAB Exeltis Baltics esitas 29.08.2013 Harju Maakohtule hagi patendi EE 05317

tühistamiseks, Harju Maakohus tühistas tsiviilasjas nr 2-13-40378 patendi ja Tallinna

Ringkonnakohus jättis 22.11.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata, sest uudsuse

puudumise tõttu ei olnud leiutis vastavalt PatS § 8 lg-le 1 patentne. Otsus jõustus 29.03.2017.

Patendi tühistamise menetlus võttis aega 3 aastat 7 kuud ja 1 päeva. Seega esitas kostja hageja

vastu 08.09.2016 tsiviilasjas nr 2-16-13597 hagi ja hagi tagamise taotluse olukorras, kus see,

et kostja patent EE 05317 ei vasta patentsuse kriteeriumidele, oli saanud ka siseriikliku kohtu

(maa- ja ringkonnakohtu) poolt kinnistuse.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et Euroopa Patendiamet tühistas patendi EP 1214076 Ameerika

Ühendriikides toimunud sündmuste pinnalt, tuginedes seal läbiviidud tühistamismenetluses

tuvastatud asjaoludele ning nendele asjaoludele on omakorda tuginenud ka Eesti kohus.

2-17-2152

Seega, esitades 08.09.2016 hageja vastu rikkumishagi ja taotledes ka hagi tagamist olukorras,

kus rikkumishagiga oleks olnud võimatu saavutada oma õiguste kaitset, kuritarvitas kostja

hagi tagamise meedet.

8.3. Hagi tuleb rahuldada ajavahemikul 27.09.2010–09.05.2017 ravimi Midiana eest saamata

jäänud müügitulu osas.

8.3.1. TsMS § 391 lg 1 sõnastusest ei tulene, et hüvitada tuleb üksnes otsene varaline kahju.

Sätte kaitse-eesmärgiks on kaitsta hagi tagamise korral kostjat ka saamata jäänud tulu kui

kahju tekkimise eest, st hüvitatav on nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu.

8.3.2. Hagi tuleb jätta rahuldamata ravimi Daylette eest saamata jäänud müügitulu ja sellelt

viivise saamise nõude osas, sest selle ravimi mittemüümine ei olnud põhjuslikus seoses hagi

tagamisega tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja 2-16-13597.

8.3.3. Kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest ajavahemikul 27.09.2010–09.05.2017.

Põhjusliku seose puudumise tõttu ei saa rahuldada Midiana osas nõuet alates 2010 juulist kuni

hagi tagamise määruse tegemiseni 27.09.2010. Enne seda ei olnud hagejal ravimi müümisel

takistusi. Samas tegi hageja alles ettevalmistusi ja viis need lõpuni 2010 septembris. Seega ei

müünud hageja Eestis ravimit ning tal puudus võimalus tulu teenida.

Riigikohtu seisukoha järgi vastutab kostja kahju eest ka ajavahemikul 17.04.2016–

09.05.2016, s.o ajavahemikul alates hagist loobumise avalduse kohtule esitamisest kuni hagi

tagamist tühistava kohtumääruse tegemiseni.

8.4. Kostja peab hüvitama hagejale ravimi Midiana müügist ajavahemikul 27.09.2010–

09.05.2017 saamata jäänud tulu 241 285,05 eurot.

8.4.1. Hageja kahju seisneb hagi tagamise tõttu saamata jäänud müügitulus, mida hageja oleks

teeninud, kui ta oleks saanud oma ravimiga Midiana turule tulla ning seda Eestis müüa

aastatel 2010–2016. Saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata tõenäosust, millega ja

millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud (RKTKo nr

3-2-1-173-12, p 20). VÕS § 128 lg 4 kohaselt peab kahjustatud isik tõendama üksnes neid

asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.

Hagi tagamata jätmisel oleks hageja saanud oma drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavat

ravimit Midiana Eestis müüa ning teenida vastavat müügitulu.

Midiana kahju moodustub järgmiselt:

-

2010

18512,741

10% turuosa

-

2011

25165,595

10% turuosa

-

2012

34909,5285

15% turuosa

-

2013

39977,686

20% turuosa

-

2014

44836,855

25% turuosa

-

2015

40286,82

25% turuosa

-

2016

35987,77

25% turuosa

-

2017

10 864,42

25% turuosa

Hageja kahjuarvestus põhineb sellel, millistes kogustes ja hindades müüs kostja ise oma

drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid Yarina ja Yaz Eestis aastatel 2010–

2016. Vastavad andmed pärinevad Medicube ravimite infosüsteemist ja põhinevad sinna

2-17-2152

hulgimüüjate poolt esitatud müügiaruannete andmetel ning hindade kalkuleerimisel võeti

aluseks ka veebilehel ravimiinfo.ee olev info ravimite jaemüügihindade kohta.

Tänase turu jagunemise põhjal ei ole võimalik teha järeldusi, milline oleks olnud turu

jagunemine 2010–2017. Midiana oleks tulnud 2010 III kvartalis turule esimese geneerilise

ravimina, s.o monopoolses seisundis, ja oleks olnud suurima müügimahuga geneeriline ravim.

2017 tulid kõik geneerikud turule koos, mistõttu oli olukord teistsugune. Geneerilise ravimi

turule tuleku järel kaotab originaalravim UV 25.08.2021 arvamuse kohaselt järjepidevalt

turuosa geneerilistele ravimitele.

8.4.2. Saamata jäänud tulust ei ole võimalik maha arvata mingeid säästetud kulusid, sest

hageja ei säästnud midagi seoses sellega, et ta ei saanud ravimeid Eestis müüa. Eesti turu

jaoks toodetavad kogused moodustavad vaid murdosa hageja kogutoodangust.

