4-25-803/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

04.04.2025

Väärteoasja number

4-25-803

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

Maarek LUMI väärteoasi Liiklusseaduse §248 lg.1

ja §212 järgi

Kaebuse esitaja

Maarek LUMI

sünd. 03.02.1987, isikukood 38702036521, elukoht xxx

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Andri TSIRP

Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Andri TSIRBI 26.02.2025 kiirmenetluse otsus nr.10220182996983

Maarek LUMI karistamise osas Liiklusseaduse §248 lg.1 järgi rahatrahviga 35

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja

Liiklusseaduse §212 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 240

(kakssada nelikümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. karistuste suuruste osas.

Mõista Maarek LUMILE Liiklusseaduse §248 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 25

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot ja Liiklusseaduse §212 alusel

karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot.

Karistusseadustiku §66 lg.2 alusel määrab kohus, et mõistetud rahatrahvid kokku 50

trahviühiku ulatuses tuleb tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul, viimase osamakse

tähtaeg on 03.10.2025.

Maarek LUMI kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.04.2025.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Andri Tsirbi 26.02.2025 kiirmenetluse otsusega nr.10220182996983

määrati Maarek Lumile Liiklusseaduse §248 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 35

trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse §212 järgi karistuseks rahatrahv 30

trahviühiku ulatuses.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 26.02.2025 kell 11.10 Ida-

Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi – Tartu – Valga maantee 9-ndal kilomeetril

mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht rikkus vaheajale

kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-

minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise ja

sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga järgmisel perioodil: 20.02.2025 kell

07.08 kuni 20.02.2025 kell 15.27 oli juhi järjestikuse sõiduaja kestvus 6 tundi 5

minutit. Lisaks ei ole juht kandnud juhikaardile kogu kontrollperioodi vältel

sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja

puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr.561/2006, rikkudes

juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

Sellega rikkus Maarek Lumi Liiklusseaduse §130 lg.1 ja §131 lg.3 sätteid ning EÜ

Parlamendi ja nõukogu määruse 561/2006 artikkel 7 ja EÜ Parlamendi ja nõukogu

määruse 165/2014 artikkel 34 lg.3 nõudeid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse

§248 lg.1 ja §212 järgi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puudusid. Rahatrahvi tasumine määrati ositi, viimase osamaksu tasumise tähtpäev on

07.05.2025.

Menetlusalune isik Maarek Lumi esitas 28.02.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles

palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

Kaebuse kohaselt on trahvisumma väga suur. Kiirmenetluse otsuse kohaselt ei teinud

menetlusalune isik 45-minutilist pausi peale 4,5 tunnist sõitu. Anomaalia võis tekkida

sellest, et menetlusalune isik jõudis laadimise rampi enne, kui töölised jõudsid

väravad lahti teha. Menetlusalune isik ootas seal, kaardile tekkis paus. Siis tuli

tööline, kes pidi hakkama koormat laadima ja menetlusalune isik liigutas autot 2 – 3

meetrit tahapoole. See ilmselt tekitaski auto liikumise, kuid kaart jäi puhtaks,

digimeerikud võimaldavad autot liigutada 30 sekundit, ilma et rikuks juhil puhkeaja

ära. Kui ametnikud oma aparaadi autole külge panid, siis nägid nad väikest liikumist,

mis samas kaardile ei fikseerunud.

Lisaks sellele oli kiirmenetluse otsuses märgitud, et menetlusalune isik ei kasuta

meeriku nuppe, ei märgi muud tööd ja ooteaega. Selles osas võtab menetlusalune

isik süü osaliselt omaks, kuna ta tõesti ei kasuta neid nuppe eriti, kuna jälle lükkab

masin automaatselt muu töö peale, kui auto ei liigu. Menetlusalune isik saab töö- ja

puhkeaja vajadusest aru, kuid ta ei tööta ennast ribadeks.

