3-25-427/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene jaTanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-427

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a

käskkirja nr 2-25/1-2/52 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. märtsi

2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2025. a

määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.

2. Jätta X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Jätta X.X.-i taotlus täiendavate tõendite väljanõudmiseks rahuldamata.

4. Rahuldada X.X.-i taotlus määruskaebuse ja selle täiendustele lisatud dokumentide

tagastamiseks ning tagastada nimetatud dokumendid paberkandjal.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 ning kaebuse tagastamist puudutavas osas määruse

resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 19. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/52 kinnipeetava

X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja

ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, kuid tulenevalt kinnipeetava tervislikust

seisukorrast ei paigaldata kinnipeetavale käeraudu saatmise ajal, kui kinnipeetav kasutab

kõndimisel abivahendit (küünarkepp).

2. X.X. esitas 19. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 19. veebruari

2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 tühistamiseks. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust,

milles kaebaja palub vabastada teda käeraudadest ja lukustatud kambrist.

3. Tartu Halduskohus tagastas 5. märtsi 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).

3.1. Kohus leidis, et kaebaja on esitanud vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52

peale vaide, kuid vangla ei ole kaebaja vaiet veel lahendanud, mistõttu on vaidemenetlus

vanglas pooleli ja kohtule esitatud tühistamiskaebus ei ole lubatav. Eeltoodust tulenevalt

kohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

3.2. Halduskohtu hinnangul ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, kuna kaebaja

avaldustest kohtule ei nähtu, et teda ähvardaks vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-

25/1-2/52 täitmise tõttu kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada.

Kaebaja tõi esile, et käerauad on talle nii kehaliste kui ka vaimsete terviseprobleemide tõttu

vastunäidustatud ja ohtlikud. Tartu Vangla selgitas kohtule, et igapäevases töökorralduses

kasutatakse kaebaja suhtes käeraudu üksnes siis, kui tema saatmine toimub ratastoolis ja ta ei

pea ise liikuma; käeraudu ei paigaldata ka igapäevaste loenduste ja ravimite jagamise ajal –

sel juhul kasutatakse kilpi.

3.3. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saa küünarkepi abil liikuda või vangla takistaks

küünarkepi kasutamist. Seega on kaebajal võimalik liikuda saatmise ajal ilma käeraudadeta,

kui ta kasutab küünarkeppi. Samuti on kaebajal võimalik ratastoolini liikumisel ja ratastooli

istumisel teda saatvalt vanglaametnikult füüsilist toetamist paluda.

3.4. Asjaolu, kas ja kui suur on kaebajast lähtuv oht, ei oma esialgse õiguskaitse vajaduse

hindamisel tähtsust, sest selles etapis ei anna kohus hinnangut käskkirja õiguspärasusele.

Kaebaja saatmisel käeraudade kasutamata jätmine osutab sellele, et vangla on arvestanud

kaebaja erivajadustega ning on piiranud kaebaja õigusi vähemintensiivsemalt, kui käskkiri

selleks õigusliku aluse annab.

3.5. Kaebaja väidab, et tema ümber peavad olema tuttavad vangid ja valvurid, sest tal on

raskusi võõrastega kontakteerumisel ning ta ei talu stressi; samuti on vaimse puudega isiku

paigutamine üksikvangistusse ebainimlik. Kaebaja ei saanud minna riigikeele kohvikusse, tal

ei lubata kasutada köögis olevaid tarvikuid, tal ei lubata vaadata televiisorit ega kuulata

raadiot.

Kaebaja avaldustest ei nähtu, et teda ähvardaks praegu sotsiaalne isolatsioon. Lisaks ei ole ta

viibinud lukustatud kambris sedavõrd kaua, et esineks tema vaimse või füüsilise tervise

kahjustamise oht. Kaebaja saab ka viibida tund aega vabas õhus. Kaebaja väidetest nähtub, et

ta on saanud lukustatud kambris viibimise ajal suhelda inimestega – viibinud psühhiaatri ja

psühholoogi vastuvõtul, suhelnud koridoris ja duši all käies kaaskinnipeetavatega, saanud

helistada kaks korda nädalas 10 minutit. Lisaks suhtleb kaebaja igapäevaselt ametnikega, kes

käivad talle ravimeid toomas ja muid ülesandeid täitmas.

Vastuseks kaebaja taotlusele kohustada vanglat lubama tal minna keelekohvikusse, selgitas

halduskohus, et sellise võimaluse loomiseks oleks alust üksnes juhul, kui kaebajal esineks

sotsiaalse isolatsiooni tõttu esialgse õiguskaitse vajadus.