8.4.3. Hagejale kahju tekkimine ja selle suurus olid kostjale kogu ulatuses ettenähtavad.

8.4.4. Kahjuhüvitise VÕS § 140 lg 1 alusel vähendamine ei ole põhjendatud.

Asjaolu, et kostja tugines Eesti Vabariigis välja antud patendile, ei anna alust hüvitist

vähendada, sest patenditaotleja vastutab ise selle eest, et tema leiutis oleks patentne. Patendi

väljaandmine ei loo patenditaotlejale ja -omanikule õigustatud eeldust, et patent on seaduslik

ja tingimusteta kehtiv. Patendiomanik peab arvestama patendi tühistamise võimalusega ning

sellega, et patendi tühistamise korral ei ole sellel algusest peale toimet.

Kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmine ei ole ebaõiglane ega mõistlikult vastuvõetamatu.

Kostja sai kuus ja enam aastat müüa ravimit monopoolses seisundis ning teenis rohkem tulu,

kui ta oleks teeninud tulu hagi tagamiseta. Hagi tagamise ja sellega geneeriliste ravimite turult

eemal hoidmine võimaldas kostjal müüa originaalravimit riigi poolt hüvitatava kõrgema

hinnaga.

Kahju tekkimine allus kostja kontrollile. Kostja ei pidanud taotlema hagi tagamist ja kostjal

oli igal ajal võimalik taotleda hagi tagamise tühistamist, kuid kostja käitus sellele vastupidiselt

ning vaidles hagi tagamise tühistamisele vastu.

Kahjuhüvitise maksmine ei oleks kostja suhtes ebaproportsionaalne ega ebamõistlik, kuna

kahjuhüvitise maksmine ei paneks kostja aastakäivet arvestades teda majanduslikult raskesse

olukorda ega põhjustaks talle raskusi.

8.5. Kahjuhüvitiselt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista ka otsuse

tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 124 232,37 eurot, sh kahjuhüvitiselt 230

420,63 eurot alates hagi esitamisest (09.02.2017) ja kahjuhüvitiselt 10 864,42 eurot alates

nõude suurendamisest (06.07.2017). Samuti tuleb kostjal välja mõista kogu kahjuhüvitiselt

(241 285,05 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivis.

8.6. Hageja taotluse alusel tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks ka otsuse täitmise

kord selliselt, et otsus täidetakse osaliselt tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja nr 2-16-13597 antud

kautsjoni ja tagatise arvel.

8.7. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (ligi 58%), on õiglane jätta menetluskulud TsMS §

163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus arvestab ka menetluse kestust, Riigikohtu praktika

muutmist selles asjas ja asjaolu, et mõlemaid pooli esindasid vandeadvokaatidest esindajad.

2-17-2152

Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurust.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

9.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus asjaolude tuvastamisel ning

kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, kui leidis, et hagejal on kostja vastu TsMS § 391 lg-st

1 tulenev kahju hüvitamise nõue.

9.1.1. Maakohus leidis vääralt, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hagi tagamata jätmised

oleksid toonud kaasa pöördumatuid muutusi vaidlusaluste ravimite müügi turule Eestis.

Maakohus jättis ekspertide arvamuse ja ekspert AA ütluste alusel seda puudutavad järgmised

asjaolud vääralt tuvastamata:

-

kostja oleks kaotanud oma patendiga kaitstud ravimite turuosa ning on võimalik, et

kostja oleks olnud sunnitud oma turuosa kaitseks langetama hindu; see oleks viinud

üldisele hinnalangusele ning on vähetõenäoline, et kostjal oleks olnud võimalik

hinnataset taastada;

-

originaalravimi hinda ei oleks olnud riigipoolse tugeva hinnasurve tõttu võimalik tõsta

varasema tasemeni;

-

vaidlusalusele ravimile konkurentsi lisandumisel ja kostja monopoolse seisundi

kaotamisel oleks olnud turule pöördumatud tagajärjed; tegemist ei oleks olnud

muutustega, mida oleks olnud võimalik tagasi pöörata.

Kuna turul aset leidvad muutused ei oleks olnud tingitud lisaks hageja ravimi turule tulemisest

ka kolmandate isikute sammudest, ei oleks olnud hageja võimuses varasemat turusituatsiooni

taastada ja kahju ei oleks osaliselt olnud põhjuslikus seoses hageja käitumisega.

9.1.2. Maakohus leidis vääralt, et kostja on hagi tagamise meedet kuritarvitanud.

Maakohus tõlgendas ekslikult laiendavalt Riigikohtu juhist arvestada kostja kuritarvitusi

hinnates patentide tühistamise menetluste staadiumi ning jättis arvestamata, et Pariisi

konventsiooni art 4 bis järgi on eri riikides esitatud patendid (isegi kui need on sama leiutise

kohta), üksteisest sõltumatud nii kehtivuse, õiguste kaotuse põhjuste kui ka kehtivusaja

seisukohalt. Seetõttu sidus maakohus vääralt Eesti patentide kehtivuse Euroopa patentidega ja

nende kohta tehtud otsustega, samuti Ameerika Ühendriikide otsusega. Seadusandja on

seadnud Eesti patendi kehtivuse sõltuvusse Eestis toimuvast tühistamismenetluse otsusest.

Hagi tagamise ajal ei olnud teada, kas Eesti patendid tühistatakse. Riigikohtu juhisest ei nähtu

sedavõrd laia tõlgendust, mille kohaselt tuleks võtta arvesse ka teistes riikides teiste patentide

osas algatatud menetlusi. Selline tõlgendus oleks ka vastuolus direktiivi 2004/48 art 9

eesmärgiga tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge tase.

