Legislator Case Law & Legislation
2-24-13062/6 AI generated

2-24-13062/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-13062/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Reven OÜ-lt, A. T.´lt ja E. V.´ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ eurot, intress 2101,67 eurot ja 28.08.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud

Legislator headnote

AI generated

2-24-13062/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista Reven OÜ-lt, A. T.´lt ja E. V.´ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ eurot, intress 2101,67 eurot ja 28.08.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13062

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Reven OÜ, A. T. ja E. V.

vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223;

asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: P. M. (e-post: XXX)

Kostja I: Reven OÜ (Registrikood: 16617197, asukoht: J.

Sütiste tee 19a Mustamäe linnaosa, Tallinn 13419, e-post:

oyreven@gmail.com)

Kostja II: A. T. (Isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostja III: E. V. (Isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Reven OÜ-lt, A. T.´lt ja E. V.´ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks välja võlgnevus summas 12 281,67 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000

eurot, intress 2101,67 eurot ja 28.08.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 180 eurot.

3. Mõista Reven OÜ-lt, A. T.´lt ja E. V.´ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks välja täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas

alates 29.08.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui 7718,33 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6. Mõista Reven OÜ-lt, A. T.´lt ja E. V.´ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulu

summas 256,2 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 29.08.2024 Harju Maakohtule hagi Reven OÜ, A. T., E.

V. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 06.09.2024. Krediidikaitse

Grupp OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.12.2023. a Credit Invest OÜ ja

Reven OÜ laenulepingu nr Ci201728290. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja

laenusaajale laenu 10 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 5%

kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 08.12.2023. a,

arvestades Laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt

laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenusaaja

kohustus intressimakseid tegema iga kuu 08. kuupäevaks. Laenusaaja ei ole käesoleval

juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Kuna laenusaaja rikkus

Laenulepingut, siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 19.08.2024. a.

Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 12 281,67 eurot, millest

põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 2101,67 eurot (5.-9. osamakse intressijääk) ja

28.08.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 180 eurot (viivis alates

19.08.2024. a kuni 28.08.2024. a). Käesoleval juhul on laekunud Laenulepingust

tulenevate kohustuste katteks 2065 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige A. T.

sõlmisid 08.12.2023. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017282901. Laenuandja ja E. V. sõlmisid

08.12.2023. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

käenduslepingu nr CiK2017282902. Käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad II ja III

laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse

rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20 000 eurot.

Hageja selgitab, et hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist

maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava

viivisenõude eest mitte rohkem kui 7718,33 euro ulatuses. Laenuandja on nõudnud

kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 31.07.2024. a laenusaajale

Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 ning kostjale 3 Käenduslepingutes

fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev

võlgnevus. Kostjad võlgnevust ei tasunud. 22.08.2024. a sõlmisid laenuandja ja hageja

nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning

Käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale.

3. Harju Maakohtu 06.09.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 06.09.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale I kätte toimetanud 08.10.2024

isiklikult, kostjale II 17.01.2025 ja kostjale III 11.03.2025 KÄPO kaudu. Hagiavaldusele

vastamise tähtaeg on möödunud kõigi kostjate suhtes. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt

vastust esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

6. Kohus kontrollis kostja II ja III sõlmitud käenduslepingu kehtivust: käenduslepingud on

kostjate II ja III poolt digitaalselt allkirjastatud ja lepingu p-s on määratus käendaja

vastutuse maksimumsummaks 20 000 eurot. Seega on käenduslepingu Võlaõigusseaduse

§ 143 lg 1-2, § 144 lg 2 sätestatud nõuetele.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 1050 eurot, lepingulise esindaja kulusid 483,94 eurot. Kohus

leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 20 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 1050 eurot. Tasutud riigilõiv

1050 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

11. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 483,94 eurot. Hageja

lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja

tunnihind ei ole ebamõistlikult suur. Hageja lepingulisel esindajal on hageja esindamiseks

kulunud 2 tundi ja 50 minutit. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi

hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Praegusel

juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega

sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus

põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 210 eurot,

koos käibemaksuga 256,2 eurot.

12. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1306,2 eurot

(1050+256,2).

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik