Legislator Case Law & Legislation
2-24-17671/5 AI generated

2-24-17671/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-17671/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

P.R (hageja) esitas 21.11.2024 E. C (kostja I) ja W. F (kostja II) vastu elatise vähendamise hagi. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsusega

Legislator headnote

AI generated

2-24-17671/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: C (kostja I) ja W. F (kostja II) vastu elatise vähendamise hagi. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsusega

Keywords

AI generated
reduction of child maintenance reduced earning capacity childcare costs deduction reduction of benefits modification of maintenance living expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17671

Kohtuasi

P.R-i hagi E. C ja W. F vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

P.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina

Popova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.R (hageja) esitas 21.11.2024 E. C (kostja I) ja W. F (kostja II) vastu elatise

vähendamise hagi. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-17-17441 mõistetud alates 21.11.2017 hagejalt kostjate kasuks välja elatis

235 eurot kalendrikuus lapse kohta ja alates 01.01.2018 250 eurot kalendrikuus lapse

kohta kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära muutumisel muutub ka elatise suurus. Hageja palub vähendada elatise suurust

150 eurole kalendrikuus lapse kohta.

2. Hagi kohaselt on 09.09.2024 kostjate ema esitanud kohtutäiturile avalduse elatise nõude

suurendamiseks täiteasjade nr 034/2018/1115 ja nr 034/2018/114 raames, millest

kohtutäitur teavitas hagejat. Lisaks sellele, et muutus seadus, on hageja alates 04.10.2024

otsusega nr TA24-0157592 töötuna arvele võetud. Hagejal ei ole tema varalist seisundit

arvestades võimalust lapsi ülal pidada kohtuotsusega ettenähtud korras. Hagejal puudub

sissetulek, vara või muud vahendid, mis võimaldaksid maksta elatist. Hageja pangakontod

on arestitud. Samuti muutusid ka kostjate emal elutingimused. Kostjate emal on lisaks

kostjatele veel üks laps ning kostjate ema saab lasterikka pere toetust vähemalt 450 euro

ulatuses. Kostjad on 8-aastased, mis viitab sellele, et selles vanuses laste vajadused on

keskmiselt väiksemad võrreldes kulutustega, mida tehakse enne 6-aastaseks saamist ja

pärast 12-aastaseks saamist. Kuna kostjate ema peres veel üks laps, on kulud laste

vajaduste katmiseks ka mastaabisäästu tõttu väiksemad.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 20.01.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust.

5. Selliseid fakte, mille õigsust eeldades saaks kohus jõuda järeldusele, et hagi kuuluks

rahuldamisele, kohtu ette toodud pole. Kuigi vanemalt ei saa nõuda, et ta teeniks

sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimumelatisest suuremat elatist, ei õigusta

miinimumelatise vähendamist see, kui vanemal ei ole sissetulekut või see on liiga väike,

vaid hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15,

p 14). Töötuna registreerimine ei ole alus, et vähendada miinimumelatist. Hageja ei ole

välja toonud, mis on need objektiivsed asjaolud, mis takistavad hagejal tööd leidmast ja

raha teenimast, et enda alaealisi lapsi ülal pidada. Isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid,

et töö leidmine oleks objektiivselt võimatu või raskendatud.

6. Samuti ei ole miinimumelatise vähendamise aluseks käimasolevad täitemenetlused.

Hetkel on kehtiv elatise miinimum perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohaselt

standardtingimustel (287,72 eurot) ligilähedane summale, mis vastab varasemale

miinimumile (292 eurot, PKS § 2172 lg 1). Alates 01.04.2025 tõuseb kehtiv PKS § 101

järgne miinimumelatis veelgi. Lasterikka pere toetuse arvestamine (PKS § 101 lg 5) on

üldreeglina ettenähtud vaid juhuks, kui kolm last on vanematel ühised. Seega lasterikka

pere toetus ei saa olla asjaoluks, et vähendada hageja poolt makstava elatise suurust

kostjatele. Samuti ei arvestata seaduse kohaselt mastaabisäästu, kui tegemist on

mitmikega (PKS § 101 lg 7 teine lause). Lisaks ei arvestata sama sätte kohaselt

mastaabisäästu, kui kolmas laps sündis rohkem kui 3 aastat pärast mitmike sündi.