Maakohus jättis tuvastamata, mis staadiumis oli tagamistaotluste esitamise ajal patentide

tühistamise menetlus, kuigi see tulenes Riigikohtu juhisest. Täiendavalt tuleb tuvastada

järgmised hageja väidetud asjaolud, millele kostja ei ole vastu vaielnud:

-

tsiviilasjas nr 2-10-44883 16.09.2010 hagi tagamise taotluse esitamise ajal ei olnud

hageja vaidlustanud patenti nr 05128, hageja vaidlustas selle 28.11.2011;

2-17-2152

-

tsiviilasjas nr 2-16-13597 ei ole hageja patenti nr 05317 üldse vaidlustanud, see

tühistati UAB Exeltis Baltics nõudel.

Maakohus järeldas kuritarvitust asjaoludest, millele Riigikohus andis vastupidise hinnangu

ning asus vääralt seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-16-13597 oli hagi ja hagi tagamise taotluse

esitamine hagi tagamise meetme kuritarvitamine. Riigikohus leidis, et hagi esitamine ei

tähenda, et kostja oleks käitunud VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses tahtlikult heade kommete

vastaselt, sest hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajaks ei olnud otsus patendi nr 05317

tühistamise kohta veel jõustunud.

9.2. Maakohus eksis ka kahjunõude suurust hinnates kahjunõude suurusega seotud asjaolude

tuvastamisel ning kohaldas vääralt materiaalõiguse normi.

9.2.1. Maakohus tuvastas saamata jäänud tulu suuruse hageja kalkulatsiooni alusel,

tuvastamata selle aluseks olevaid asjaolusid.

Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste asjaolude alusel tuvastas ta MIDIANA eeldatava turuosa

suuruse (10–25%) aastatel 2010–2016. Turuosa määramisel tuleb arvestada järgmisi

asjaolusid:

-

üldine turuolukord oli 2017 geneeriliste ravimite jaoks soodsam võrreldes aastaga

2010;

-

MIDIANA turuosa suuruseks kujunes turule sisenedes 2017 aasta lõpuks 0,3–0,6%;

-

kolme geneerilise ravimi (MIDIANA, MADLEINE, JANGEE) turuosa oli kokku 2017

5,13%, 2018 20,43% ja 2019 22,2%;

-

originaalravimi hinna alandamine peatab ja takistab geneerilise ravimi turuosa

suurenemise ning geneerilise ravimi turule sisenemisel alandas kostja alates

01.07.2017 YARINA hinda;

-

2011 oli turule sisenemise ettevalmistused teinud ka teine geneeriline ravim JANGEE

ning 2014 kolmas ravim MADELEINE, st hageja geneeriline ravim ei oleks olnud

ainuke.

Maakohus jättis arvestamata, et MIDIANA CIP hind hulgimüüjale Tamro Eesti OÜ oli 2010

5,33 eurot/pakk), kuid kahjuarvutuse aluseks võttis hageja hinna 6,89 eurot/pakk. Hageja

väide, et ta oleks tulnud turule YARINA CIP hinnast 30% madalama hinnaga, ei ole

tõendatud ning on vastuolus Tamro Eesti OÜ-le esitatud arvega.

9.2.2. Maakohus jättis vääralt kohaldamata VÕS § 127 lg 5 ja kahjuhüvitisest maha arvamata

hageja kulud, mida hageja oleks pidanud tulu saamiseks tegema.

Maakohus leidis vääralt, et MIDIANA CIP hind (hulgimüügihind) on hageja puhastulu, ning

asus paljasõnaliselt seisukohale, et hageja ei ole midagi säästnud, kuna Eesti turu jaoks

toodetavate ravimite kulud moodustavad vaid murdosa hageja kogutoodangust. Hageja

väidetud koguses ravimi tootmine ei saanud toimuda ilma kuludeta (tootmine, pakendamine,

transport). Juhul, kui asjas ei olnud kulude suuruse kohta esitatud tõendeid, sai maakohus

tuvastada kulude suuruse siseveendumuse kohaselt, arvestades hageja üldist kasumlikkust,

mis oli 2010 ja 2011 majandusaasta aruande kohaselt u 20% käibest. Seega ei saa hageja nõue

olla suurem kui 20% tema nõudest.

Kui hageja ei säästnud midagi, siis on hageja põhjustanud ise selles ulatuses endale kahju

VÕS § 139 lg 1 tähenduses.

2-17-2152

9.2.3. Maakohus leidis vääralt, et kahjuhüvitist ei tule VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada.

Maakohus jättis arvestamata Riigikohtu juhise, mille kohaselt tuli mh hinnata, millises

staadiumis oli patendi tühistamise menetlus. Maakohus leidis vääralt ja vastuolus PatS § 14

lg-ga 2 ning 23 lg-ga 4 ka seda, et patendi väljaandmine ei loo õigustatud eeldust, et ainuõigus

on kehtiv.

Vastustaja seisukoht

10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja jäi menetluses varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue

otsuse, millega rahuldab hagi maakohtust väiksemas ulatuses. Maakohtu otsuse osalise

tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega hagi jäi rahuldamata. Seetõttu

kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatuks üksnes osas,

millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 241

285,05 eurot ja sellelt viivise.

13. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (ülal p 8.1), kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

14. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus Riigikohtu juhiseid järgides õigesti seisukohale, et

hagejal on TsMS § 391 lg 1 alusel (tõlgendades sätet koosmõjus direktiivi 2004/48 art 9 lg-ga

7 ja Euroopa Kohtu praktikaga) õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, st täidetud on

kahjunõude eeldused: mõlemas tsiviilasjas, mille raames hagi tagati, on jõustunud TsMS §

391 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendid, mille üle pooled ei vaidle, ning kõiki asjaolusid arvestades

ei olnud hagi tagamise taotlemine neis kohtuasjades õigustatud.