Sellise suurusega rahatrahv tekitab olukorra, kus menetlusalune isik peab hakkama

hankima lisatööd, kuna noorel perel ei ole lihtne hakkama saada. Laenukoormus on

suur ja väikesed lapsed tahavad isa kodus ka näha. Sellise suurusega rahatrahv lööb

pere eelarvesse suure miinuse pikaks ajaks. Peale eelmist sarnast karistust on

menetlusalune isik teadlikult vältinud selliseid liigutusi.

Menetlusalune isik palub rahatrahv tühistada, kuna tal pole raha seda tasuda.

Kuna menetlusaluse isiku kaebus oli esitatud puudustega, andis maakohus oma

04.03.2025 määrusega tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse

kohaselt ei vastanud menetlusaluse isiku kaebus Väärteomenetluse seadustiku §115

lg.1 p.2, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 nõuetele. Lisaks märkis maakohus, et

menetlusalusel isikul on õigus esitada ka Väärteomenetluse seadustiku §12 lg.2 p.1

vastav taotlus.

09.03.2025 esitas menetlusalune isik kõrvaldatud puudustega kaebuse, mille

põhjendused olid samalaadsed esialgse kaebusega. Teise rikkumise osas lisas

menetlusalune isik, et muud tööd ja puhkepause märgib Smart digimeerik. Kui auto

liigub, siis automaatselt lükkab tööajale ja ka sõidu peale ning kui seisab, siis

puhkeajale.

Lisaks märkis menetlusalune isik, et määratud rahatrahv on ebaproportsionaalne.

Kuna kõrvaldatud puudustega kaebuses ei olnud menetlusalune isik märkinud, kas ta

soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses või väärteoasja lahendamist

kohtuistungil, kohustas maakohus oma 11.03.2025 kirjaga seda maakohtule teatama.

Oma 11.03.2025 allkirjastamata e-kirjas kinnitas menetlusalune isik, et soovib

väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond oma 02.04.2025

kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/3385-4 on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja järgmist.

Menetlusaluse isiku väärteod on kvalifitseeritud Liiklusseaduse §248 lg.1 ja §212

järgi, ette heideti kahte rikkumist – järjestikuse sõiduaja ületamist ning sõidumeeriku

manuaalse sisestusseadme abil muude tööde ja valmisolekuaegade märkimata jätmist.

Teise punkti osas juhil vastuväiteid otseselt ei ole ning sellega on ta osaliselt nõus,

et ei ole sõidumeeriku nuppe kasutanud. Kuna tegemist on kutselise autojuhiga, kes

on väga hästi teadlik sellest, kuidas sõidumeerikut kasutatakse ja mida ta peab sellel

olevate nuppude abil salvestama. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

nr.165/2014 artikkel 34 lg.5 on juht muuhulgas kohustatud kasutama lüliteid, mis

võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt muu töö, mis tähendab mistahes

tegevust peale juhtimise, mis on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis

a, mille kohaselt on tööaeg kogu autoveoga seotud tegevusele kulutatav aeg ning

sellise tegevuse hulka kuulub eelkõige sõidukijuhtimine, peale- ja mahalaadimine,

reisijate abistamine sõidukile minemisel ja sealt lahkumisel, puhastustööd ja tehniline

hooldus. Seega kuulub siia hulka ka koorma peale- ja mahalaadimisega seonduv

aeg, uste avamine, dokumentatsiooni kättesaamine ja üleandmine. Väärteoasja

materjalidest nähtub, et igapäevaselt on autojuhikaardile salvestatud enamuselt ainult

sõiduki liikumine ja puhkeaeg, mis jääb sõiduki liikumiste vahelisele ajale. Muud

tööd on juht registreerinud minimaalselt 04.02.2025, 17.02.2025, 19.02.2025,

21.02.2025 ja 25.02.2025.

Kaebuse esimese punkti osas märgib menetlusalune isik, et jõudis laadimise rampi

enne, kui töölised jõudsid värava avada, juht ootas seal ning kaart oli juba pausil.

Pärast seda liigutas juht oma autot tagasi ja jättis kohe seisma, et mitte rikkuda

pausi ja seetõttu jäi kaart puhtaks. Sellega viitab menetlusalune isik sellele, et ta oli

teadlik sellest, et kui ta liigutab sõidukit lühiajaliselt ehk alla 30 sekundi, siis see ei

kajastu juhikaardil. Ning seetõttu oli juht laadimist oodates pannud sõidumeeriku

juba puhkeajale, kuid tegelikkuses oli tegemist muu töö ajaga. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et selline juhi tegevus näitab otsest tahtlust varjata oma tegelikku

tööaega, näidates selle asemel puhkepausi.

Isikule süüks pandud järjestikuse sõiduaja ületamine oli tema poolt toime pandud,

kuna nõutav vaheaeg puudus. Väljavõttest dokumendist Tahhograafi andmete aruanne,

igapäeva tegevused nähtub sõiduki registreerimisnumber, odomeetri algus- ja lõppnäit,

läbitud vahemaa kilomeetrites, keskmine kiirus ja sõiduaeg kokku. Antud kuupäeval

läbis juht kokku 478 kilomeetrit, sõiduaeg kokku oli sel päeval 6 tundi 5 minutit

ning muud tööd märkis juht juhikaardile vaid 5 minutit. Kogu juhi tegevus on välja

toodud ka graafiliselt. Kui juhikaardi andmete kohaselt on kõik korras ja juht tegi

oma puhkepausid ära, siis sõidumeeriku andmetest nähtub, et sõidumeerik on

fikseerinud sõiduki liikumise ajal, mil juhikaardil on salvestunud puhkeaeg. Seda on

näha kiiruse diagrammilt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr.561/2006

artikkel 7 nõuab, et juht peab tegema pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45-

minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel

võib olla vähemalt 15-minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30-minuti

pikkune vaheaeg. Kuid antud väärteoasjas ei ole teine puhkepaus vähemalt 30-minuti

pikkune ja seetõttu tulebki juhil järjestikuse sõiduaja ületus, kuna juht liigutab

sõidukit ja teeb seega tööd, mitte ei puhka sellel ajal. Puhkeaeg on selgelt

defineeritud, koorma peale- ja mahalaadimise aeg ei ole puhkeaeg. Kui juht ei tegele

ise koorma peale- ja mahalaadimisega, on antud aeg juhi jaoks valmisoleku aeg. On

ülimalt tähtis, et juht märgib oma tegevused juhikaardile vastavalt tegevustele.

Antud väärteoasjas nägi juht oma sõidumeerikus, et puhkepausid ära teinud ja

justkui võis uuesti sõita 4,5 tundi, kuid tegelikkuses juht ei puhanud kogu selle aja

vältel (kell 10.45 – 11.16), vaid samal ajal vähemalt 2 minuti vältel juhtis sõidukit ja

tegeles koorma dokumentatsiooniga, seega ei saa kogu seda aega käsitleda

puhkeajana ning puhkepaus tuleb lühem, kui 30 minutit. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et juht varjas teadlikult oma tegelikku tööaega ning salvestas juhikaardile

vaid seda, mida ta tahtis näidata kontrolli teostavatele ametnikele.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku

süü suurust, määras isikule rahatrahviks kokku 520 €i, mis on küll üle sanktsiooni

keskmise määra, kuid menetleja arvestas ka asjaoluga, et isikut on eelnevalt ühe

samalaadse teo eest juba karistatud. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et kaebuses

ei ole täiendavaid asjaolusid lisandunud ning menetlusalusele isikule määratud

karistus ja selle suurus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus

muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Maarek Lumi

kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule saadetud e-kirjast, et

ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 02.04.2025 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/3385-4 Viru Maakohtu 18.03.2025 päringule nr.4-25-803 nähtub, et kohtuväline

menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsus

koostatud Liiklusseaduse §248 lg.1 ja §212 rikkumise eest, karistus nende sätete eest

on määratud eraldi.

Liiklusseaduse §248 lg.1

Liiklusseaduse §248 lg.1 näeb ette vastutuse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest

pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik

mootorsõidukijuhina kasutas kehtestatust lühemat vaheaega.

Nagu nähtub 26.02.2025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220182996983, on

menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §130 lg.1 ja selle aluseks oleva Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr.561/2006 artikkel 7 nõudeid.

Liiklusseaduse §130 lg.1 näeb ette, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga

(kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud

suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol

nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr.561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid

käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi

(EMÜ) nr.3821/85 ja (EÜ) nr.2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EMÜ) nr.3820/85.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud ja selles osas puudub vaidlus, et 26.02.2025

kell 11.10 juhtis Maarek Lumi Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi – Tartu – Valga

maantee 9-ndal kilomeetril mootorsõidukit Scania G400 (registreerimismärk

XXXXXX). Sealjuures rikkus menetlusalune isik mootorsõidukijuhina vaheajale

kehtestatud puhkeaja nõudeid. Nimetatu nähtub asja materjalides olevatest tahhograafi

andmete aruannetest igapäevaste tegevuste kohta ning juhi nädalagraafiku

väljavõtetest.

Kaebuse kohaselt oli menetlusalune isiku juhikaart laadimiskohta jõudes ja seisma

jäädes juba seadistatud puhkeajale, kuid siis pidi ta autot liigutama tagasi. Kuna

selleks kulus aega alla 30 sekundi, jäi juhikaart endiselt puhkeajale ning

menetlusalune isik leidis, et puhkeaja rikkumist ei toimunud.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtule esitatud dokumendist Tahhograafi

andmete aruanne. Igapäevased tegevused nähtub, et selles on graafiliselt välja toodud

juhi tööpäev 20.02.2025. Kokku läbis juht sellel päeval 478 kilomeetrit ja sõiduaeg

oli 6 tundi 5 minutit. Juhikaardi andmete kohaselt, millele viitab oma kaebuses ka

menetlusalune isik, on juhi selle päeva nõuded täidetud ja ta on justkui teinud oma

puhkepausid nõutavas vahemikus ära. Samas nähtub eelpoolnimetatud dokumendist, et

sõidumeerik on fikseerinud sõiduki liikumise ka ajal, mil juhikaardil on salvestunud

puhkeaeg. Lühiajalised liigutused on fikseeritud kell 08.01, 10.45, 11.15 ja 15.21.

Seega on sõiduk liikunud ajal, mil juhikaardile on salvestunud puhkeaeg ja seega on

tegemist olukorraga, mil juht sõiduki liigutamisega teeb ikkagi tööd, mitte ei puhka.

Sisuliselt on seda olukorda tunnistanud oma kaebuses ka menetlusalune isik ise,

märkides, et ta tõepoolest peale peatumist liigutas autot natuke tahapoole ja kuna

see võttis aega alla 30 sekundi, siis see juhikaardile ei salvestunud.

Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et seoses sõiduki lühiajalise liigutamisega

ajal, mil juht pidi olema puhkeajal, on ta rikkunud Liiklusseaduse §248 lg.1 sätteid,

kuna tema puhkepaus ei olnud nõuetekohase pikkusega. Sõiduki liigutamine ei ole

ilmselgelt puhkeaeg ja selline liigutamine katkestab puhkeaja, kuna juht teeb tööd.

Asjaolu, et lühiajaline liigutamine ei fikseeru juhikaardil, ei anna alust kiirmenetluse

otsuse tühistamiseks selles osas. Tõendeid tuleb hinnata kogumis ning tahhograafi

andmetest nähtuvad sõiduki liigutamised ilmselgelt. Antud väärteoasjas on

usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune

isik kasutas kehtestatust lühemat puhkeaega. Maakohus leiab, et süüteokoosseis

käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime

pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Eeltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsuse menetlusaluse isiku karistamise osas jätta

muutmata.

Liiklusseaduse §248 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule

karistuseks rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puudusid. Maakohtule jääb antud seisukoht arusaamatuks, kuna Menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollist nähtub üheselt, et isik tunnistas oma süüd. Vastavalt

Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Karistusseadustiku §57 lg.1 p.3 on süü

ülestunnistamine karistust kergendav asjaolu.

