3-25-840/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-840

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel

Miisna

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X.Y

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist X.Y (X.Y, isikukood XXX ) omandis olevale kinnisasjale, registriosa

nr aaaaaa, asukohaga Harju maakond , YYY eluruum nr 1, summas 143 180,33 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa

saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult,

kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest

kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt,

viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

3-25-840

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1

p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Maksuhaldur on alustanud YYY OÜ suhtes maksumenetlust 03.10.2024 teatega (vt dtl

39-40). Maksuhalduri hinnangul ei ole sundtäitmise toimingute alusel võimalik äriühingult

maksuvõlga sisse nõuda, kuna majandustegevust enam ei toimu ja osaühingul puudub

registervara.

8. Äriregistri kohaselt oli YYY OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks 10.01.2024-02.10.2024

puudutatud isik. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude

pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

9. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et arvestades puudutatud isiku eelnevat

maksuõiguslikku käitumist juhatuse liikmeks oleku ajal võib isik hakata tema suhtes algatatud

vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks

muutma. Asjaolu, et äriühing jättis 2024. a käibemaksu deklareerimata ja tasumata, annab

põhjendatud aluse arvata, et osaühingu seaduslik esindaja jättis tahtlikult täitmata äriühingu

kohustused.

10. Puudutatud isik ei ole enam alates 03.10.2024 juhatuse liige ja uueks juhatuse liikmeks

on tema lähisugulane, isa Q.R. Äriregistri andmetel on YYY OÜ osanikuks selle asutamisest

alates PPP OÜ, kelle juhatuse liige oli Q.R (12.05.2020-25.10.2023) ja alates 25.10.2023

puudutatud isik. PPP OÜ osanik oli kuni 25.09.2023 Q.R ja alates 26.09.2023 FFF OÜ. FFF

OÜ juhatuse liige on alates 12.06.2020 L.M (endise perekonnanimega S). FFF OÜ osanik on

2(3)

3-25-840

GGG OÜ. PPP OÜ 2023. a majandusaasta aruande kohaselt on ettevõte jätkuvalt tegutsev,

kuid äriregistrile esitatud mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne ei kajasta

mitte mingit tegevust ja teavitab ainult, et osaühingul on sissemaksmata osakapital (-2500

eurot) ehk omakapital on 0. Viidatud majandusaasta aruande kohaselt ei ole PPP OÜ 2023.

aastal tegutsenud. YYY OÜ ei ole veel aastaaruannet esitanud. Kokkuvõttes nõustub kohus

maksuhalduriga, et YYY OÜ-lt maksuvõla välja nõudmine ei osutu suure tõenäosusega

tulemuslikuks.

11. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama

esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab esitatud andmete

alusel usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrolliperioodil, puudutatud isik, rikkus

MKS §-s 8 märgitud kohustust ja põhjustas äriühingu võimetuse tasuda tekkinud maksuvõlga.

Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine.

Arvestades isiku käitumist äriühingu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal, võib pidada

tõenäoliseks, et ta hakkab kohustuse vabatahtlikust täitmisest kõrvale hoiduma.

12. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja

sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis

välistaksid vastutusotsuse tegemist. YYY OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

13. Maksuhaldur põhjendas, miks ta peab vajalikuks hüpoteegi seadmist. Kinnistusraamatu

andmetel kuulub puudutatud isikule üks kinnisasi, millele on seatud hüpoteek 390 000 eurot

Bigbank AS-i kasuks. Lisaks maksu- ja intressivõlale peab kohtulik hüpoteek tagama ka

hüpoteegi realiseerimisega kaasnevad täitekulud. Kohtutäituri seaduse § 31 lg 3 kohaselt

lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Maksuhaldur on arvestanud põhjendatult kohtutäituri

seaduse alusel sundtäimise kuludeks 7530 eurot (4500 + 30 + 3000), millele käibemaksu

lisamisel on kulu 9186,60 eurot.

14. Kohus leiab, et valitud meetmed on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalsed.

Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja see koormab maksukohustuslast

minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise

nii eeldatava maksuvõla kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122.

Tegemist ei ole ka ületagamisega.

15. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)