14.1. Maakohus leidis asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates õigesti, et hagi tagamise ajal ei

esinenud ohtu, et kostjal võib hagi tagamata jätmise tõttu tekkida korvamatu kahju.

Selleks, et kohus saaks järeldada, et hagi tagamine oli õigustatud, tuli kostjal tuua esile ja

tõendada asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada, et hagi tagamise ajal oli reaalne oht, et

hagi tagamata jätmise korral tekib kostjale korvamatu kahju. Seda, kas tegemist on korvamatu

kahjuga, hindab tõendatud asjaolude alusel kohus, mitte asjatundja.

Kostjal korvamatu kahju tekkimise ohu puudumise tõendamiseks esitas hageja riiklikult

tunnustatud eksperdi UV 20.10.2020 arvamuse (V kd, tl 144–146) ning kostja esitas selle

kummutamiseks riiklikult tunnustatud ekspertide AS ja AA arvamuse (VII kd, tl 119–122),

milles sisalduvate seisukohtade kummutamiseks esitas hageja omakorda riiklikult tunnustatud

eksperdi UV 25.08.2021 arvamuse (VII kd, tl 136–140 pöördel). Lisaks kuulas maakohus

2-17-2152

riiklikult tunnustatud eksperdid AA ja UV üle 07.12.2022 istungil (VIII kd, tl 46–51). UV

20.10.2020 arvamus kinnitab, et 2010 hagi tagamise ajal oli oht, et kostjal võib hageja ravimi

turule tulles tekkida hagi tagamata jätmisel varaline kahju 1 376 583,81 eurot ning 2016 hagi

tagamise ajal oli 137 615,28 euro suuruse varalise kahju tekkimise oht, kuid arvestades hageja

finantsandmeid ajavahemikul 2010–2017, oleks hageja suutnud sellise suurusega hüpoteetilise

kahju (1 513 899,09 eurot) kostjale hüvitada, ning arvestades kostja finantsandmeid

ajavahemikul 2010–2017, ei oleks sellise ulatusega kahju põhjustanud kostjale raskeid

majanduslikke tagajärgi. AS ja AA arvamuse kohaselt on majandusteoreetiliselt loogiline, et

Midiana turustamise edasilükkamine oleks viinud kogu Eesti drospirenooni ja

etinüülöstradiooli sisaldavate ravimite turu üldisele hinnalangusele ning arvestades seda, et

soodusravimite puhul eksisteerib riigipoolne surve hindade pidevaks langetamiseks, on

vähetõenäoline, et kostjal oleks olnud võimalik taastada Midiana turule sisenemise eelne

hinnatase. Ka ütlusi andes tõi AA esile, et Midiana turule sisenemise järel oleks kostja

kaotanud monopoolse seisundi ning kuna Midiana oleks tulnud turule 30% madalama

hinnaga, oleks kostja pidanud ka oma originaalravimi hinda langetama, mis oleks viinud kõigi

ravimite hinna langusele konkreetsel turul. UV 25.08.2021 arvamuse kohaselt ei kummuta

ASu ja AA arvamus seda, et kostjal oleks tekkinud heastatav varaline kahju, ning arvamusest

ei nähtu midagi sellist, mis lubaks pidada kahju korvamatuks.

Asjatundjate arvamused kinnitavad koosmõjus seda, et Midiana turule sisenemise takistamata

jätmisel oleks olnud reaalne oht, et kostjale tekib varaline kahju, sh langeb mingil määral

kostja turuosa ning seeläbi tema käive ja kasum, samuti oleks geneerilise ravimi turule

sisenemine toonud kaasa drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavate ravimite

hinnalanguse. Need asjaolud ei anna aga alust järeldada, et oli kostjale korvamatu kahju

tekkimise oht ning hagi tagamine oli vältimatult vajalik. Iseenesest on õige kostja arusaam, et

korvamatuks kahjuks võib olla varalise kahjuga kaasnev kostja turupositsiooni pöördumatu

muutumine. Samas ei ole kostja toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid, millest saaks

järeldada, et praegusel juhul oli tõsiseltvõetav oht kostja positsioonile ravimiturul, mida ei

oleks saanud kostja oletatavate õiguste hagimenetluse korral maksmapaneku järel heastada.

Olukorras, kus kohus ei oleks hagi taganud, kuid kostja 2010 ja 2016 esitatud hagid oleksid

olnud põhjendatud ja kohus oleks neis kohtuasjades kostja hagid rahuldanud ning kohustanud

hagejat kostja patendi rikkumisest edaspidi hoiduma, oleks kostja saanud nõuda hagejalt

kohtumenetluste ajal patendi rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Sellises

olukorras oleks kostja turuosa kaotus olnud ajutine ja tagasi pööratav, sest hagejal ravimi

müümise keelamise korral oleks kostja turuosa taastunud. Originaalravimi hinna langetamine

või langetamata jätmine geneerilise ravimi turule sisenemise korral oleks aga olnud kostja

enda majanduslikel kaalutlustel tehtav otsus. Kostja enda otsusega kaasnevad riikliku vms

hinnasurve tõttu raskesti tagasipööratavad tagajärjed (algse hinna taastamine) ei kujuta endast

kostjale hagi tagamata jätmisega kaasnevat korvamatut kahju.

Lisaks märgib kolleegium, et kostja loogikat arvestades saaks sisuliselt alati pidada

patendiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks esitatud hagi tagamist õigustatuks, sest teise ravimi

turule sisenemine toob endaga kaasa senise turuosalise turuosa kaotuse ning konkurets toob

endaga üldjuhul kaasa ka hinnalanguse. Seetõttu ei saa turuosa vähenemist ja raskesti

tagasipööratavat hinnalangust pidada sellisteks asjaoludeks, mis õigustaksid igal juhul hagi

tagamise korras teisel turuosalisel turule sisenemise keelamist. Mh ei ole kostja toonud esile

ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks hinnata väidetava pöördumatu kahju ulatust, sh

turuosa vähenemist ja püsiva hinnalanguse mõju kostja majandustegevusele.