3.6. Kaebaja esitas taotluse, et kohus kohustaks vanglat korraldama tema kambri koristamine

nii nagu on ette nähtud alates 2022. aastast. Kaebaja väitel vajab ta kambri koristamisel abi,

sest ta ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline ise kambrit igapäevaselt koristama.

Sellise eesmärgi saavutamiseks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Äratuntav ei

ole, et kaebajat ähvardaksid eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal kambri

hügieenitingimuste tõttu kahjulikud tagajärjed, mis oleksid hiljem raskesti kõrvaldatavad.

Kaebaja elu ega tervis ei ole ohus, kui kamber on mõnda aega koristamata, seda enam, et talle

on tagatud võimalus manustada allergiavastaseid ravimeid. Kui kaebajale pannakse käerauad

ajal, mil põrand on koristamisjärgselt märg, on kaebajal võimalik paluda vanglaametnikult

liikumise turvalisuse tagamisel abi. Vaidlus selle üle, kas kaebaja on tervisliku seisundi tõttu

võimeline koristama, ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esemeks.

3.7. Seega ei esine praegu olukorda, mis annaks alust hinnanguks, et kaebajat ähvardab

käeraudade kasutamise või eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu kahjulik tagajärg,

mida oleks hiljem ebamõistlikult keeruline kõrvaldada. Kaebaja avaldustest kumab läbi soov

dikteerida vanglale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimusi, tuginedes oma

tervislikule seisundile. Sellist õigust kaebajal ei ole.

4. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja teha uus otsus. Lisaks soovib kaebaja, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise

kohustusest ja annaks advokaadi, kuna tal on puuduv töövõime ja keskmine puue. Kaebajal

on mitmeid tervisega seotud probleeme, mille tõttu ta ei saa ise hakkama.

Kaebaja palub, et kohus kohustaks vanglat tegema tema kambri ja tualeti põrandast fotod ja

saatma kohtule. Nimetatud ruumide põrand on väga tolmune ja prahine ja keegi ei korista

kaebaja kambrit nagu varem. Kaebaja väärikust alandatakse ja tervist kahjustatakse kui ta

peab lisaks võtma ka allergiavastaseid ravimeid sellepärast, et kamber on koristamata.

Kaebaja palub korraldada kohe pärast fotode tegemist tema kambri koristamine. Kaebaja ei

peaks allergiaravimeid tarvitama kui kamber oleks igapäevaselt koristatud ja ust saaks lahti

hoida. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda vangla sektori kaamerate salvestised 7. märtsist

2025 kell 16.10 - 16.35 kui kaebaja tuli duširuumist ja raske oli liikuda kambrisse ning

valvuri rinnakaamerast kell 17.15, kui kaebaja ei saanud ilma käeraudadeta tõsta suppi

kambrisse. Kaebajal on keha ja käte treemor ja ta ei saa neid asju teha kui käed on raudus.

Kaebaja viibib jätkuvalt lukustatud kambris ja palub tunnistada see valeks, sest kamber ega

keegi inimestest ei ole viga saanud. Valvurid käivad kaebaja kambris ilma kilbita ja nad on

üksi. Kaebaja ei karju, ei sõima, ei ähvarda ega peksa kambrit segamini nagu teised vangid

teevad. Keegi ei karda kaebajat ja ei tunne end ohustatuna. Kaebajale ei saa panna käeraudu

läbi ukseluugi, sest kambri uks käib sissepoole ja ta ei saa liikuda tahapoole, kuna võib

kukkuda. See, et valvurid kaebajat aitavad, ei ole õige.

Kaebaja esitas määruskaebuse täiendused 10. märtsil 2025, 12. märtsil 2025, 17. märtsil

2025 ja 25. märtsil 2025, kirjeldades jätkuvaid probleeme tema kambri koristamisega.

Kaebaja soovib, et kohus tagastaks talle kõik tema avalduste lisad, tehes neist eelnevalt e-

toimikusse koopia.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuses sisalduvad taotlused (I) ning seejärel

teeb otsustuse määruskaebuse osas (II).

I

6. HKMS § 2 lg-t 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, leiab ringkonnakohus, et

kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2025. a määruse vaidlustamiseks ja

enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel.

Ringkonnakohus asub seisukohale, et X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu

rahuldamisele. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi.

Kaebaja esitas vaidlustatava halduskohtu 5. märtsi 2025. a määruse peale põhjaliku

määruskaebuse ja neli täiendavat avaldust, milles toob välja vaidluse asjaolud ja oma

seisukohad. Samuti on kaebaja varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja

taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama vaidlusega seotud asjaolusid. Kaebaja

suutis esitada halduskohtule arusaadava kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Samuti ei ole

X.X. riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata,

et ta ei ole edaspidi enam kohtumenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja tervislik

seisund ei ole tal takistanud eelnevalt järjepidevalt kohtute poole pöördumist. Eelnevat

arvestades leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi

õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta.

Seega ei ole X.X.-ile riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning

kaebaja määruskaebuses sisalduv riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel

rahuldamata.

7. Kaebaja määruskaebuses sisalduva taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätab

ringkonnakohus tähelepanuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu

haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kaebaja esitatud määruskaebus on

riigilõivuvaba, mistõttu kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse

esitamisel riigilõivust vabastamiseks.

8. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult kõigi tema avaldustele lisatud tõenditest e-

toimikusse koopia tegemist ja originaaldokumentide tagastamist. Kuna kaebaja

määruskaebuse ja selle täienduste lisad on lisatud digitaalsesse kohtutoimikusse, siis rahuldab

kohus kaebaja taotluse ja tagastab talle eelnimetatud dokumendid paberkandjal.

9. Käesolevas kohtuasjas ei toimu kohtuvaidluse sisulist menetlemist. Kaebaja esitas küll

halduskohtule tühistamiskaebuse, kuid halduskohus tagastas kaebuse ja ringkonnakohus

nõustub sellega. Halduskohus jättis põhjendatult kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub ka selle halduskohtu seisukohaga. Antud

menetlusetapis ei pea ringkonnakohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid, kuna puudub

menetlus, kus tõenditel oleks sisulist tähtsust ja kus saaks tõendeid hinnata. X.X.-i taotlus

täiendavate tõendite kogumiseks jääb rahuldamata.

II

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata.

11. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust menetleda esitatud

kaebust ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

12. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õiguspäraselt, kuna Tartu Vangla 19. veebruari

2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 peale esitatud vaie oli lahendamata. Seega oli vaidemenetlus

Tartu Vanglas pooleli ning kaebus esitati halduskohtule ennatlikult.

13. Kaebaja määruskaebusest võib aru saada, et ta ei nõustu eelkõige täiendavate

julgeolekuabinõudena käeraudade kasutamisega, kuna kaebaja väitel ei ole ta ohtlik. Tartu

Vangla selgitas halduskohtule, et kaebaja suhtes kasutatakse käeraudu üksnes siis, kui tema

saatmine toimub ratastoolis ja ta ei pea ise liikuma, käeraudu ei paigaldata igapäevaste

loenduste ja ravimite jagamise ajal. Kaebaja kirjeldab, et ta ei saa raskendatud liikumise tõttu

eemalduda kambri uksest kui käed on raudus, kuid selgusetuks jääb, milliste toimingute

läbiviimise ajal ta on pidanud seda tegema või millistes olukordades vangla temalt seda

nõuab. Asja materjalidest nähtuvalt saab kaebaja teatud juhtudel liikuda kambriväliselt ilma

käeraudadeta, näiteks duširuumi ning vangla arvestab kaebaja saatmisel tema raskendatud

liikumisega. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et esineb olukordi, kus valvurid tulevad tema

kambrisse ilma kilbita ja keegi ei karda teda. Eelneva alusel ei järeldu, et kaebajale tekiks

käeraudade kasutamisel kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada.

14. Lisaks sisaldab määruskaebus väiteid kaebaja kambri koristamisega seonduvatest

asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selle üle, kas kaebaja on tervisliku

seisundi tõttu võimeline koristama, ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esemeks.

Kaebaja soovib vaidlustada vangla käskkirja, millega kohaldati täiendavaid

julgeolekuabinõusid ning esialgse õiguskaitse korras keelata lukustatud kambris hoidmine ja

käeraudade kasutamine. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, s.t sellel

peab olema sama eesmärk, mis kaebusel. Kambri koristamisega seonduv ei ole seotud

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, mistõttu ei ole kambri koristamisega seonduv

temaatika antud vaidluse raames asjakohane.

15. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et

halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema

vabastamiseks lukustatud kambrist ja tema suhtes käeraudade kasutamise lõpetamiseks.

Kaebaja ei ole selgitanud, millised on temale tekkivad pöördumatud tagajärjed kui teda

lukustatud kambrist ei vabastata ja jätkatakse käeraudade kasutamist, mistõttu saab nõustuda,

et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus saaks kohaldada esialgset õiguskaitset

erandlike asjaolude esinemisel, kuid kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid

ei nähtu, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)