Oma 02.04.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/3385-4 kaebusele viitas kohtuväline

menetleja sellele, et karistuse suuruse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka

asjaoluga, et isikut on eelnevalt ühe samalaadse teo eest juba karistatud. Maakohus

selle seisukohaga ei nõustu. Kiirmenetluse otsusest ja teistest maakohtule esitatud

materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks eelnevalt üldse väärteokorras

karistatud, samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, et sellist asjaolu oleks karistuse

suuruse määramisel arvestatud.

Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et käesolevas asjas on alust menetlusalusele

isikule määratud rahatrahvi suurust vähendada, kuna kohtuväline menetleja ei ole süü

tunnistamist arvestanud karistust kergendava asjaoluna.

Eeltoodu alusel tühistab maakohus menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §248 lg.1

alusel määratud rahatrahvi selle suuruse osas ja peab põhjendatuks mõista

menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses.

Liiklusseaduse §212

Liiklusseaduse §212 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja

käsitsi salvestuslehtedele või väljatrükile kandmata või digitaalsesse sõidumeerikusse

manuaalselt sisestamata jätmise eest.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik jättis manuaalselt

sisestamata muude tööde ajad ja valmisolekuajad.

Nagu nähtub 26.02.2025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220182996983, on

menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §131 lg.3 ja selle aluseks oleva Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse §131 lg.3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab

juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud ja selles osas puudub vaidlus, et 26.02.2025

kell 11.10 juhtis Maarek Lumi Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi – Tartu – Valga

maantee 9-ndal kilomeetril mootorsõidukit Scania G400 (registreerimismärk

XXXXXX). Sealjuures ei kandnud juht juhikaardile kogu kontrollperioodi vältel

sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja

puhkeaega.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr.165/2014 peab juht oma

juhikaardile muuhulgas märkima ja muu töö, mis tähendab mistahes tegevust peale

juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a.

Maakohtule esitatud väärteomaterjalides asuvatest Nädalagraafikutest nähtub, et

menetlusalune isik on korduvalt (04.02.2025, 17.02.2025, 19.02.2025, 21.02.2025 ja

25.02.2025) juhikaardile märkinud muid töid minimaalselt.

Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik ka ise, et ei

kasuta tõepoolest neid nuppe, kuna masin lükkab sõidumeeriku automaatselt muu töö

peale, kui auto ei liigu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et

menetlusalune isik on omakäeliselt märkinud, et auto läheb automaatselt puhkeajale

ja ta pole tõepoolest neid nuppe kasutanud. Maakohtule esitatud kõrvaldatud

puudustega kaebuses märgib menetlusalune isik, et kui auto liigub, lükkab Smart

digimeerik automaatselt tööajale ja sõiduajale ning kui auto seisab, siis puhkeajale.

Nimetatud kolmest erinevast menetlusaluse isiku väitest nähtub üheselt, et ta ei ole

nõutavas ulatuses juhikaardile manuaalselt sisestanud aega, mis on sätestatud muu

tööna. Siinkohal nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ei ole

eluliselt usutav, et juht tegeleb vaid sõiduki juhtimisega ja kontrollib puhkeaja

vajadust ning mingite muude tööülesannetega (nt. tankimine, tehnilise seisukorra

kontrollimine jms) sealjuures ei tegele.

Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik on rikkunud

Liiklusseaduse §212 sätteid, kuna on jätnud manuaalselt digitaalsesse sõidumeerikusse

suures osas kandmata teiste tööde tööaja. Asjaolu, et juhikaardile salvestub

automaatselt sõidu- ja puhkeaeg, ei anna alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks

selles osas. Tõendeid tuleb hinnata kogumis ning nädalagraafikute andmetest nähtub

üheselt, et teiste tööde tööaeg on sinna sisestatud minimaalselt. Seega on

usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune

isik on jätnud vajalikud muud tööd suures osas manuaalselt sisse kandmata.

Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on

menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on

õigesti kvalifitseeritud.

Eeltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsuse menetlusaluse isiku karistamise osas jätta

muutmata.

Liiklusseaduse §212 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule

karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puudusid. Maakohtule jääb antud seisukoht arusaamatuks, kuna Menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollist nähtub üheselt, et isik tunnistas oma süüd. Vastavalt

Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Karistusseadustiku §57 lg.1 p.3 on süü

ülestunnistamine karistust kergendav asjaolu.

