2-24-118504/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

03.04.2025, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-24-118504

Tsiviilasi

Sihtasutuse Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik hagi

X vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

273,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1. Hageja

2. Kostja

3. Iseseisva nõudeta 3.isik

kostja poolel

SihtasutusKõrva-Nina-Kurguhaiguste

Kliinik

(registrikood 90008421; Mustamäe tee 55a, Tallinn

10621)

Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Kenapea (e-post

xxx);

X (isikukood XXX; xxx; e-post xxx);

Tervisekassa (registrikood 74000091; Liivalaia 36,

Tallinn), volitatud esindaja Matis Rüütel, isikukood

XXX, e-post xxx.

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et hagejalt teiste

menetlusosaliste kasuks välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tsiviilasjas

ei ole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Sihtasutus Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik (hageja) esitas 17.05.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 273,49 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

20.05.2024 kostjale makseettepaneku, millele viimane esitas 23.05.2024 vastuväite. Seetõttu

lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakond 07.06.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude menetlemise üle Harju Maakohtule.

2. 28.06.2024 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 273,49 euro nõudes. Lisaks

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivule 65 eurot, maksis hageja hagi esitamise

täiendavalt lõivu 35 eurot. Harju Maakohus võttis 09.08.2024 määrusega hagi menetlusse.

3. 23.08.2024 vastusega vaidles kostja hagile vastu. Hageja esitas kostja vastusele oma

seisukoha 02.09.2024.

4. 23.09.2024 esitas Tervisekassa taotluse astuda menetlusse iseseisva nõudeta 3. isikuna

kostja poolel.

5. 24.09.2024 kirjaga selgitas kohus pooltele menetluslikku olukorda ning tegi ettepaneku

täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Kostja vastas sama päeval ning hageja esitas

oma täiendavad seisukohad 04.10.2024.

6. 11.10.2024 määrusega rahuldas kohus Tervisekassa taotluse ja kaasas ta menetlusse

3.isikuna kostja poolel. 01.11.2024 esitas Tervisekassa oma arvamuse hageja nõude ja kostja

vastuväidete kohta leides, et hagejal ei ole õigust kostjalt raha nõuda.

7. 30.01.2025 kirjaga tegi kohus hagejale veelkord ettepaneku selgituste esitamiseks oma

nõude õiguslikuks põhjendamiseks. 14.02.2025 esitas hageja oma selgitused.

8. 17.02.2025 andis kohus pooltele lõplikud tähtajad kirjalike seisukohtade esitamiseks

rõhutades veelkord üle vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, mida peavad pooled esile

tooma.

9. 03.03.2025 esitas Tervisekassa täiendava selgitused.

10. 03.03.2025 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Teised menetlusosalised ei ole

menetluskulu kohta andmeid esitanud ja ei ole ka hageja menetluskuludele vastu vaielnud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

11. 28.06.2024 Harju Maakohtule esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

-

Põhivõlga 273,49 eurot raviteenuse (antroskoopia) osutamise eest. Teenuse eest tasus

esialgu Tervisekassa, kuid pärast kontrolli teostamist, nõudis selle summa tagasi, tehes

selle summa ulatuses kinnipidamisi hageja poolt järgnevalt esitatud raviarvetest.

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

12. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

■ Kostja registreeris end digiregistratuuri kaudu hageja juures töötava kõrva-nina-kurguarsti

dr Y vastuvõtule ja maksis ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurot.

■ Kostjale 30.11.2023 vastuvõtul tehtud toimingute kohta koostas hageja raviarve nr

LT150410 summas 390,43 eurot, mis saadeti Tervisekassale ning viimane tasus selle.

■ Kostja pöördus 09.02.2024 Tervisekassa poole, sest talle ei ole raviarvel nr LT150410

märgitud „antroskoopia“ nimelist operatsiooni tehtud. Tervisekassa 22.04.2024 kirjas kostjale

teatatakse, et Tervisekassa raviarvele nr LT150410 on põhjendamatult kantud

tervishoiuteenus (kood 21017) nimetusega „antroskoopia“ hinnaga 273,49 eurot ning

Tervisekassa esitab selle teenuse osas hagejale tagasinõude.