2-17-2152

Eeltoodut arvestades ei olnud 2010 ja 2016 hagi tagamise taotlemine õigustatud, sest kostjal

ei oleks tekkinud hagi tagamata jätmise korral korvamatut kahju, ning hagejal on õigus nõuda

kostjalt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist.

14.2. Kuna maakohus leidis õigesti, et hagi tagamise taotlemisel ei olnud ohtu, et tagamata

jätmine võis tekitada kostjale korvamatut kahju, ei ole asjas tähtsust sellel, kas kostja hagi

tagamise taotlusi esitades kuritarvitas oma õigusi või mitte. Selles osas muudab

ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendusi.

14.2.1. Riigikohtu juhise järgi tuli maakohtul asja lahendamisel esmalt hinnata, kas hagi

tagamise avalduse esitamisel esines oht, et praeguse asja kostjal tekib korvamatu kahju, ning

kui kohus leiab, et hagide tagamist taotledes sellist ohtu ei olnud, tuleb edasi hinnata

kahjuhüvitise suurust (RKTKo30.04.2020, p 16 II lõik). Ka Riigikohtu viidatud Euroopa

Kohtu otsusest (EKo 12.09.2019, C-688/17, p-d 66–70) ei saa järeldada, et kahjuhüvitise

väljamõistmise eelduseks on lisaks korvamatu kahju ohu puudumisele ka õiguste

kuritarvitamine. Seega ei ole tähtsust apellatsioonkaebuse neil väidetel, mis puudutavad seda,

kas kostja kuritarvitas hagi tagamist taotledes oma õigusi või mitte. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt siiski järgmist.

14.2.2. Iseenesest on õige kostja arusaam, et Riigikohtu juhist saab mõista selliselt, et kohus

peab õiguste kuritarvitamist hinnates arvestama eelkõige seda, kas hagi tagamise taotlemise

ajal toimus kostja Eesti patendi tühistamise menetlus ning millises staadiumis see oli. Teisalt

tuleneb Riigikohtu juhisest selgelt see, et kohus peab õiguste kuritarvitamist hinnates võtma

arvesse kõiki objektiivseid asjaolusid. Sellest tulenevalt tuli maakohtul eelkõige arvestada

seda, kas ja millal olid vaidlustatud kostja Eesti patendid, kuid kostja käitumist hagi tagamisel

hinnates tuli arvestada ka muid asjaolusid, mis viitasid õiguste kuritarvitamisele. Seejuures ei

saa Riigikohtu juhistest järeldada, et maakohus oleks pidanud arvestama Eesti patentide

tühistamise menetluste puhul üksnes hageja alustatud menetlusi ega oleks võinud võtta

arvesse seda, kui mõni teine ravimiettevõte oli kostja patendi tühistamist taotlenud. Maakohus

pidi võtma arvesse kõik asjaolud, mis viitavad sellele, et kostja võis hagi tagamise taotlusi

esitades kuritarvitada oma õigusi.

14.2.3. Eeltoodut arvestades tuli maakohtul esmalt hinnata, kas ajal, mil kostja esitas hagi

tagamise taotlused, oli juba käimas hagimenetluses vaidlusaluse patendi tühistamise menetlus,

ning kui oli, siis millises staadiumis see oli.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja nimele oli Eestis 16.02.2009 registreeritud patent EE

05128, kostja esitas 16.09.2010 patendist nr 05128 tulenevate õiguste rikkumise lõpetamiseks

hagi ja ühes sellega hagi tagamise taotluse, Ladee Pharma Baltics UAB esitas 11.08.2011 hagi

kostja patendi EE 05128 tühistamiseks ning hageja esitas 28.11.2011 hagi kostja patendi EE

05128 tühistamiseks. Seega ei olnud selles kohtuasjas hagi tagamise taotluse esitamise ajal

veel alustatud patendi EE 05128 tühistamise menetlust, mistõttu võis kostja hagi tagamist

taotledes eeldada, et tal on ainuõigus patendiga EE 05128 kaitstud ravimile. Samas ei pidanud

maakohus piirduma pelgalt sellega, kas kostja vastav Eesti patent oli vaidlustatud. Kostja

käitumist hinnates oli asjakohane arvestada ka seda, kas kostja teadis või pidi teadma, et tema

Eestis registreeritud pant ei vasta patentsuse kriteeriumidele ja võidakse seetõttu tühistada.

Olukorda, kus isik teab või peab teadma, et tema registreeritud patent ei vasta patentsuse

kriteeriumidele, ja paneb sellest hoolimata oma patendist tulenevaid õigusi teist isikut

kahjustaval viisil maksma, saab pidada õiguste kuritarvitamiseks. Iseenesest ei kinnita asjas

tuvastatud vaidlustamata asjaolud seda, et kostja oleks 16.09.2010 hagi tagamist taotledes

teadnud või pidanud teadma, et tema analoogsed patendid on uudsuse kriteeriumi tõttu

2-17-2152

tühistatud, kuid arvestades seda, et Euroopa Patendiameti Apellatsioonikomisjon tühistas

07.07.2011 otsusega Eesti patendi EE 05128 Euroopa analoogpatendi EP1214076, pidi kostja

alates 07.07.2011 mõistma, et ka tema Eesti patent EE 05128 ei vasta uudsuse kriteeriumile,

ning enne seda käimasoleva vaidluse tõttu möönma, et tema Euroopa analoogpatent ei pruugi

vastata uudsuse kriteeriumile ning ühes sellega ei pruugi ka tema teistes riikides registreeritud

patendid sellele vastata. Seega võis kostja 16.09.2010 hagi tagamist taotledes oma õigusi

kuritarvitada.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja nimele oli Eestis 16.08.2010 registreeritud ka patent EE