Määruskaebus

7. Maakohtu määrusele esitas 31.01.2025 määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu

määruse tühistada ja võtta asi menetlusse või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

8. Kohtumääruse põhjendus, mille kohaselt lasterikka pere toetuse arvestamine on

üldreeglina ettenähtud vaid juhuks, kui kolm last on vanematel ühised, ei vasta seadusele.

Kohus ei ole ka osundanud õigusaktile, millel selline järeldus põhineb. Ekslik on ka kohtu

arusaam, mille kohaselt ei ole õigusliku olukorra muutumisele tuginevalt elatise

vähendamine võimalik põhjendusel, et varasema miinimumelatise suuruse ja kehtiva

miinimumelatise vahe on summaarselt väike.

9. Kas ja millistel tingimustel on hagejal võimalik asuda tööle ja kas antud asjaolu saaks olla

aluseks elatise vähendamiseks, saab olla üksnes sisulise vaidluse ese.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele (TsMS § 667 lg 2).

12. Harju Maakohtu 08.01.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-17-17441 mõisteti hagejalt

kummagi kostja kasuks välja alates 21.11.2017 elatis miinimummääras. Otsuse kohaselt

muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel ka elatise

miinimumi suurus.

13. Vastavalt PKS § 2172 lõikele 1, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi

kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates

2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292

eurot kuus.

14. TsMS § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töötus iseenesest ei saa üldjuhul olla aluseks

elatise tasumiseks alla PKS § 101 järgi arvestatud elatise summa. Riigikohus on

24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal

on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei

vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole esile

toonud, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tööle asuda, kuid sellest hoolimata ei

ole see õnnestunud.

16. Hageja on seisukohal, et kuna kostjate emal on ka kolmas laps ja ta saab lasterikka pere

toetust, siis on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. PKS § 101 lg 5 sätestab, et

vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel. Maakohus leidis määruses, et lasterikka pere toetuse

saamine ei saa olla elatise vähendamise aluseks, kuna lasterikka pere toetust arvestatakse

üldreeglina juhul, kui kolm last on vanematel ühised. Määruskaebuse ringkonnakohtule

edastamisel viitas maakohus 03.03.2025 kirjas täiendavalt, et selline oli ka seadusandja

seisukoht seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas. Ringkonnakohus märgib, et maakohus

on 03.03.2025 kirjas viidanud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu

seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute loetelule eelnõu teiseks

lugemiseks. Seaduse eelnõust nähtub, et PKS § 101 lg 5 muutmise eelnõu sisaldas sellel

ajal kolmandat lauset: „Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise

väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.“. Väljakuulutatud

seaduses kolmandat lauset aga ei ole. Arvestades, et eelnõus sisaldunud PKS § 101 lg 5

kolmandat lauset väljakuulutatud seaduses ei ole, ei ole maakohus, ringkonnakohtu

hinnangul, piisavalt argumenteerinud oma väidet, et seadusandja tahteks on, et lasterikka

pere toetust arvestatakse üldjuhul üksnes ühiste laste puhul. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et

kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

17. Hageja on hagis tuginenud ka asjaolule, et võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga

on laset kulud vähenenud vanuse tõttu. Hageja on seisukohal, et 6-11 aastaste laste kulud

on väiksemad kui alla 6-aastaste laste kulud. Maakohus on jätnud hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumisel selle väite osas seisukoha võtmata.

18. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus esitanud määruses piisavaid põhjendusi TsMS §

371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Seega tuleb asi saata

tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada

vastavalt edasise menetluse tulemustele.

(allkirjastatud digitaalselt)