■ Ravikindlustushüvitiste määramist ja väljamaksmist tõendavate dokumentide kontrolli

kokkuvõtte nr 3-6.2/335 alusel esitas Tervisekassa 09.05.2024 hagejale nõudeavalduse nr

5107905321 raviarvele LT150410 kantud tervishoiuteenuse „antroskoopia“ eest tasutud

273,49 euro tagastamiseks. Selle avalduse alusel pidas Tervisekassa hagejale 13.05.2024

tehtud järgmise perioodi maksest kinni 273,49 eurot.

13. Hageja tugineb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 ja § 761 ehk poolte vahel oli sõlmitud

tervishoiuteenuse osutamise leping. Hageja tugineb ka tema teenuse osutamise üldtingimuste

p-le 10, mille kohaselt tasuvad patsiendid, kellele osutatavate teenuste eest tasumise

kohustuse võtab üle Tervisekassa, vaid omaosaluse summa vastavalt hageja hinnakirjale.

Tüüptingimuste p 10 näeb ka ette, et teenuste eest, mille tasu Tervisekassa ei hüvita, tasub

patsient vastavalt hageja hinnakirjale. Hageja hinnakirja kohaselt kehtisid kostjale raviteenuse

osutamise ajal hageja hinnakirjana Vabariigi Valitsuse 15.06.2023 määrusega nr 56

kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhinnad.

14. Hageja selgitab, et kui Tervisekassa võtnuks üle kostjale 30.11.2023 osutatud raviteenuste

eest esitatud raviarve LT150410 tasumise, tulnuks kostjal tasuda üksnes visiiditasu 5 eurot.

Vaidlus on raviarve LT150410 teenuse „antroskoopia“ osa tasumise üle, mida Tervisekassa

keeldus hagejale katmast.

15. Hageja väidab, et 30.11.2023 vastuvõtul teostati kostjale raviteenust „antroskoopia“.

Vabariigi Valitsuse 15.06.2023 määrusega nr 56 kehtestatud antroskoopia piirhind oli 273,49

eurot ning see kehtis ka hageja hinnakirjana.

16. Tervisekassa keeldus raviarvele LT150410 kantud antroskoopia teenuse eest tasumise

kohustuse üle võtmisest põhjendusega, et see teenus asub Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelus 6.ptk-s „Operatsioonid“, operatsiooni aga kostjale ei tehtud.

17. Kuna VÕS § 761 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendilt tasu nõuda niivõrd,

kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus, siis tekkis hagejal pärast

Tervisekassa poolt 09.05.2024 nõudeavalduse alusel tehtud 273,49 euro kinnipidamist, õigus

nõuda 274,49 euro tasumist kostjalt.

Hageja 02.09.2024 täiendav selgitus

18. Kostjale osutatud teenus oli endoskoopiline uuring. Endoskoopia on meditsiiniline

protseduur, mille käigus kasutatakse endoskoopi, et uurida keha õõnsusi. Endoskoopiat

kasutatakse, et uurida keha sisemust ilma operatsioonita. Kostjale raviteenuse osutamise ajal

kehtinud antroskoopia piirhind sätestati Vabariigi Valitsuse 15.06.2023 määruse nr 56 § 56

„Otorinolarüngoloogia operatsioonide piirhinnad“. Kuigi antroskoopia piirhinda sätestava

määrusesätte pealkirjas kasutatakse sõna „operatsioon“, ei muuda see antroskoopiat, kui üht

endoskoopilise uuringu alaliiki, tähenduselt meditsiiniliseks operatsiooniks.