05317, kostja esitas 08.09.2016 patendist nr 05317 tulenevate õiguste rikkumise lõpetamiseks

hagi ja ühes sellega hagi tagamise taotluse. Selleks ajaks oli kostja patent nr 05317 kohtus

vaidlustatud ning maakohus oli selle ka tühistanud. Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2016

otsus kinnitab, et Ladee Pharma Baltics UAB esitas 29.08.2013 kostja vastu hagi patendi EE

05317 tühistamiseks, Harju Maakohus rahuldas hagi ja tühistas patendi ning käimas oli

apellatsioonimenetlus (I kd, tl 203–215). Pooled ei vaidle selle üle, et 13.06.2016 jõustus

kohtuotsus, millega kohus tühistas kostja patendi EE 05128 uudsuse kriteeriumi puudumise

tõttu. Seega pidi kostja 08.09.2016 teadma, et tema patendil puudub väga suure tõenäosusega

uudsus ja see tühistatakse ning sellises olukorras patendiõiguse kaitseks hagi tagamise korras

hageja majandustegevuse takistamist taotledes kuritarvitas kostja selgelt oma õigusi.

15. Kuigi eeltoodu kohaselt leidis maakohus kokkuvõttes õigesti, et kostja peab hüvitama

hagejale hagi tagamistega põhjustatud kahju, eksis maakohus hagejale tekkinud kahju suurust

hinnates ning jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja vastuväited hageja kahjuarvutuse

kohta. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsust ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 47 418,7 eurot.

15.1. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt hagi tagamise tõttu VÕS §

128 lg 4 tähenduses saamata jäänud tulu hüvitamist, sest õigustamatute hagi tagamiste tõttu

jäi hagejal saamata ravimi Midiana müügitulu, st hageja kaotas ravimi Midiana müügikeelu

tõttu ravimi müügilt kasu saamise võimaluse.

15.2. Riigikohus on leidnud, et kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on tihti

äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama

üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus

tulu saada. Nimetatud sätte eesmärgiks on kergendada kahjustatud isiku saamata jäänud tulu

ulatuse tõendamist. Saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb

eelkõige tõenäosusel ja enamasti ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu oleks isik

saanud, kui tema õigust poleks rikutud. Olukorras, kus konkreetse kahju väljaarvutamine ei

ole võimalik, võib saamata jäänud tulu arvutada abstraktselt. Abstraktse kahju arvutamiseks

saab hageja esile tuua asjaolud tavapäraselt saamata jääva tulu kohta ning kostja peab

omakorda tõendama, et neil asjaoludel ei oleks hageja sellist tulu teeninud. Seejuures

võimaldavad VÕS § 127 lg 1 ja TsMS § 233 lg 1 määrata kahjuhüvitist hinnanguliselt,

arvestades kõiki juhtumi asjaolusid. (RKTK 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13).

15.3. Siinses asjas nõuab hageja kostjalt hagi tagamise tõttu ajavahemikul 27.09.2010–

09.05.2017 ravimi Midiana Eesti turul müümise keelamise tõttu saamata jäänud müügituluna

241 285,05 euro hüvitamist. Saamata jäänud müügitulu suurust arvutades lähtus hageja ravimi

Midiana võimalikku müügikogust määrates sellest, kui palju müüs kostja nimetatud

ajavahemikul drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid Yarina Eestis ning

millise turuosa oleks hageja ravim saavutanud. Seejuures arvestas hageja turuosa suurust

määrates seda, et tema ravimi turuosa oleks aasta-aastalt suurenenud ning arvestades mh

2-17-2152

geneeriliste ravimite turul olnud hageja konkurente, oleks hageja hinnangul konservatiivse

prognoosi kohaselt hageja geneeriline ravim hõivanud esimesel aastal 10% turuosa ja igal

järgmisel aastal täiendava 5%, kuni oleks jõudnud 25%-lise turuosani. Oma ravimi hinda

määrates lähtus hageja sellest, milline oli kostja ravimi ühe ühiku müügihind hulgimüüjale

(CIP hind), ja lähtus ravimi Midiana kui geneerilise ravimi ühe ühiku hinda määrates sellest,

et sotsiaalministri 08.12.2014 määruse nr 123 § 25 lg 2¹ p 1 järgi oleks see olnud 30% kostja

originaalravimi ühiku hinnast väiksem. Seega on hageja arvutanud välja abstraktse kahju

suuruse ja piisavalt põhistanud oma arvutuskäiku.

Kuigi kostja vaidlustas hageja arvutustes märgitud hüpoteetilise turuosa suuruse, ei ole kostja

toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis hageja väidetud turuosa suurusi erinevatel aastatel

kummutaks. Kostja tõi küll esile, et 2017, s.o pärast hagi tagamise lõplikku tühistamist ei

saavutanud hageja sellist turuosa, kuid selles osas leidis maakohus õigesti, et hageja ravimi

Midiana Eesti turule 2010 sisenemise tingimused ei ole võrreldavad ligi seitse aastat hiljem,

s.o aastal 2017 turule sisenemisega. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks

järeldada, et hageja ravimi Midiana turuosa ei oleks 2010 võinud olla 10% ja seejärel

suurenda aasta-aastalt 5% kuni 25%-ni. Ainuüksi kostja väide, et ta oleks geneerilise ravimi

turule sisenemise korral alandanud oma originaalravimi hinda ja see oleks pärssinud hageja

ravimi turuosa suurenemist ning talle ei nähtu, et hageja oleks arvestanud teise geneerilise

ravimi turule tulemist, ei anna kohtule alust teha järeldusi selle kohta, kas ja kui palju võinuks

see mõjutada hageja ravimi turuosa suurust 2010. Seega sai maakohus saamata jäänud tulu

suurust hinnates lähtuda hageja esile toodud turuosa suurusest.

