2-24-141153/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 10.01.2024 sõlmitud Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja meeldetuletuskirja tasu 15 eurot
Legislator headnote
AI generated2-24-141153/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 10.01.2024 sõlmitud Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja meeldetuletuskirja tasu 15 eurot
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
4.04.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-141153
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi V. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
564 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),
lepinguline esindaja Pille Martin
Kostja: V. B. (isikukood xxxx)
Menetlusviis
Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga
otsus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 10.01.2024 sõlmitud
järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 509 eurot.
3. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja meeldetuletuskirja tasu 15 eurot
ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 175 eurot.
6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa
tasumiseni.
7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes
Teadaannetes.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et
ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses
on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled
esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1. Hageja esitas 17.12.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja E
AS ja kostja vahel 10.01.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus
509 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1. Kostja ja E AS (registrikood: xxxx, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 10.01.2024
järelmaksu. Kostja sai krediiti kauba ostmiseks 509 eurot. Järelmaksulepingu alusel sooritas
krediidiandja väljamakse A OÜ-le, kes oli kauba müüja. Tasuta järelmaksulepingu puhul ei
ole klient kohustatud maksma intressi, kuutasu ega Lepingu sõlmimise tasu. Põhitingimustes
lepiti kokku intressimääras 0.00% aastas, krediidi kogukuluga 509,00 eurot. Krediidi
kulukuse määraks kujunes 0,00% aastas.
2.2. Lepingu järgi pidi kostja tegema kokku 3 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga
15.kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.04.2024, kokku 509 eurot. Kostja ei ole lepingu katteks
teostatud ainsatki tagasimakset.
Kostjat hoiatati 22.04.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel
deklareeritud e-posti aadressile xxxx (Lisa 3f) saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul,
kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 2.05.2024, jooksul võlgnetavaid summasid.
Kostjat teavitati, et E AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu
täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles
öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded
sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada
inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei
tasunud, mistõttu oli kostja alates veebruarist 2024 viivituses täielikult kolme, 15.02.2024,
15.03.2024, 15.04.2024, osamaksete tasumisega. Kostjat hoiatati täiendavalt 1.05.2024
iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile
xxxx (Lisa 3g) saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava
tähtajaga so 15.05.2024 võlgnevust. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste
täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku
lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 15.05.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS §
416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise
kostja e-mailile xxxx (Lisa nr 3g), ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks
muutunud summade tasumist.
2.3. Hageja edastas kostjale 31.05.2024 teate, milles teavitas kostjat tema ja E AS vahel
sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.
2.4. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidiandja poolt võlgnevuse sissenõudmisest
tingitud meeldetuletuskirjade esitamise eest kokku 15 eurot. (Lisad 3- 3g kokku 8 kirja).
Hageja märgib, et VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta
nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on kindlaks
määratud sissenõudmiskulude hüvitise suurus. Hüvitis ei sõltu otseselt ei võlausaldajast, tema
konkreetsetest pingutustest ega tema tegelikest kuludest võlgnevuse sissenõudmisel.
Hageja selgitab, et sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga
ühenduse saamiseks, näiteks päringud kontaktandmete saamiseks registritesse, võlgnikule
helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, võlamenetleja töö, andmebaasi
haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jmt ning siinkohal ei pea võlausaldaja võlgnevuse
sissenõudmisega seonduvaid kulusid tõendama, kui tema hüvitise nõue ei ületa 40 eurot.
Seega, 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus tekib võlausaldajal juba juhul, kui täidetud on
viivisenõude esitamise eeldused – sisuliselt tekib võlausaldaja vastav nõue võlgniku poolt
viivitusse jäämisega. Hageja on esitanud 31.05.2024 kostjale nõude loovutuse teatise, milles
teavitab E AS nõude loovutamist OK Incure OÜ-le VÕS § 164 alusel (Lisa 4) ning teinud
kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe
saavutamiseks kohtuväliselt sh maksegraafiku sõlmimist, edastades kostjale peale lepingu
ülesütlemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad tasulised nõudekirjad: 16.05.2023 (Lisa 4-
4a)(5,00 eurot); 17.06.2024 (25,00 eurot)(Lisad 4b-4c); 03.07.2024 (Lisa 4d)(5,00 eurot) ja
11.09.2024 kiri (5,00 eurot) (Lisa 4e). Seega palub hageja kostjalt välja mõista võla
sissenõudmise kulud summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude
summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike
Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 31.01.2025. Kostjale on dokumendid saadetud ka
kohtule teadaolevatele kostja e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale
antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas
lahendi tegemise aja.
Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude
aluseks oleva lepingu 10.01.2024, digiallkirjastatud konteineris on leping ja maksegraafik.
Nõude aluseks olevas järelmaksulepingus on kauba müüjaks märgitud Evelatus. Hageja on
hagis kaupmeheks nimetanud A. Kohus tuvastas ise, A OÜ pakub kaupu Evelatuse
kaubamärgi alt. Hageja on esitanud tõendi, et krediidiandja on kauba müüjale omakorda osade
kaupa raha üle kandnud.
Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust
tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud,
sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.
Lepingu järgi tuli laen tagastada 15.04.2024. Hageja väitel kostja laenu tagastanud ei ole.
Seega on lepingust tulenev laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud ning kohus
mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel laenuks saadud 509
eurot välja.
Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus juhib
hageja tähelepanu, et hageja viidatud säte reguleerib olukorda, kus sissenõudmiskulude
hüvitamist nõutakse majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Antud juhul oli laenu
saajaks füüsiline isik ning hageja ei ole mingilgi määral esile toonud, et kostja oleks laenu
võttes tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses. Kui juriidiline isik annab laenu tarbijale,
eeldatakse, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
Tarbija poolt võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1132. Erinevalt VÕS §-st
1131 ei ole VÕS § 1132 eesmärgiks seadustatud hinnakirja kehtestamine.
VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt
sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab
piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab
sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt
ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.
Seega on hageja eksinud selles osas, et võla sissenõudmiskulusid võib nõuda sõltumata
tegelikult tekkinud kuludest. Ning seda, kui palju tegelikult kahju tekkis hageja esile toonud
ega tõendanud ei ole. Üksnes kirja saatmine ei tõenda, et kulud tekkisid just sellises ulatuses.
Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise
hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises
ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla
sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
5. Menetluskulud
Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud
menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1
teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu
175 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Kuivõrd sama palju
riigilõivu oleks tulnud tasuda ka rahuldatud nõude summalt, jätab kohus hageja
menetluskulud tervikuna kostja kanda.
Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal
hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude
nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et
hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates
(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva
möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marus Juha
kohtunik