19. Kliiniku teenuse osutamise tüüptingimuste p 8 kohaselt kohustub patsient maksma teenuse

osutamise eest tasu ulatuses, milles teenuse osutamise kulusid ei kata Tervisekassa või muu

isik. Tüüptingimuste p 9 kohaselt ravijärjekorra alusel osutatud teenustele kehtivad

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus esitatud hinnad ja ravi rahastamise lepingu

tingimused. Kui patsient soovib saada kliinikus osutatavat Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelus nimetamata teenust, või soovib seal nimetatud teenust väljaspool üldjärjekorda või

ilma pere- või eriarsti saatekirjata, kehtivad raviteenuste maksumusele kliinikus kehtestatud

tasuliste teenuste hinnakiri.

20. Kostja on nõustunud kliinikus teenuse osutamise tingimustega, kõik teenused on osutatud

kostjale tema nõusolekul, kostjat on teavitatud kõigist osutatud teenustest ja nende

tulemustest. Läbivaatuse tulemused on edastatud kirjalikult digilukku. Raviteenuseid, mis

eeldavad kirjalikku nõusolekut, ei ole kostjale osutatud.

21. Hagejal ei olnud 30.11.2023 kavatsust osutada kostjale antroskoopia teenust tasuliselt.

Samuti ei olnud hagejal 30.11.2023 teavet, et Tervisekassa ei tasu kostjale osutatud teenuse

eest. Tervisekassal on õigus tasu maksmisest keelduda arvestamata kliiniku seisukohti ja

Tervisekassa ei tasu kostjale osutatud antroskoopia teenuse eest, nõudes tasutud summa

tagantjärgi tagasi. Vastavalt kostjaga sõlmitud tervishoiuteenuste osutamise lepingu

tüüptingimustele, VÕS-ile ja tulenevalt kostja kindlustuse otsusest mitte tasuda osutatud

teenuse eest, on tasumise kohustus kostjal.

Hageja 04.10.2024 täiendav selgitus

22. Kostjale teostati vastuvõtu ajal kirurgiline protseduur mida tervishoiuteenuste loetelus

(NOMESCO - Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee kirurgiliste protseduuride

klassifikatsioon) nimetatakse antroskoopiaks ning see on kodeeritud vastavalt kirurgiliste

protseduuride dokumenteerimise korrale sinoskoopiana, mis on olemuslikult transluminaalne

endoskoopiline uuring.

23. Kostjale teostatud antroskoopia protseduur on kodeeritud vastavalt kirurgiliste

protseduuride klassifikatsioonile NOMESCO. Kostjale osutatud teenus kuulub kirurgiliste

protseduuride klassifikatsiooni järgi endoskoopiate hulka. Ninaõõnte endoskoopiat

nimetatakse NOMESCO järgi sinoskoopiaks.

24. Seda, et kostjale tehti antroskoopia protseduur, kinnitab ka kostjale osutatud

tervishoiuteenuse kohta avatud haigusjuhu nr A102472023 tervisekaardile raviarsti poolt

tehtud kanne, et patsiendile tehti rinoskoopia ja sinoskoopia. Hageja poolt kostjale osutatud

tervishoiuteenus on dokumenteeritud vastavalt kirurgiliste protseduuride klassifikatsiooni

NOMESCO nõuetele.

Kostja vastuväited

25. 23.08.2024 menetlusdokumendis esitas kostja hagile järgmised vastuväited:

-

tuginedes Tervisekassa seisukohale kontrolli kokkuvõttes nr 3-6.2/335, ei toimunud

“antroskoopiat” Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus koodiga 21017 tähistatud

operatsiooni tähenduses. Toimus vastuvõtukabinetis toolil istudes jäiga metallist

vardaga ninasõõrmetesse vaatamine, teenuse osutamine kestis alla 1 minuti ning ei

olnud invasiivne, tegu ei olnud operatsiooniga.

-

Kostja hinnangul ei saa hüvitatavate tervishoiuteenuste loetelu olla teenuse

hinnastamise aluseks, kui samas väidetakse, et osutatud teenus sellesse loetelusse ei

kuulu.

-

Ravikindlustatud isikuna registreerus kostja Tervisekassa poolt rahastatava teenuse

järjekorda ja talle osutati teenus Tervisekassa rahastusega. Üldteada on, et

Tervisekassa poolt teenuse rahastamisel ei teavitata patsienti teenuse maksumusest.

Kuna teenusel ei ole hinnakirja alusel kehtestatud ega kokkulepitud hinda, tuleks

vastavalt VÕS § 761 maksta teenuse eest kas tavalist või mõistlikku tasu. Sellisel

juhul on VÕS § 758 lg 1 ja § 766 lg 1 kohaselt raviarstil kohustus teavitada patsienti

enne ravi alustamist mh teenuse eeldatavast maksumusest ning tal on õigus patsienti

ravida alles patsiendi nõusoleku saamisel. Hagist järeldub, et kliinik lähtub teenuste

kodeerimisel “tegelikust töö sisust ja välja kujunenud olukorrast ning kokkuleppest

Tervisekassaga” ning kandis teadlikult raviarvele vale teenuse. Kui Tervisekassa ja

hageja vahel on kokkulepped, mis ei kajastu kliiniku tüüptingimustes, mille alusel

võivad teenused osutuda patsiendile tagantjärele tasuliseks ning millest ei informeerita

ravikindlustatud patsient, ei ole need kokkulepped mh kooskõlas VÕS § 766 lg 1 ega

§ 769.

-

Korrektse teavitamise korral oleks kostja teenusest keeldunud. Kuna hageja ei

teavitanud enne tasulise “ambulatoorse antroskoopia” teostamist kostjat antud

teenuse eeldatavast maksumusest, siis keeldub kostja selle eest tasumisest.

26. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja 24.09.2024 täiendav selgitus

27. Täiendavas selgituses täpsustab kostja, milline nägi välja protseduur, mis talle kliinikus

tehti:

– protseduur toimus vastuvõtukabinetis toolil istudes muu vestluse vahel, sellele eelnes

üldsõnaline sissejuhatus a la "vaatame su siis üle".

– protseduur seisnes pika peenikese jäiga instrumendi ninna sisestamises ja vaatluses –

instrumendi ninnapanek käis umbes nagu ninast võetava covid testi puhul, kuid vatipulga

asemel oli varras ning instrument ei puutunud ninaõõne sisemuse vastu (ehk ei eemaldatud

võõrkeha vms).

– protseduur kestis maksimaalselt minut aega, ei olnud ebamugav ega valus.

Tervisekassa seisukoht

28. Tervisekassa (TK) märgib oma 01.11.2024 arvamuses järgmist:

-

TK võtab kindlustatud isikutelt üle tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuste eest,

mis on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu

(Ravikindlustuse seadus ehk RaKS § 29 lg 1). Tervishoiuteenuste loetelu all

mõeldakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

„Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ (TK tervishoiuteenuste loetelu, RaKS § 30 lg 1).

-

Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi

nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse

eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus märgitud omaosaluse maksmisele

muul viisil, kui seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (RaKS § 67 lg 3). Kui on

täidetud RaKS-st tulenevad ravikindlustushüvitise saamise eeldused, siis

tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuste osutamisel hageja kostjalt täiendavalt tasu

küsida ei tohi.

-

TK-le teadaolevalt pöördus kostja hageja juurde saama tervishoiuteenust, mille eest

tasumise kohustuse oli valmis üle võtma TK. Samuti ei selgu kohtuvaidluses esitatud

materjalidest, et oleks esinenud mõni seadusest tulenev keeldumise alus kostjale

ravikindlustushüvitise võimaldamiseks. Hageja on hagis väitnud, et kui TK võtnuks

üle kostjale 30.11.2023 osutatud raviteenuste eest esitatud raviarve LT150410

tasumise, tulnuks kostjal tasuda üksnes visiiditasu 5 eurot.

-

TK ei keeldunud kostjale osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmisest kogu ulatuses, vaid raviarvele LT150410 kantud ühe teenuse osas.

Põhjused on toodud kontrollaktis. Samuti on kontrollaktis viidatud, et TK oleks valmis

tasuma ravidokumendis (s.o tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis)

olevat infot aluseks võttes tervishoiuteenuste loetelus koodiga 7317 tähistatud

protseduuri “Indirektne larüngomikroskoopia” eest, mille piirhinnaks teenuse

osutamise ajal oli 15,64 eurot.

-

Seega ei peaks olema vaidlust selles, et TK on olnud valmis võtma tasu maksmise

kohustuse üle kostjale osutatud tervishoiuteenuste eest täies ulatuses ehk kõigi

tegevuste eest, mis talle arsti vastuvõtu käigus osutati. Küll aga on TK hinnangul

hageja eksinud raviarvele kantava teenuse valikul. Hageja poolne eksimus ei tohiks

olla aluseks nõuda teenuste eest tasumist kostjalt.

-

Hageja on ise loobunud TK-le uue raviarve esitamisest ega ole ka vaidlustanud TK

nõudeavaldust.

-

Hageja kasutab TK tervishoiuteenuste loetelu oma tasuliste teenuste hinnakirjana.

Samuti väidab hageja hagis, et vaidlust ei ole selles, et 30.11.2023 vastuvõtul teostati

kostjale raviteenust „antroskoopia“, mistõttu tekkisid hagejal ka selle teenuse

osutamisega seonduvad kulud, mis vastasid Vabariigi Valitsuse 15.06.2023

määrusega nr 56 kehtestatud antroskoopia toonasele piirhinnale (273,49 eurot). TK

on seisukohal, et kasutades nimetatud loetelu hinnakirjana, tuleb lähtuda teenuste

sisustamisel TK tervishoiuteenuste loetelus kajastatud põhimõtetest ehk teenuse sisust,

mille eest TK tasu maksmise kohustuse üle võtab.

-

TK tervishoiuteenuste loetelus toodud piirhindade kujunemise metoodika on

sätestatud RaKS § 32 alusel antud määruses „Kindlustatud isikult tasu maksmise

kohustuse TK poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu

arvutamise metoodika“. Selle määruse lisas 3 on lahti kirjutatud TK tervishoiuteenuste

loetelus toodud teenuste standardkulu komponendid (ressursid, ressursi kasutamise

keskmine maht ja ressursi ühe mõõtühiku maksumus). Kuluarvestuse metoodikast

lähtuvad ka tervishoiuteenuste loetelus tehtavad jaotused ehk erinevad peatükid,

sealhulgas eristatakse kirurgilisi sekkumisi ja uuringuid (4. ptk „Uuringud ja

protseduurid“) ning operatsioonitoas tehtavaid teenuseid (6. ptk „Operatsioonid“).

Antroskoopia teenus (kood 21017) on toodud loetelu §-s 56 “Otorinolarüngoloogia

operatsioonide piirhinnad”, mis omakorda asub 6. ptk-s “Operatsioonid”.

-

Vastavalt hinnakujundamise metoodikale on operatsioonitoas tehtavate sekkumiste

kuludesse arvestatud täisvarustuses operatsioonitoas tehtavad tegevused ning

uuringute ja kirurgiliste protseduuride korral on hinnamudelis protseduuritoas

läbiviidud teenused. Viidatud määruse lisast 3 nähtub, et antroskoopia (kood 21017)

teenuse piirhinna kujunemisel on kulukomponentidena arvestatud muu hulgas

operatsioonitoa, operatsiooniõe ja hooldustöötaja kulu ning kirurgia

baas+katmiskomplekt ja kirurgia riietuskomplekti kulu.

-

Seega on vale hageja väide, et kostjale teenuse osutamisel tekkinud kulud vastasid TK

tervishoiuteenuste loetelus toodud antroskoopia teenuse piirhinnale. Hagejal tekkisid

teenuse osutamisega seoses kulud, kuid TK kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele

tuginedes (kontrollakt) saab öelda, et operatsioonitoa kasutamisega ja kirurgilise

tegevusega seonduvaid kulusid hagejal ei tekkinud. Teenust osutati kostjale eriarsti

vastuvõtu käigus vastuvõtu- või protseduuriruumis.

