3-25-425/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-425 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-425. 2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-425 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 20.02.2025 (täiendatud 03.03.2025) Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis kannab pealkirja „Tuvastamiskaebus“. Kaebaja on märkinud vastustajaks Eesti Töötukassa ja nõudeks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise. Kaebaja selgitas, et ta on käinud Eesti Töötukassas 11.02.2025 nõustamisel ning palunud töötajate, kes tegelesid kaebaja juhtumiga, kutsetunnistusi, kuid seda ei ole tehtud. Samuti ei palus kaebaja hinnangut töötaja suhtlemisstiilile (solvav, tervisele kahjulik) 03.03.2025 toimunud nõustamisel. 2. Tallinna Halduskohus jättis 03.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse täiendamiseks. Kaebajal tuli selgitada, milles seisneb tema õiguste rikkumine ja millist konkreetset haldusakti või toimingut ta soovib vaidlustada. Kohus

3-25-425 selgitas, et tuvastamisnõude esitamise võimalused on piiratud. Samuti selgitas kohus, et kui kaebaja ei ole rahul mõne töötukassa ametniku suhtlemisstiiliga, siis saab ta teha vastava pöördumise töötukassa poole ja paluda ametniku asendamist. 3. X märkis 04.03.2025 vastuses, et kaebuse nõue on: „Kinnitada, et on olemas vastavus kvalifikatsiooninõuetele igaühe Eesti Töötukassa töötajate kohta, kes tegelesid minu juhtumiga ehk oli liigipääs minu andmetele“. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa töötajate suhtlemisstiil oli solvav ja tervisele kahjulik ning töötukassa töötajad ei ole pädevad. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 18.03.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Kaebaja ei ole rahul viisiga, kuidas Eesti Töötukassa töötajad temaga suhtlesid. Kuna kaebaja arvates näitab nõustamisel kogetu seda, et töötukassa töötajad ei ole oma tööülesannete täitmisel pädevad, soovib ta, et kohus kontrolliks konkreetsete Eesti Töötukassa töötajate vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks konkreetsete temaga tegelenud Eesti Töötukassa töötajate vastavuse kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, milliseid õigusi Eesti Töötukassa praegusel juhul rikub või milliseid õigusi ta soovib esitatud tuvastamiskaebusega kaitsta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Eesti Töötukassa töötajatelt kvalifikatsiooni tõendamist. Järelikult on kaebaja pöördunud kohtusse, kaitsmaks õigust, mida tal ei saa olla, ning kaebus tuleb sel põhjusel HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. 5. X esitas 18.03.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määruse peale. Eesti Töötukassa töötajate suhtlemisstiil on solvav ja tervisele kahjulik. Üks Eesti Töötukassa töötaja keeldus vastamast küsimusele enda kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta, teine töötaja on Eesti Töötukassa initsiatiivil vahetatud ja kolmas töötaja väidab, et vastab kvalifikatsiooninõuetele (kaebajat huvitab hinnang suhtlemisstiilile). Kaebaja palub kohtul kinnitada, et Eesti Töötukassa töötajad, kes tegelesid kaebajaga ja said ligipääsu kaebaja andmetele, vastavad kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja esitas 18.03.2025 Eesti Töötukassale avalduse, milles soovib lõpetada enda arvel olemise alates 18.03.2025. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et halduskohus kontrolliks Eesti Töötukassa töötajate vastavust kvalifikatsiooninõuetele (HKMS § 44 lg 1). Kui kaebajal on etteheiteid Eesti Töötukassa töötajate suhtlemisviisile, tuleb tal pöörduda vastava avaldusega Eesti Töötukassa poole. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 2(2)