Kostja juhib aga õigesti tähelepanu sellele, et hageja on arvutustes lähtunud vääralt sellest, et

tema ravimi Midiana ühiku hind oleks olnud 30% kostja originaalravimi hinnast madalam.

Esmalt märgib kolleegium, et Sotsiaalministri 08.12.2004 määrusega nr 123 kinnitatud Eesti

Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra § 25 lg 2¹ p 1 järgi arvestab

sotsiaalminister ravimi ravimite loetelusse lisamise taotlust lahendades geneerilise ravimi

korral asjaolu, et geneeriline ravim on vähemalt 30% odavam ravimite loetellu kantud sama

toimeainega originaalravimist. Seega pidi hageja geneerilise ravimi hind olema turule

sisenedes kostja originaalravimi hinnast vähemalt 30% väiksem, kuid hageja võis turule

siseneda ka sellest madalama hinnaga. Seda, et hageja kavatses siseneda madalama hinnaga,

kinnitab mh hageja enda koostatud ravimi turundusplaan 2010, mille arvutused põhinesid

ametivõimude poolt tunnistatud ametlikul bruto CIP hinnal (6,89 eurot) ja hinnangulisel

tegelikul CIP hinnal (5,67 eurot) (II kd, tl 167 pöördel). Hageja 15.09.2010 arve Tamro Eesti

OÜ-le (IV kd, tl 47–48) kinnitab, et hageja ravimi Midiana ühiku hind oli sel ajal 6,89 eurot,

kuid hageja müüs ravimit soodushinnaga, st alandas 1080 karbi koguhinda 7441,2 eurot

hinnani 5756,18 eurot. Seega kujunes ühe ühiku hinnaks 5,33 eurot (5756,18/1080). Seega

sisenes hageja 2010 Eesti turule väidetust madalama hinnaga ning hageja kahjuarvutus on

seetõttu ravimi ühiku hinna osas ebaõige. Hagejal 2010 saamata jäänud tulu arvutades tuleb

võtta aluseks tegelik ühiku hind, millega hageja oma ravimit 2010 Eestisse tarnis (5,33 eurot),

mitte kostja ravimi hinnast 30% madalam hind (6,89 eurot). Sellest tulenevalt on hageja 2010

saamata jäänud tulu hinnanguline suurus 14 321,177 eurot (2686,9 ühikut × 5,33 eurot), mitte

18 512,74 eurot, s.o 4191,56 eurot väiksem. Arvestades seda, et alates 2011 langetas kostja

oma originaalravimi ühiku hinda ja sellest tulenevalt arvestas hageja oma geneerilise ravimi

ühiku hinnaks 4,97 eurot, mis on 2010 tegelikult tarnitud ravimite ühiku hinnast väiksem, ei

ole ülejäänud aastate osas alust saamata jäänud tulu hinnangulist suurust muuta.

Eeltoodu kohaselt oleks hageja vaidlusalusel ajavahemikul olnud ravimi Midiana müügikäive

kokku 237 093,49 eurot.

2-17-2152

15.4. Kostja juhib asjakohaselt tähelepanu ka sellele, et kogu hageja ravimi müügikäivet ei

saa pidada hagejal saamata jäänud tuluks.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seejuures tuleb kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 järgi

maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige

tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju

hüvitamise eesmärgiga. Viimase sätte eesmärgiks on välistada kannatanu rikastumine kahju

tekitava sündmuse läbi ning kahju tekitaja karistamine. Riigikohus on leidnud, et saamata

jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust arvata maha

vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks (RKTKo 09.10.2013, 3-2-1-100-13, p 13).

Seega ei saa saamata jäänud müügitulust selle saamiseks vajalike kulude maha arvamist

pidada kahju hüvitamise eesmärgiga vastuolus olevaks.

Kostja on kogu menetluse vältel juhtinud tähelepanu sellele, et hageja peab väidetavast

kahjust kasu saamiseks tehtavad kulud maha arvama, kuid sellest hoolimata ei ole hageja

toonud esile ega tõendanud, kui suuri kulusid oleks ta ravimi Midiana tootmiseks ja Eestis

turustamiseks kandnud või milline oleks olnud tema kasum selle ravimi müügist Eestis.

Hageja on küll vaielnud vastu kostja arusaamale, et hageja saamata jäänud tulu võiks olla

20% hageja arvutatud müügitulust, kuid ei ole toonud selgelt esile, mille alusel ja kuidas

tuleks ravimi Midiana eest Eesti turul vaidlusalusel ajavahemikul saamata jäänud tulu koos

kulude maha arvamisega arvutada. Seejuures ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et

ettevõtte kasumi puhul tuleks arvestada brutokasumit või tegevuskasumit, mitte

puhaskasumit. Ringkonnakohtu hinnangul näitab ravimi müügist saamata jäänud tulu kõige

adekvaatsemalt puhaskasum, kuna see arvestab kõiki müügitulu saamiseks tehtavaid kulusid.

Asjakohased ei ole ka hageja väited selle kohta, et ta ei ole kulusid üldse säästnud. Sellisel

käsitusel puudub majanduslik loogika ning see, et toote valmistamiseks ja turustamiseks tuleb

teha kulutusi, on üldtuntud asjaolu. Ka see, et hageja oleks Eesti turu väiksust arvestades

turustanud Eestis ravimi Midiana marginaalseid koguseid, ei anna alust järeldada, et hageja ei

oleks ravimi tootmise ja turustamisega seoses kulusid kandnud. Olukorras, kus hageja ei

esitanud kohtule veenvaid selgitusi, asjaolusid ja tõendeid selle kohta, milline oleks olnud

vaidlusalusel ajavahemikul ravimi Midiana Eesti turu kasum, on ringkonnakohtu hinnangul

asjakohane lähtuda hageja saamata jäänud tulu suurust määrates hageja puhaskasumist, sest

see on sisuliselt ainuke näitaja, mille alusel saab kohus hinnata, kui suur oleks võinud vastava

müügikäibe korral olla müügitulu saamiseks vajalike kulude mahaarvamise järel hageja

tegelikult saamata jäänud tulu. Kostja on tõendanud, et hageja 2011. a majandusaasta aruande

(III kd, tl 111–179, asjakohase osa tõlge tl 184–185) kohaselt oli tema puhaskasum 2010

23,5% ja 2011 16,1%. Seega on õige kostja arusaam, et hageja kasum oli hagi tagamise ajal ja

järel ligikaudu 20%. Seejuures ei ole hageja väitnud, et tema puhaskasum oleks järgnevatel

aastatel olnud sellest oluliselt erinev, mistõttu saab järeldada, et hageja oleks eelduslikult

võinud ka ravimi Midiana müügist Eesti turul teenida vaidlusalusel ajavahemikul 20%-list

kasumist ning hagejal jäi hagi tagamise tõttu hinnanguliselt saamata 20% ülal tuvastatud

müügitulust, s.o 47 418,7 eurot (237 093,49/5).

Kuigi hagejale tundub müügitulust kulude maha arvamine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane,

mh sel põhjusel, et hageja on kandnud erinevate kohtuvaidluste tõttu kohtukulusid, mida

kostja ei ole hüvitanud, ei anna see hagejale alust nõuda kostjalt suuremat kahju hüvitist, kui

oli tema tegelikult saamata jäänud tulu, sest kahjuhüvitis ei või olla karistuslik ning hageja ei

või seeläbi rikastuda. Hageja saamata jäänud tulu puhul ei saa arvestada kõikvõimalikke

hageja väidetud kulusid, sh ei ole hageja oma väiteid ka tõendanud.

2-17-2152

Ülaltoodut arvestades saab hageja hinnanguliseks saamata jäänud tuluks pidada kokku 47

418,7 eurot.

15.5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid

alust sellise suurusega kahjuhüvitist vähendada.

Kohus võib kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 järgi vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kõiki asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel

põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Arvestades maakohtu tuvastatud kostja käivet, ei ole

sellise suurusega kahjuhüvitise välja mõistmine kostjale ebamõistlikult koormav ega ole ka

patentide tühistamisega seonduvat arvestades äärmiselt ebaõiglane.

16. Kuna ringkonnakohus muudab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava kahjuhüvitise

suurust, tuleb maakohtu otsust muuta ka kahjuhüvitiselt väljamõistetava viivise osas ja mõista

kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja alates hagi esitamisest (09.02.2017) kuni

ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (04.04.2025) sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis 34 922,54 eurot ning mõista edasiulatuv viivis välja

alates 05.04.2025.

17. Arvestades seda, et ringkonnakohus mõistab hagejalt välja kahjuhüvitise, ei ole

ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust osas, millega maakohus määras kindlaks otsuse

täitmise korra selliselt, et kahjuhüvitis tuleb osaliselt tasuda tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja nr

2-16-13597 antud kautsjoni ja tagatise arvel. Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse huvides

täiendab aga ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni hageja taotluses sisaldunud

hageja pangakonto ja makserekvisiitidega. Ringkonnakohus teeb hagejale kautsjoni ja tagatise

arvel väljamaksed pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulude jaotus

18. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagi maakohtust väiksemas ulatuses (põhinõude ligi 12% ulatuses), tuleks hagi rahuldamise

ulatust arvestades jätta poolte kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1

järgi 12% ulatuses kostja ning 88% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei

oleks aga selline kulujaotus praegusel juhul põhjendatud, sest suurem osa (hinnanguliselt

50%) vaidlusest puudutas seda, kas hagejal on üldse õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

Kuna Riigikohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks just selle küsimuse eksliku

lahendamise tõttu, muutes samas oma senist praktikat, on õiglane jätta menetluskulud, mida

pooled kandsid enne asja uut läbivaatamist maakohtus, poolte endi kanda ning maa- ja

ringkonnakohtus tasutus riigilõiv poolte kanda võrdsetes osades.

Samuti tuleb eelnimetatud eripäraga arvestada pärast asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmist tekkinud menetluskulude jaotamisel. Kuna hinnanguliselt pool vaidlusest puudutas

küsimust, kas hagejal on üldse õigus nõuda kostjalt TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel (tõlgendades

sätet koosmõjus direktiivi 2004/48 art 9 lg-ga 7 ja Euroopa Kohtu praktikaga) kahju

hüvitamist, ja selles osas oli hagi iseenesest edukas, on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud jätta pool menetluskuludest võrdsetes osades poolte kanda (st 25% hageja ja 25%

kostja kanda). Ülejäänud osas tuleb menetluskulud jagada vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele, st pool menetluskuludest tuleb jätta 12% ulatuses kostja kanda ja 88% ulatuses

hageja kanda (st 6% kostja kanda ja 44% hageja kanda). Kokkuvõttes tuleb jätta pärast asja

2-17-2152

maakohtule läbivaatamiseks saatmist tekkinud menetluskulud 31% ulatuses kostja ja 69%

ulatuses hageja kanda.

Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse TsMS § 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (RKTKo

20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).

Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

19. Lisaks märgib kolleegium, et apellant tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4760 eurot,

kuid apellatsioonkaebuse piire ja tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (260 587,85 eurot)

arvestades, tuli tal tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi riigilõivu 3780 eurot. Seega

tasus apellant riigilõivu 980 eurot rohkem, ning tal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus

taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)