Oma 02.04.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/3385-4 kaebusele viitas kohtuväline

menetleja sellele, et karistuse suuruse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka

asjaoluga, et isikut on eelnevalt ühe samalaadse teo eest juba karistatud. Maakohus

selle seisukohaga ei nõustu. Kiirmenetluse otsusest ja teistest maakohtule esitatud

materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks eelnevalt üldse väärteokorras

karistatud, samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, et sellist asjaolu oleks karistuse

suuruse määramisel arvestatud.

Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et käesolevas asjas on alust menetlusalusele

isikule määratud rahatrahvi suurust vähendada, kuna kohtuväline menetleja ei ole süü

tunnistamist arvestanud karistust kergendava asjaoluna.

Eeltoodu alusel tühistab maakohus menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §212 alusel

määratud rahatrahvi selle suuruse osas ja peab põhjendatuks mõista menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses.

26.02.2025 kiirmenetluse otsuse nr.10220182996983 kohaselt võimaldati

menetlusalusel isikul vastavalt tema kirjalikule taotlusele tasuda rahatrahv ositi ja

viimase osa tasumise tähtpäev saabub 07.05.2025.

Karistusseadustiku §66 lg.2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata

rahatrahvi tasumise ositi ja lg.3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse tähtaeg

ületada ühte aastat.

Oma kaebuses viitab menetlusalune isik sellele, et tema laenukoormus on suur ja tal

on väikesed lapsed, kelle trenne ja huviringe ei taha ta rahatrahvi pärast lõpetada.

Maakohus möönab küll, et väärtegude toimepanemine oli menetlusaluse isiku teadlik

valik ja ta pidi arvestama karistuse järgnemisega. Karistus ei saa ega tohi olla

kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt

menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. Samas leiab maakohus, et väikeste laste

olemasolu ja nende huvihariduse toetamine annab alust võimaldada rahatrahvide

tasumine ositi.

Seoses kaebuse esitamisega maakohtule ja maakohtus asja läbivaatamisega leiab

maakohus, et on alust rahatrahvide tasumise tähtaega pikendada. Maakohus määrab

rahatrahvi viimase osa tasumise ajaks 03.10.2025.

Kokkuvõtteks ja preventsiooni mõttes peab maakohus vajalikuks märkida järgmist.

Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik juba üle 10 aasta kutseline autojuht ja

enamus ajast sõitnud digikaardiga. Kutselised autojuhid peavad teatud aja tagant

läbima ametikoolituse, mille käigus selgitatakse juhtidele taaskord, kuidas kasutada

sõidumeerikut, mis tähtsus sellel on ning samuti vajalikke nõudeid töö- ja puhkeaja

osas. Kui juht ei sisesta vajalikke andmeid, ei ole võimalik kontrollida, kas juht on

sõiduks vajalikul määral puhanud. Menetlusalusel isikul tuleb edaspidi järgida kõiki

nõudeid, mis kehtestatud juhikaardi ja sõidumeeriku kasutamisega kaasnevad.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu

järgnevale.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendava asjaolu mittearvestamisele kiirmenetluse otsuses ja karistust

raskendava asjaolu viitamisele kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses väljendas

maakohus oma seisukoha juba eespool.

Lisaks tuleb isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend

kohtuasjas nr.3-1-1-52-13).

Käesolevas väärteoasjas ei nähtu kiirmenetluse otsusest, kui suureks on selle tegija

menetlusaluse isiku süüd hinnanud ja missugustel põhjendustel. Antud kiirmenetluse

otsuses puuduvad igasugused põhjendused, mille alusel määrati konkreetsele

menetlusalusele isikule just sellise suurusega rahatrahvid.

Kuna menetlusalune isik esitas oma kaebuses nõude rahatrahvide tühistamiseks ja

alternatiivse nõude rahatrahvide suuruste vähendamiseks, siis kuulub tema kaebus

rahuldamisele osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik