Legislator Case Law & Legislation
3-24-1311/9 AI generated

3-24-1311/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1311/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X (kaebaja) esitas 07.02.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja) kahju hüvitamise taotluse (dtl 56). Relvahoiu tingimuste kontrolli käigus 17.07.2023 võeti kaebajalt ilma

Legislator headnote

AI generated

3-24-1311/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Relvahoiu tingimuste kontrolli käigus 17.07.2023 võeti kaebajalt ilma

Keywords

AI generated
public order grounds offences against privacy police permit right to be arrested communication with defense counsel private criminal prosecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1311

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt varalise ja

mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kärt Kasepõld

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.05.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 07.02.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja) kahju hüvitamise

taotluse (dtl 56). Relvahoiu tingimuste kontrolli käigus 17.07.2023 võeti kaebajalt ilma

põhjuseta ära talle kuuluvad kabuur ja plastist karp koos selles olevate esemetega, tekitades

talle varalist kahju kokku 500 eurot. Kaebajal keelati privaatselt teises toas pükse vahetada.

Kaebajat oli hoitud öö läbi (u 10 tundi) räpases kongis (fekaaliga ja verepritsmetega kaetud

pinnad) ning transporditud räpases ja haisvas politseisõidukis, mistõttu oli kaebajal vajadus

pükse vahetada. Kaebajal on õigus oma kodus talle sobival ajal riideid vahetada. Politseiamet-

nike juuresolekul, kes toimunut jälgisid ja salvestasid, pükste vahetamisega ning räpastes

tingimustes kinni hoidmisega ja transportimisega rikuti kaebaja inimväärikust ja privaatsust

3-24-1311

ning põhjustati talle mittevaralist kahju 3500 eurot. Lisaks oli kaebaja sunnitud pesema ja

desinfitseerima kodu põrandad, sest politseiametnikud käisid tema kodus saabastega.

2. Vastustaja jättis 01.04.2024 otsusega nr 1.2-3/21-2 (dtl 710) kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Põhjendused:

2.1. Kabuur ja relvakarp on hoiul Põhja prefektuuris. Kaebajat on teavitatud, kust ja kuidas

need kätte saab. Vastustaja on proovinud kaebajaga ühendust saada, et kabuur tagastada, kuid

teda pole õnnestunud kätte saada või pole ta osanud öelda, millal ta Eestisse jõuab ja kodus

on. Kuna kabuuri ja relvakarbi tagastamisega on võimalik kaebajale tekkinud varaline kahju

kõrvaldada, tuleb varalise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

2.2. Kaebaja toimetati 17.07.2023 öösel vastustaja sõidukiga kainenema ja sama päeva

hommikul viidi koju. Väide, et sõiduk ja kainestusmaja olid tema inimväärikust alandavalt

räpased, on alusetu. Kainestusmaja kambreid ja vastustaja sõidukeid puhastatakse regulaarselt

ning vajadusel ka kohe pärast väljakutse lahendamist. Politseinikud veedavad olulise osa oma

vahetusest sõidukis. Seda ei oleks võimalik kasutada, kui see oleks väga räpane. Võimalik, et

sõidukis ja kainestusmaja kambris võis olla ebameeldiv lõhn, kuid see ei saanud olla sedavõrd

intensiivne, mis oleks ületanud kaebaja taluvuspiire ja alandanud tema inimväärikust. Politsei-

nikud kinnitasid, et kaebaja püksid ei olnud sellises seisundis, et oleksid tinginud nende

viivitamatu vahetamise vajaduse. Seega ei saanud sõiduk ja kainestusmaja kamber olla

sedavõrd räpased, nagu kaebaja väidab.

2.3. Kaebaja väide, et tal keelati teises toas pükse vahetada, ei vasta tõele. Kuna kaebajal ei

olnud pükste vahetamiseks otsest vajadust, siis soovisid politseinikud relva hoiutingimuste

kontrollimise esmalt lõpuni viia. Turvataktikalistel kaalutlustel on oluline, et isik oleks

politsei toimingu ajal politseiniku vaateväljas. Vajalik on, et isik näeks, kuidas toimingut läbi

viiakse ja mida rikkumise korral ära võetakse. Seetõttu paluti kaebajal toimingu juurest mitte

lahkuda. Vaatamata sellele ei oodanud kaebaja vastustaja lahkumist ära, vaid otsustas

politseinike juuresolekul pükse vahetada. Olukorras, kus kaebaja vahetas pükse omal soovil

ilma otsese vajaduseta politseinike juuresolekul, ei saa väita, et vastustaja oleks rikkunud

kaebaja privaatsust ja alandanud tema inimväärikust.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitise

kokku 4000 eurot välja mõistmiseks. Kaebaja kordas kahju hüvitamise taotluses välja toodud

põhjendusi.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja kordas 01.04.2024 otsuses toodud

seisukohti, lisades täiendavalt:

4.1. Kaebaja toimetati kainenema vastustaja bussiga, mille kamber ei olnud vormikaamera

salvestuselt nähtuvalt must. Koju toimetati kaebaja PPA sõiduki tagaistmel, mis oli samuti

puhas. Lisaks nähtub vormikaamera salvestuselt, et kaebaja püksid olid visuaalselt puhtad ega

olnud seisundis, mis oleks tinginud nende viivitamatu vahetamise vajaduse. Asjaolust, et

kaebaja oli kodus viibinud juba mõnda aega, enne kui tal tekkis soov pükse vahetada, järeldub

samuti, et kaebajal ei olnud hädavajadust pükse vahetada. Seega ei saanud vastustaja sõidukid

ja kainestusmaja kamber olla sedavõrd räpased, nagu kaebaja väidab.

4.2. Vormikaamera salvestuselt nähtub, et politseinikud selgitasid kaebajale korduvalt, et ta

jääks politsei kontrollitoimingu ajaks samasse ruumi.

Kell 10.46 hakkab kaebaja toast väljuma. Politseiametnik ütleb kaebajale, et olge võimalusel

meie juures palun siin, ärge minge ära, sest ikkagi Teie vara on see, millega me siin

toimetame praegu. Kaebaja tuleb tuppa tagasi.

2(4)

3-24-1311

Kell 10.47 tahab kaebaja uuesti toast lahkuda. Politseiametnik ütleb, et nagu öeldi, et olge

siin. Teine politseiametnik ütleb samuti korduvalt, et olge palun siin, härra. Palun olge siin

praegu. Me kohe lahkume. Me ei jää kauaks siia. See on Teie vara, et pärast pretensioone

pole. Kaebaja tuleb tuppa tagasi.

Kell 10.50 ütleb kaebaja, et ta läheb vahetab püksid ära. Politseiametnik ütleb, et olge ikka

siin, meid ei häiri Teie püksid. Kaebaja vastab, et okei, ning istub voodile ja vahetab püksid

ära.

Seega olukorras, kus kaebaja vahetas omal soovil ilma otsese vajaduseta vastustaja ametnike

juuresolekul pükse, ei saa väita, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja privaatsust ja alandanud

tema inimväärikust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

6. Kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Vastustaja on kaebajale

korduvalt selgitanud (15.11.2023 kirjas, dtl 50; 15.12.2023 kirjas, dtl 37; 26.01.2024 kirjas,

dtl 54), et tal on õigus oma asjad tagasi saada ja neid püüti talle ka tagastada. Olukorras, kus

kaebajal on võimalik oma asjad tagasi saada, ei ole talle kahju tekkinud ja seepärast puudub

tal õigus kahju hüvitamist nõuda. See, et kaebaja ei ole vaevunud või ei soovi asju tagasi

võtta, ei anna alust nõuda vastustajalt varalise kahju hüvitamist.

7. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

8. Kaebajale ei ole tekitatud mittevaralist kahju sellega, et tal paluti politsei

kontrollitoimingu juures viibida ja pükste vahetamisega oodata. Politseinikud ei kohustanud

kaebajat pükse ametnike juuresolekul vahetama. Seda tegi kaebaja omal soovil ja algatusel,

mida kinnitab ka politseiametniku vormikaamera salvestis (dtl 41). Seega puudub vastustaja

õigusvastane tegu, mis mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustaks. Kaebaja väited

tema inimväärikuse alandamise kohta on otsitud.

9. Kaebaja ei ole tõendanud seda, et politseisõiduk ja / või arestikamber olid räpased ja / või

haisesid. Vastustaja kinnitas, et kainestusmaja kambreid ja vastustaja sõidukeid puhastatakse

regulaarselt ning vajadusel ka kohe pärast väljakutse lahendamist. Ka politseiametniku vormi-

kaamera salvesti (dtl 40) 17.07.2023 ööst ei näita, et politseibussi kong oleks räpane. Kohtul

puudub alus vastustaja selgitustes kahelda. Kaebaja ülejäänud kaebus on alusetu ja otsitud

põhjendustega. Seetõttu pole kohtul põhjust ka sõiduki ja arestikambri osas kaebaja väiteid

kahtlusteta usaldada.

10. Kaebus ei ole põhjendatud ja jääb terves ulatuses rahuldamata.

11. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud tähtaegselt menetluskulu dokumente, seega jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

3(4)

3-24-1311

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)