2-23-133397/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-133397

Kohtuasi

Transit Expert OÜ hagi Ateljee Pro OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Ateljee Pro OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Transit Expert OÜ (registrikood

14007922), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja (apellant) Ateljee Pro OÜ (registrikood

10744546), juhatuse liige K.M

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Ateljee Pro OÜ 5. detsembri 2024. a apellatsioonkaebuse Harju

Maakohtu 30. oktoobri 2024. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-133397 menetlusse

võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Ateljee Pro OÜ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-23-133397

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Transit Expert OÜ (hageja) esitas 18. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Ateljee Pro OÜ (kostja, võlgnik) vastu 826,49 euro saamiseks. Kohus

tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus

lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 9. oktoobril 2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja

768 eurot, sellelt hagiavalduse esitamise hetkeks alates 24. maist 2023 sissenõutavaks

muutunud viivise 33,81 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja põhinõudelt seadusjärgses määras

viivise alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need kostjalt koos

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivisega välja.

2.1. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 16. mail 2023 hageja poole kolimisteenuse

pakkumise saamiseks. Arvestades, et hageja oli ka varem kostjale sama teenust osutanud,

küsis ta kostjalt, kas kogused on samad ning kas võib teenuse aja osas arvestada 3,25 tunniga,

lähtudes varasemast kogemusest. Kostja kinnitas 17. mail 2023, et kogus on sama. Hageja

esitas 17. mail 2023 kostjale pakkumise, et töötunni hind on 140 eurot, millele lisandub

käibemaks ja mis sisaldab suurt veokit ja nelja töölist. Kostja kinnitas selle pakkumise 18.

mail 2023.

2.2. Töö tehti 22. mail 2023 ja selle kohta koostasid pooled kolimisteenuse ja veokorralduse

üleandmis-vastuvõtmisakti nr 225-A, mille kohaselt laadimise algus kell 10.00 ja

mahalaadimine lõppes kell 15.07. Kostja on akti allkirjastanud.

2.3. Hageja koostas 22. mail 2023 kostjale arve kolimisteenuse eest nelja tunni eest

tunnihinnaga 140 eurot ja ühe tunni eest tunnihinnaga 80 eurot, kokku seega viie tunni eest

640 eurot, millele lisandus käibemaks 128 eurot, s.o kokku 768 eurot. Maksetähtajaks 23.

maiks 2023 jättis kostja arve tervikuna tasumata. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 1.

juunil 2023, 7. juunil 2023 ja 14. juunil 2023. Viimasele kirjale vastas kostja 15. juunil 2023,

et on kirjad kätte saanud ja arve on maksmisele suunatud. Hageja saatis 19. juunil 2023

neljanda meeldetuletuskirja ja 26. juunil 2023 viivisearve ning võlamenetluse algatamise

hoiatuse. Kostja ei ole arvet siiani tasunud.

2 (8)

2-23-133397

2.4. Kostja vastuväited on otsitud ja alusetud. Hageja rõhutas, et kostja kinnitatud pakkumine

sisaldas vaid töötunni hinda ning täpsustust veoki ja tööliste osas. Pakkumine ei olnud

ajaliselt piiratud 3,25 tunniga. Hageja vaid märkis, et üritab mitte üle aja minna, mis ei

tähenda, et kolimisega ei või minna rohkem aega. Akti allkirjastamisel on kostja kinnitanud

kolimiseks kulunud aja ning selle aktsepteerinud. Kostja ei ole kordagi pärast arve saamist

teinud hagejale etteheiteid ajakulu vms osas. Selliste vastuväidete esitamine esmakordselt

alles vastuses hagile on ilmselgelt pahatahtlik. Mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks on

möödunud, kuna arve tasumise tähtajast on möödas üle poole aasta.

2.5. Hageja ei nõustu, et ta on kostjale kahju tekitanud. Kostja ei ole varem kordagi kahju

tekitamise väitega hageja poole pöördunud. Kostja esitatud pildid ei tõenda, et kahjustus oleks

tehtud hageja poolt. Ei ole aru saada, millal pildid on tehtud, kus need on tehtud ning kas

hageja töötajad üldse selle kapiga kokku puutusid või oli kahjustused tekkinud juba varem.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata täies ulatuses või osas, mille

võrra hageja on kostjale põhjendamatult arve esitanud ja tekitanud varalise kahju 250 eurot.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

3.1. Pooled leppisid kokku teenuse osutamise ajas, milleks oli 3,25 tundi. Kuna kostja soovis

kolimisteenust täpselt samadele asjadele nagu eelmisel korral, oli pooltele teada, kui palju

aega selleks kulub. Nimetatud ajapakkumine tuli hageja poolt, mille kostja ka kinnitas. Poolte

kirjavahetusest ei nähtu, et reaalselt oleks kolimisteenuseks kulunud viis tundi ja et pooled

oleksid selle ajamuudatuse kokku leppinud. Kostja leidis, et arve esitamine viie tunni eest ei

ole põhjendatud ning hageja nõue saab olla maksimaalselt 3,25 tunni eest. Kostja hinnangul ei

kinnita hageja esitatud tõendid hagis esitatud väiteid.

3.2. Hageja töötajad lõhkusid ära kostjale kuuluva lõõtskapi ja kostjal on vaja kogu lõõtsa osa

välja vahetada. Esialgse hinnapakkumise järgi on selle vahetuse maksumuseks u 250 eurot.

3.3. Kostja leidis, et hagejal puudub ka õigus nõuda kostjalt taotletud määras ja ulatuses

viivist.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 841,81 eurot ja alates 10.

oktoobrist 2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise kuni põhivõla 768

euro tasumiseni. Menetluskulud jäätis maakohus kostja kanda, määras rahaliselt kindlaks

hageja menetluskulud 815 eurot ning mõistis need kostjalt hageja kasuks välja koos VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivisega.

4.1. Maakohus menetles hagi TsMS 405 lg 1 järgi lihtmenetluses ning viitas asja

lahendamisel VÕS § 635 lg-le 1 ja § 637 lg-le 3, samuti VÕS § 76 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ja §

1131 lg-le 1.

4.2. Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et nad olid sõlminud lepingu

kolimisteenuse osutamiseks. Maakohus kvalifitseeris poolte lepingu töövõtulepinguks. Kohus

tuvastas, et hageja koostas 22. mail 2023 kostjale arve kolimisteenuse eest koguhinnaga 768

eurot (sh käibemaks), mis on kostja poolt tasumata. Kostja leiab, et arvel märgitud tunnihind

ei vasta kokkulepitule. Hageja leiab, et ajahinnang oli pooltevaheliste läbirääkimiste ajal

hinnanguline ning ei kuulu kokkulepitud lepingutingimuste hulka.

3 (8)

2-23-133397

4.3. Maakohtu hinnangul väljendub hageja 16. mai 2023. a e-kirjas (millega hageja küsis

kostjalt, kas hageja peaks arvestama 3,25 tunniga ja mitte üle selle) hageja soov oma tööd

(auto ja tööliste aega) planeerida ning see on töökorralduslikult igati loomulik. Maakohus

leidis, et nimetatud e-kiri ei olnud ofert ehk pakkumus lepingu sõlmimiseks, sest selles

puudusid muud olulised tingimused (hind, teenuse maht). Oferdi tegi hageja 17. mai 2023. a

e-kirjaga, kus märkis töötunni hinnaks 140 eurot (lisandub käibemaks), töö tegijateks neli

töölist ja vahendiks ühe suure veoki (45 m3). Sellele oferdile palus hageja selgesõnaliselt ka

kinnitust ning kostja pidi aru saama, et tegemist on pakkumusega lepingu sõlmimiseks. Kostja

esitas oferdile ka aktsepti. Maakohus nõustus hagejaga, et oferdis ei olnud märget töö

tegemise aja kohta. Seega ei olnud töö tegemise aeg kokkulepitud lepingutingimus.

4.4. Maakohus märkis, et teenuse spetsiifikat arvestades ei ole alati võimalik teenuse ajas

eelnevalt täpselt kokku leppida, sest esineda võivad ettenägematud asjaolud (tulenevalt

kolimistingimustest, demonteerimisest, liiklusoludest jms). Kui eelnevalt oleks aeg kokku

lepitud ja see saab töö ajal läbi, ei saa jätta kolimist pooleli; samuti, kui kolimine läheb

oodatust kiiremini, ei ole tellijal põhjust selle teenuse eest maksta rohkem kui selleks aega

kulus. Maakohus leidis, et reeglina ei ole kolimise aeg selle teenuse puhul lepingu oluline

tingimus, v.a juhul, kui pooled selles mingil põhjusel eraldi kokku lepivad. Siinsel juhul

sellist kokkulepet ei olnud. Maakohus märkis ka seda, et üleandmis-vastuvõtmisaktile on

teenuse osutamise aeg – 5 tundi – eraldi käsikirjaliselt märgitud koos vastavate hindadega.

Sellele on kostja alla kirjutanud ja aktsepteerinud töö tegemisele kulunud aega.

4.5. Maakohus leidis, et kostja kapi kahjustamine hageja poolt ei ole tõendatud. Kostja on

üleandmis-vastuvõtmisaktis oma allkirjaga kinnitanud, et kauba osas pretensioonid puuduvad.

Eelistungil väitis kostja esindaja, et akti allkirjastamise hetkeks ta ei märganud, et üks kapp on

lõhutud. Maakohtu hinnangul ei muuda see akti allkirjastamise tähendust. Kui kostja pidas

võimalikuks kirjutada aktile alla asjaolusid kontrollimata, siis langevad sellest riskist

tulenevad võimalikud negatiivsed tagajärjed kostjale. Maakohus lähtus eeldusest, et

majandus-kutsetegevuses tegutsevad isikud tegutsevad oma valdkonnas vajaliku hoolsusega.

Kostja ei esitanud kapi kahjustamise pretensiooni ka pärast teenuse osutamist, sest 15. juuni

2023. a e-kirjas, mis saadeti vastuseks hageja küsimusele arve maksmise kohta, ei märkinud

kostja midagi kahju tekitamise kohta, vaid hoopis seda, et arve on suunatud maksmisele.

Seetõttu ei ole maakohtul võimalik asuda seisukohale, et kapi kahjustus tekkis kolimise

käigus hageja tegevuse tõttu. Vaatamata maakohtu tõendamisettepanekule ei ole kostja

tõendanud, et kahjustuse tekitasid hageja töötajad ning et kahjustuse kõrvaldamise maksumus

on 250 eurot.

4.6. Maakohus leidis, et hageja on teinud töö vastavalt lepingule ning tal on õigus saada töö

eest kokkulepitud tasu 768 eurot koos hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud

viivisega 33,81 eurot ja edaspidi lisanduva viivisega alates hagi kohtule esitamisele järgnevast

päevast (10. oktoober 2023) protsendina viivitatud summalt.

4.7. Maakohus leidis, et hagejal on iseenesest õigus võla sissenõudmiskulude hüvitamisele,

sest tal on õigus nõuda kostjalt viivist ja kostja on majandus-kutsetegevuses tegutsev isik.

Hageja on tõendanud, et on saatnud kostjale arve tasumise meeldetuletuskirju. Nimetatu

kvalifitseerub võla sissenõudmiskuluna. Maakohus leidis, et võla sissenõudmiskulu 40 eurot

on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Kui tarbijate puhul on seadusandja sätestanud, et

iga võla osas võib meeldetuletuskirja(de) eest kokku nõuda vaid 5 eurot, siis majandus-

kutsetegevuses tegutseva isiku puhul (kelleks kostja on) sellist piirangut ei ole.

Erialakirjanduses on märgitud, et sissenõudmiskulude hüvitamine on osaliselt ka karistusliku

iseloomuga ja mitte ainult tegelikke kulutusi kompenseeriv.

4 (8)

2-23-133397

4.8. Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Maakohus leidis, et TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on hageja riigilõivu kulu 245

eurot ning lepingulise esindaja osutatud õigusabi kulu 570 eurot (kuue tunni eest tunnihinnaga

20–110 eurot) TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Maakohus lähtus hageja

taotlusest (milles ta palus menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta) ning määras

hageja menetluskuludena kindlaks (245 + 570) 815 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus

rahuldas ka hageja taotlused kostjalt menetluskulude viivise väljamõistmiseks ning

menetluskulude kandmiseks enda esindaja (Julianus Inkasso OÜ) arvelduskontole.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada, jättes

hagi rahuldamata 495 euro ulatuses ja sellele vastava viivise osas, ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud kostja esitatud dokumentaalseid

tõendeid ning kirjalikes seisukohtades esile toodud asjaolusid, mis annavad aluse hagi

rahuldamata jätmiseks.

5.2. Maakohus on sisustanud hageja esitatud tõendeid selliselt, nagu hageja seda on soovinud.

Hageja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormust. Hageja esitatud tõendid ei kinnita

hagis esitatud väiteid või on olulised väited jäetud tõendamata. Faktiliselt oli pooltevaheline

õigussuhe teistsugune. Hagiavalduse lisast 4 nähtub, et pooled leppisid kokku teenuse

osutamise ajas, milleks oli 3,25 tundi. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et tegelikult oleks

kolimisteenuseks kulunud viis tundi ja et pooled oleksid selles ajamuudatuses kokku

leppinud.

5.3. Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja oferdis ei olnud märget töö tegemise aja kohta,

mistõttu töö tegemise aeg ei olnud kokkulepitud lepingutingimus. Kuivõrd kolimisteenuseid

osutati samade asjade ja vahemaade osas, mida hageja oli juba teinud, teadis hageja täpselt,

kui ajakulukas teenuse osutamine on. Hageja ei teavitanud kostjat teenuse osutamise ajal või

selle järgselt, et teenuse osutamine võttis ettenägematute asjaolude tõttu rohkem aega.

Selliseid asjaolusid ei esinenud või hageja neist kostjat ei teavitanud. Hageja esitas arve aja

eest, mida ta teenuse osutamiseks ei kasutanud.

5.4. Maakohus leidis valesti, et hageja töötajate poolt kostja lõõtskapi ära lõhkumine ei ole

tõendatud. Kostja selgitas ja tõendas, et tal oli vaja välja vahetada kogu lõõtsa osa, mille

hinnaks on 250 eurot. On ilmne, et lõhutud kapi lõõtsa asendamine ei ole tasuta. Kostja esitas

maakohtule foto lõhutud lõõtskapist. Juhul kui maakohus ei pidanud kahju tekkimist

põhjendatuks eelmärgitud ulatuses, oleks maakohus pidanud määratlema tõenäolise kahju

suuruse.

5.5. Arvestades eeltoodud asjaolusid, ei ole põhjendatud ka viivise väljamõistmine maakohtu

lahendis märgitud ulatuses ning see tuleks ümber vaadata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

5 (8)

2-23-133397

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 768 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, millele

lisandub seadusjärgses määras viivis põhivõlalt 24. maist 2023. Seega ei ületa hageja nõue

ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (vt RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 13). Praegusel juhul ei

ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS §

637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on

Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et

kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole

andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel

kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud

menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot

ületavas summas (vt TsMS § 178 lg 2), kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt

RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13).

9. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 21 järgi alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

9.1. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu

kolimisteenuse osutamiseks. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte

töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja esitas põhinõudena kostja vastu

töövõtulepingust tuleneva tasu nõue. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Siinsel juhul ei ole vaidlust selles, et töö on

kostjale üle antud, kuid pooled vaidlevad töö maksumuse üle.

9.2. Maakohus tuvastas poolte 16.–18. mai 2023. a kirjavahetuse (dtl-d 34–38) põhjal, et

pakkumuse tegi hageja 17. mai 2023. a e-kirjaga, kus märkis töötunni hinnaks 140 eurot

(lisandub käibemaks), töö tegijateks neli töölist ning vahendiks ühe suure veoki (45 m3), ning

6 (8)

2-23-133397

kostja aktsepteeris selle pakkumuse. Maakohus tuvastas, et hageja 17. mai 2023. a

pakkumuses ei olnud märget töö tegemise ajakulu kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

ei rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti, leides, et

hageja osutatava kolimisteenuse ajakulu oli poolte läbirääkimiste ajal hinnanguline ning ei

kuulunud kokkulepitud lepingutingimuste hulka. Maakohus on oma sellekohaseid järeldusi

nõuetekohaselt põhjendanud ja pole jätnud olulisi tõendeid hindamata.

9.3. Töö tegemiseks kulunud aja viis tundi tuvastas maakohus üleandmis-vastuvõtmisakti nr

225-A (dtl 70) põhjal, viidates, et sellele on teenuse osutamise aeg eraldi käsikirjaliselt

märgitud ja kostja on aktile alla kirjutanud. Akti sisu ja selle allkirjastamist kostja

apellatsioonkaebuses ka ei vaidlusta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus akti selgelt

ebaõigesti hinnanud. Olukorras, kus kostja on töö tegemiseks kulunud aega aktsepteerinud, on

asjakohatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja ei teavitanud kostjat teenuse

osutamise ajal või selle järgselt, et teenuse osutamine võtab rohkem aega kui 3,25 tundi.

9.4. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et hageja on teinud töö vastavalt

lepingule ning tal on õigus saada tasu viie tunni eest. Vastavalt hageja esitatud arvele (dtl 39)

nõudis ta nelja tunni eest tasu tunnihinnaga 140 eurot ja ühe eest tunnihinnaga 80 eurot,

kokku 640 eurot, koos käibemaksuga 768 eurot. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse

väide, et hageja esitas arve põhjendamatult suure aja eest.

9.5. Seoses väidetavalt kostja lõõtskapile tekitatud kahjuga nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et vaatamata hageja vastuväidetele ja maakohtu 1. oktoobri 2024. a istungil

tehtud ettepanekule esitada tõendeid kahjustuse maksumuse kohta, ei ole kostja tõendanud

kapi kahjustamist hageja poolt ega kahju suurust. Asjakohane on maakohtu viide üleandmis-

vastuvõtmisaktile nr 225-A, millel kostja on allkirjaga kinnitanud, et kauba osas pretensioonid

puuduvad. Kostja ei ole oma allkirjaga kaasnevat eeldust, et hageja ei kahjustanud teenuse

osutamise käigus kostja vara, menetluses ümber lükanud. Lisaks märgib kolleegium, et kostja

ei ole esitanud siinses menetluses hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ega ka selget

tasaarvestusavaldust oma sellekohase nõude hageja nõudega tasaarvestamiseks. Seega ei

mõjuta kostja väited kapi kahjustamise kohta hageja tasunõuet.

9.6. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus ei ole hinnanud kostja esitatud

dokumentaalseid tõendeid ja kirjalikes seisukohtades esile toodud asjaolusid. Kostja ei ole

esile toonud, millised konkreetsed kostja esitatud tõendid ja asjaolud jäid maakohtus

hindamata ja kuidas see mõjutas asjas tehtud lahendit.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse

norme ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõuete lahendamisel. Nende nõuete kohta ei

ole kostja apellatsioonkaebuses eraldi väiteid esitanud (v.a see, et viivis tuleks ümber vaadata

vastavalt tegelikult põhjendatud põhinõude suurusele).

11. Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas, jättis kohus menetluskulud põhjendatult TsMS §

162 lg 1 järgi kostja kanda. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja

mõistetud menetluskulude suurust.

12. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka kostja poolt välja toomata olulisi menetlusõiguse normi

rikkumisi maakohtu poolt, mis võiks anda aluse maakohtu otsuse tühistamiseks

apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata (TsMS § 656 lg-d 1 ja 2).

13. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine TsMS § 637 lg-s 21

nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

7 (8)

2-23-133397

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal

hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

15. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul

menetlusökonoomia kaalutlustel kostjalt riigilõivu tasumist.

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)