-

Hageja väidab, et kuna kostjale tehti endoskoopiline uuring, mida nimetatakse

antroskoopiaks, siis on põhjendatud küsida tasu TK tervishoiuteenuste loetelus toodud

antroskoopia teenuse eest. TK selle seisukohaga ei nõustu. Antroskoopia nimetusega

teenuse puhul (kood 21017) on TK tervishoiuteenuste loetelus mõeldud

operatsioonitoas toimuvat kirurgilist tegevust. Oluline on teenuse sisu ja selle eest

küsitav hind. Tervishoiuteenuse eest tasumisel ja raviarvel märkimisel on eelduseks, et

teenuse osutaja lähtub tegevuse tegelikust sisust, mitte nimetusest. TK

tervishoiuteenuste loetelus nimetatud antroskoopia teenuse puhul on tasumise

eelduseks operatsioonitoas tehtav kirurgiline manipulatsioon. Sinuskoopiline uuring ei

ole oma olemuselt täisvarustuses operatsioonitoas tehtav kirurgiline sekkumine. Seega

ka NOMESCO klassifikatsioonile tuginemine, et põhjendada tasu küsimist TK

tervishoiuteenuste loetelus nimetatud antroskoopia teenuse piirhinna alusel, ei ole

antud vaidluses asjakohane, sest kostjale ei ole osutatud antroskoopia teenust TK

tervishoiuteenuste loetelu mõistes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

29. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, TK arvamuse ja menetlusosaliste

esitatud täiendavad selgitused ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

30. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230

lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja

toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

31. Menetlusosaliste poolt kohtu ette toodust ilmneb, et pooled ei vaidle nõude aluseks

olevate asjaolude üle ega selle üle, milline protseduur kostjale 30.11.2023 kliinikus kõrva-

nina-kurguarst dr Y poolt tehti - tavakabinetis vastuvõtul läbiviidud endoskoopiline

ninaõõneuuring 2,4 mm või 2,7 mm läbimõõduga jäiga metallikorpusega 30 kraadise optilise

nurgaga endoskoobiga. Operatsioonile iseloomulikke ruume, lisatööjõudu jms ei kasutatud.

Kuna protseduur on kantud TK tervishoiuteenuste loetellu ja kostja on ravikindlustatud isik,

samuti oli kostjal saatekiri, siis tasus kostja omaosalusena visiiditasu 5 eurot ning ülejäänud

raviteenuse eest tasumise kohustuse võttis üle TK. Nii olid kokku leppinud kõik osapooled

(hagejal oli sõlmitud ravirahastuse kokkulepe TK-ga ja nii selgitati teenust ka kostjale).

Hageja on hagis kinnitanud, et raviteenuse eest pidi tasuma TK ja kostja ei pidanud peale

visiiditasu 5 eurot, midagi maksma. Vaidlust ei ole, et hageja esitaski kostjale osutatud

raviteenuse eest raviarve TK-le ja TK ka tasus selle. Vaidlust ei ole selles, et hageja rakendab

oma kliinikus raviteenuste hinnakirjana TK tervishoiuteenuste loetelu ja selles toodud

hinnakirja.

32. Poolte esile toodud asjaolude, menetlusosaliste nõustumuse ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel

loeb kohus eeltoodud asjaolud tuvastatuks ning tuvastab samadel alustel ning viidatud

tõenditest lähtuvalt ka järgneva:

-

30.11.2023 esitas hageja TK-le kostjale osutatud teenuste eest raviarve, mis sisaldas

tasu eriarsti vastuvõtu, näo-ja lõualuupiirkonna 3D koonuskiir kompuutertomogrammi

ja antroskoopia protseduuri eest (dtl 28). TK tasus selle aeve.

