2-24-141153/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141153

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V. B. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

564 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin

Kostja: V. B. (isikukood xxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 10.01.2024 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 509 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja meeldetuletuskirja tasu 15 eurot

ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 175 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 17.12.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja E

AS ja kostja vahel 10.01.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus

509 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja E AS (registrikood: xxxx, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 10.01.2024

järelmaksu. Kostja sai krediiti kauba ostmiseks 509 eurot. Järelmaksulepingu alusel sooritas

krediidiandja väljamakse A OÜ-le, kes oli kauba müüja. Tasuta järelmaksulepingu puhul ei

ole klient kohustatud maksma intressi, kuutasu ega Lepingu sõlmimise tasu. Põhitingimustes

lepiti kokku intressimääras 0.00% aastas, krediidi kogukuluga 509,00 eurot. Krediidi

kulukuse määraks kujunes 0,00% aastas.

2.2. Lepingu järgi pidi kostja tegema kokku 3 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga

15.kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.04.2024, kokku 509 eurot. Kostja ei ole lepingu katteks

teostatud ainsatki tagasimakset.

Kostjat hoiatati 22.04.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile xxxx (Lisa 3f) saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul,

kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 2.05.2024, jooksul võlgnetavaid summasid.

Kostjat teavitati, et E AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu

täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles

öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded

sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada

inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei

tasunud, mistõttu oli kostja alates veebruarist 2024 viivituses täielikult kolme, 15.02.2024,

15.03.2024, 15.04.2024, osamaksete tasumisega. Kostjat hoiatati täiendavalt 1.05.2024

iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile

xxxx (Lisa 3g) saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava

tähtajaga so 15.05.2024 võlgnevust. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste

täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku

lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 15.05.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS §

416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise

kostja e-mailile xxxx (Lisa nr 3g), ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks

muutunud summade tasumist.

2.3. Hageja edastas kostjale 31.05.2024 teate, milles teavitas kostjat tema ja E AS vahel

sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

2.4. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidiandja poolt võlgnevuse sissenõudmisest

tingitud meeldetuletuskirjade esitamise eest kokku 15 eurot. (Lisad 3- 3g kokku 8 kirja).

Hageja märgib, et VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on kindlaks

määratud sissenõudmiskulude hüvitise suurus. Hüvitis ei sõltu otseselt ei võlausaldajast, tema

konkreetsetest pingutustest ega tema tegelikest kuludest võlgnevuse sissenõudmisel.

Hageja selgitab, et sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga

ühenduse saamiseks, näiteks päringud kontaktandmete saamiseks registritesse, võlgnikule

helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, võlamenetleja töö, andmebaasi

haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jmt ning siinkohal ei pea võlausaldaja võlgnevuse

sissenõudmisega seonduvaid kulusid tõendama, kui tema hüvitise nõue ei ületa 40 eurot.

Seega, 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus tekib võlausaldajal juba juhul, kui täidetud on

viivisenõude esitamise eeldused – sisuliselt tekib võlausaldaja vastav nõue võlgniku poolt

viivitusse jäämisega. Hageja on esitanud 31.05.2024 kostjale nõude loovutuse teatise, milles

teavitab E AS nõude loovutamist OK Incure OÜ-le VÕS § 164 alusel (Lisa 4) ning teinud

kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe

saavutamiseks kohtuväliselt sh maksegraafiku sõlmimist, edastades kostjale peale lepingu

ülesütlemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad tasulised nõudekirjad: 16.05.2023 (Lisa 4-

4a)(5,00 eurot); 17.06.2024 (25,00 eurot)(Lisad 4b-4c); 03.07.2024 (Lisa 4d)(5,00 eurot) ja

11.09.2024 kiri (5,00 eurot) (Lisa 4e). Seega palub hageja kostjalt välja mõista võla

sissenõudmise kulud summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 31.01.2025. Kostjale on dokumendid saadetud ka

kohtule teadaolevatele kostja e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale

antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas

lahendi tegemise aja.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 10.01.2024, digiallkirjastatud konteineris on leping ja maksegraafik.

Nõude aluseks olevas järelmaksulepingus on kauba müüjaks märgitud Evelatus. Hageja on

hagis kaupmeheks nimetanud A. Kohus tuvastas ise, A OÜ pakub kaupu Evelatuse

kaubamärgi alt. Hageja on esitanud tõendi, et krediidiandja on kauba müüjale omakorda osade

kaupa raha üle kandnud.

Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust

tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud,

sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

Lepingu järgi tuli laen tagastada 15.04.2024. Hageja väitel kostja laenu tagastanud ei ole.

Seega on lepingust tulenev laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud ning kohus

mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel laenuks saadud 509

eurot välja.

Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus juhib

hageja tähelepanu, et hageja viidatud säte reguleerib olukorda, kus sissenõudmiskulude

hüvitamist nõutakse majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Antud juhul oli laenu

saajaks füüsiline isik ning hageja ei ole mingilgi määral esile toonud, et kostja oleks laenu

võttes tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses. Kui juriidiline isik annab laenu tarbijale,

eeldatakse, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Tarbija poolt võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1132. Erinevalt VÕS §-st

1131 ei ole VÕS § 1132 eesmärgiks seadustatud hinnakirja kehtestamine.

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

Seega on hageja eksinud selles osas, et võla sissenõudmiskulusid võib nõuda sõltumata

tegelikult tekkinud kuludest. Ning seda, kui palju tegelikult kahju tekkis hageja esile toonud

ega tõendanud ei ole. Üksnes kirja saatmine ei tõenda, et kulud tekkisid just sellises ulatuses.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise

hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises

ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

5. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

175 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Kuivõrd sama palju

riigilõivu oleks tulnud tasuda ka rahuldatud nõude summalt, jätab kohus hageja

menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marus Juha

kohtunik