-

TK teostas Tervisekassa seaduse RaKS, Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse ja

nende alusel antud määruste alusel hageja juures kostjale osutatud teenuste eest

ravikindlustushüvitise määramist ja välja maksmist tõendavate dokumentide kontrolli

ja koostas selle kohta 14.03.2024 kokkuvõtte nr 3-6.2/335 (eelnevalt ja edaspidi

kontrollakt, dtl 29-32). Kontrolli tulemusena tuvastas TK, et mitte kõik raviarvele

kantud protseduurid pole põhjendatud. Eriarsti vastuvõtu ja kompuutertomogrammi

teostamise ja raviarvele kandmise üle vaidlust pole.

-

Vaidlus on selle üle, kuidas kirjendada kostjale osutatud raviteenust, mida hageja on

kajastanud antroskoopiana. Kontrollaktiga on tuvastatud ja ravidokumentide

sissekannetest nähtub, et kostjale ei ole tehtud operatsiooni, vaid kostjale on teostatud

arsti kabinetis uuring. Seetõttu pole põhjendatud raviarvele operatsiooni tähistava

teenuse koodi märkimine. Antroskoopia (kood 21017, hind 273,49 eurot) asemel

tulnuks raviarvele märkida kood 7317 – indirektne larüngomikroskoopia, hind 15,64

eurot.

-

Kontrollakti tulemusena ja selle alusel esitas TK 09.05.2024 hagejale nõudeavalduse

alusetult tasutud ja raviarvele nr LT150410 ebaõigesti kantud antroskoopia teenuse

eest tasutud 273,49 euro tagastamiseks (dtl 34). Vaidlust ei ole, et TK pidas

Tervisekassa seaduse § 4 lg 1 alusel selle summa kinni hagejale tehtud järgmiste

perioodide väljamaksetest.

-

Hageja ei ole vaidlustanud kontrollakti, TK nõudeavaldust ega ole esitanud ka arvet

teenuse eest, mida TK oli nõus rahastama ehk larüngomikroskoopia eest summas

15,64 eurot.

33. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 758 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole selles, et kostjale

osutatud teenuse eest tasumise kohustuse oli TK RaKS § 29 lg 1 alusel üle võtnud. Vaidlus on

selles, millise sisuga teenust on kostjale osutatud ja millise koodiga tuleb seda teenust TK

tervishoiuteenuste loetelu alusel raviarvel kirjendada.

34. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kuidas nimetada kostjale tehtud raviprotseduuri – kas

indirektseks larüngomikroskoopiaks või antroskoopiaks, siis mõlemad teenused on kantud TK

tervishoiuteenuste loetellu ning kostja kui ravikindlustatud isik ja isik, kes registreeris ennast

hageja juurde TK rahastatavale teenusele saatekirja alusel, ei pea teenuse eest maksma

rohkem, kui omaosalusena visiiditasu 5 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja on selle tasunud.

35. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 761 teisele lausele, mille kohaselt võib patsiendilt tasu

nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu

isik. Osundatud norm ei kohaldu praegusele olukorrale, kuna ravikindlustus TK näol, kannab

teenuse osutamisega seotud kulud, kuid TK ja hageja vaidlevad selle üle, mis teenust kostjale

osutati – seejuures on TK nõus üle võtma ka antroskoopia teenuse osutamisega seotud kulud,

kui sellist teenust oleks reaalselt kostjale osutatud.

36. Puudub õigusnorm, mis sätestaks, et raviarvele kantud teenusekoodi õigsuse eest vastutab

patsient või eksliku teenuse koodi raviarvele kandmise korral peab patsient tasuma arve

vastavalt arsti ettekirjutusele. Seetõttu puudub hageja nõudel materiaalõiguslik alus ja hageja

ei saa nõuet kostja vastu olla (RaKS § 76 lg 3). TK on esitanud hagejale tagasinõude mitte

seetõttu, et ta ei nõustu kostjale osutatud teenuse eest tasumise kohutust üle võtma, vaid

seetõttu, et kostjale ei osutatud seda teenust, mis oli raviarvele kantud.

37. Vaidlus on sisuliselt TK ja hageja vahel. Vaidlus seisneb selles, kas hageja on kostjale

osutatud teenuse õigesti klassifitseerinud TK tervishoiuteenuste loetelu klassifikatsiooni

koodide alusel. Hageja on ise kinnitanud, et tema teenuste hinnakirja aluseks on TK

tervishoiuteenuse loetelu ja selle hinnakiri. Seega peavad hageja osutatud teenused vastama

TK tervishoiuteenuste loetelule ja seal raviteenuste kodeerimisele kehtestatud põhimõtetele.

38. Meditsiiniteaduslikult võib olla õige, et kostjale osutatud teenus (sinoskoopia) vastab enim

antroskoopia protseduurile, kuid TK on selgitanud, et TK tervishoiuteenuste loetelus on

antroskoopia koodi all silmas peetud operatsiooni koos vastavate erinõuetega ruumile,

personaalile, instrumentidele ja järelhooldusele ning kostjale teostatud protseduur sellele ei

vasta. TK tervishoiuteenuste hinnakiri lähtub ka sellest, et antroskoopia kui operatsioon on

kallim, kui tavapärane läbivaatus või uuring arsti kabinetis. Hageja aga väidabki, et tema

hinnakiri lähtub TK hinnakirjast. Seega ei saanud hageja küsida TK-lt raha nii nagu kostjale

oleks operatsioon teostatud.

39. Tervisekassa seaduse § 2 lg 2 p 4 kohaselt kuulub TK pädevusse kontrollida TK poolt

osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Seega (ja nii nagu ka TK

on kohtumenetluses kohtule kinnitanud), kuulub TK pädevusse kontrollida, kas

tervishoiuteenuse osutamise eest esitatud arve on põhjendatud või mitte ehk kontrollida ka

seda, milline teenus on sisulises mõttes patsiendile osutatud ja kas see on teenuse eest esitatud

arvel õigesti kajastatud. Seetõttu saab TK ka öelda hagejale, kas teenuste dokumenteerimises

on puuduseid või mitte.

40. Kostja patsiendina ei tea ega peagi teadma, kuidas raviarst protseduure dokumenteerib ja

kas ta teeb seda õigesti. Kui arst teeb seda ekslikult ja TK esitab hagejale sellega seotud

rahalisi nõudmisi, siis ei saa hageja väita, et patsient on selle eest vastutav (RaKS § 67 lg 3).

41. Tervisekassa seaduse § 3 lg 2 kohaselt on TK-l kohustus tasuda tervishoiuteenuse

osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele. Seda on TK antud

juhul nõus tegema, kui hageja esitaks TK-le arve tegelikult kostjale osutatud teenuse eest

vastavalt TK tervishoiuteenuste loetelule (indirektne larüngomikroskoopia hinnaga 15,64

eurot).

42. Hagejal võib olla nõue TK vastu, kuid mitte kostja vastu. Kui hageja leidis, et tema ikkagi

osutas antroskoopia raviteenust, siis tulnuks sellele teenusele vastavat raha nõuda TK-lt, kuna

ka antroskoopia kuulub TK tervishoiuteenuste loetellu, mille eest tasumise kohustuse võtab

TK ravikindlustatud patsiendilt üle ehk raviarve maksmise kohustus oli RaKS § 25 lg 1 alusel

tekkinud TK-l, mitte kostjal. Teenuse eest tasumise kohustus ei saanud TK keeldumise korral

kostjale tagasi minna, sest TK keeldumise aluseks ei olnud mitte see, et TK ei rahasta selliseid

teenuseid vaid see, et TK arvates sellist teenust, mille tasustamist nõuti, patsiendile tegelikult

ei osutatud.

43. Lisaks ei saaks hageja nõue olla suurem kui 257,85 eurot, kuna 15,64 euro ulatuses on TK

nõustunud hagejale raviteenuse eest tasuma (273,49-15,64).

44. Eeltoodud alusel jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

46. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

47. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel ja teeb seda ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal või 3.isikul oleks menetluskulu tekkinud, samuti ei

ole nad esitanud menetluskulude nimekirju. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et hagejalt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid teistel menetlusosalistel ei ole.

48. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik