2-24-137899/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-137899

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137899

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K.Y vastu krediidilepingust tuleneva

põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes

Hagihind

6775,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: XXX);

Kostja: K.Y (isikukood XXX; elukoht XXX ; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

12.03.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K.Y vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1

2-24-137899

1. B2 Impact OÜ esitas 22.10.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.Y-lt

4372,24 euro saamiseks. Kohus tegi 23.10.2024. a K.Y-le makseettepaneku, mille peale

viimane esitas kohtule tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu

Maakohus 25.11.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.12.2024. a Tartu Maakohtule oma nõude K.Y (kostja) vastu

hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks

välja 6370,83 eurot, millest moodustub põhivõlg 3615,89 eurot, intress 1589,80 eurot,

10.12.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 672,20 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Lisaks taotleb hageja

kostjalt põhivõlalt viivise väljamõistmist edasiulatuvalt alates 11.12.2024. a kuni nõude

rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 16.03.2023. a tähtajatu

krediidiliini lepingu nr 7924886138, krediidilimiidiga 4000,00 eurot. Lepingus lepiti kokku

esialgses intressimääras 37,8% aastas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse

(maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1.

jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt enne 1. jaanuarit ja 1. juulit avaldatavast

viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Enne kostjaga lepingu sõlmimist kontrollis

krediidiandja kostja krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1500 eurot.

Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud EMTA analüüsi alusel, mille kohaselt oli kostja

krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 4 kuu keskmine sissetulek 2471,18 eurot. Oma

finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 380 eurot ja üldiseks majapidamiskuluks 200 eurot.

Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija kulutusi majapidamisele

määras 234 eurot. Krediidiandja teostas päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning

võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja

väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja

on krediidivõimeline. Kostja kasutas perioodil 19.03.2023 – 01.07.2023. a krediiti kokku

summas 4529,05 eurot: sh 19.05.2023. a summas 100,00 eurot; 21.03.2023. a summas 100,00

eurot; 23.03.2023. a summas 100,00 eurot; 27.03.2023. a summas 110,00 eurot; 29.03.2023. a

summas 100,00 eurot; 01.04.2023. a summas 3010,00 eurot; 03.04.2023. a summas 90,00

eurot; 26.04.2023. a summas 100,00 eurot; 28.04.2023. a summas 50,00 eurot; 02.05.2023. a

summas 240,00 eurot; 18.05.2023. a summas 50,00 eurot; 30.06.2023. a summas 80,00 eurot;

26.09.2023. a summas 200,00 eurot; 03.11.2023. a summas 70,00 eurot, sh põhiosa 4400,00

eurot, lepingu põhitingimustest tulenev kiire väljamaksetasu 99,50 eurot ja krediidiskooringu

tasu 30,00 eurot. Lepingust tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt

15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis

koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust, st igakuiselt 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot,

intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud

krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja jäi

alates 2023. aasta detsembrist viivitusse kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjat hoiatati

01.04.2024. a ja 30.05.2024. a iseteeninduse kaudu tema e-posti aadressile saadetud teatega

lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, s.o hiljemalt

13.06.2024. a, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei

tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 13.06.2024.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles,

edastades sellekohase teatise kostja e-mailile ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks

muutunud summade tasumist. Krediidiandja saatis teate kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile ja kostjal oli võimalik teadetega tutvuda. Kostjale edastati

2

2-24-137899

01.07.2024. a teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate

nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Nimetatud teate edastamisega loeb hageja nõude

loovutamise kostja suhtes toimunuks. Hageja edastas kostjale nii e-posti kui ka posti teel

nõudekirju (01.07.2024. a, 11.07.2024. a ja 25.09.2024. a), kuid kostja nõuet täitma ei asunud.

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt krediidilepingu alusel tagastamata krediidi põhiosa,

tasumata intressi lepingu ülesütlemise seisuga, sissenõudmiskulusid kostjale pärast lepingu

lõppemist saadetud nõudekirjade eest ja viivist tagastamata krediidi põhiosalt lepingus kokku

lepitud intressimääraga samas määras, s.o 37,8% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast kuni nõude täitmiseni.

3. Tartu Maakohus 16.12.2024. a määrusega selles tsiviilasjas võttis hagi menetlusse ja kohustas

kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

4. Kostja, K.Y esitas 22.12.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta hagi õigeks ei võta

ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab esiteks, et hageja ei ole tõenditega põhistanud ESTO AS-ilt

nõude omandamist. Hageja ei ole esitanud loovutusdokumenti ega tõendanud oma nõudeõigust

muude tõenditega. Teiseks leiab kostja, et ESTO AS ei järginud temaga lepingut sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet. EMTA on krediidiandjale andnud teada, et kostja

sissetulek ühes kuus on 604 eurot (4 kuu keskmine sissetulek 2471,18 eurot). Sellest oleks

ESTO AS pidanud tegema järelduse, et taotlusel esitatud igakuine sissetulek 1500 eurot ei vasta

tõele ning esitatud andmete, sh krediidisaaja sissetuleku ja kohustuste kontrollimiseks oleks

tulnud küsida pangakonto väljavõtet, mida aga ei tehtud. Samuti oleks tulnud maksevõimet

hinnata iga kord, kui laenusumma välja maksti, mida ei tehtud. Seega on kostja seisukohal, et

isegi, kui hageja tõendab nõude omandamise, aga ei tõenda, et krediidiandja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ja

seadusjärgse viivise ning sissenõudmiskulude osas. Kostja märkis, et kui hageja esitab nõude

loovutamise dokumendi, siis on ta valmis sõlmima hagejaga kompromissi tingimusel, et

tagastab hagejale nõude põhisumma koos seadusjärgsete viivistega.

5. Kohus andis 23.12.2024. a kirjaga hagejale tähtaja esitada kirjalik arvamus kostja vastuse kohta.

Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega kirjalikku arvamustkostja vastuse

kohta ei esitanud. Kohus otsustas määrata asja arutamiseks kohtuistungi.

6. Asjas toimus kohtuistung 12.03.2025. a.

Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja ei nõustunud kostja

vastuväidetega selle kohta, et hageja ei ole tõendanud nõude omandamist ESTO AS-ilt. Hageja

leiab, et nõude loovutamist tõendavad hagiavalduse lisana esitatud ESTO AS-i nõudekiri

kostjale, milles on antud teada, et võla mittetasumisel võidakse nõue loovutada, ning lisaks

hageja 01.07.2024. a kiri, milles teavitati kostjat nõude loovutamisest. Hageja märkis, et eraldi

nõude loovutamise dokumenti ta esitada ei soovi, sest see on konfidentsiaalne. Hageja ei

nõustunud ka kostja vastuväidetega selle kohta, et krediidiandja ei järginud temaga lepingut

sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leiab, et krediidiandjal ei olnud

kohustust nõuda kostja arvelduskonto väljavõtet, sest andmebaasidest saadud info oli kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.

Kostja teatas, et ta jätkuvalt hagi ei tunnista ja palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab,

et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist ja oma nõudeõigust.

KOHTU SEISUKOHT

3

2-24-137899

7. Kohus leiab, et B2 Impact OÜ hagi K.Y vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulu nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta täielikult rahuldamata.

7.1.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja ESTO AS sõlmisid 16.03.2023. a lepingu,

mille alusel andis ESTO AS kostjale krediiti ja kostja kohustus krediidiandjale tagastama

kasutusele võetud krediidisumma ja maksma intressi igakuiste osamaksetena. Kostja ei ole

vaidlustanud hagi aluseks olevaid väiteid selle kohta, et kostja rikkus lepingust tulenevat

maksekohustust ja krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 13.06.2024. a.

Hageja, B2 Impact OÜ nõuab hagis kostjalt ESTO AS-iga sõlmitud krediidilepingu järgi

tagastamata krediidi põhiosa võlgnevust, tasumata intressi, viivist krediidi põhiosalt ning

sissenõudmiskulusid.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja tugineb hagile vastu väites esiteks sellele, et hageja ei ole

tõendanud nõude omandamist esialgselt võlausaldajalt ESTO AS-ilt ja teiseks sellele, et

krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7.2.

VÕS § 3 kohaselt saab tekkida võlasuhe, s.o õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku

(kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks

teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, lepingust või seadusest.

VÕS 9. peatüki 1. jagu reguleerib õiguste ja kohustuste üleandmist nõude loovutamisega.

VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult

ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude

loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Tulenevalt nimetatud sätetest peab hageja nõude eeldusena tõendama oma nõudeõigust ehk

seda, et võlausaldaja ESTO AS on temale loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu.

Kohus selgitas kohtuistungil (dtl 170-171) ka hagejale tema tõendamiskoormist.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kui väidetav uus võlausaldaja ei ole esitanud kostjale nõude

loovutamise dokumenti. Hageja avaldas kohtus, et ei soovi loovutusdokumenti esitada, kuna see

on konfidentsiaalne.

Hageja leiab, et nõude loovutamise saab lugeda toimunuks, kuna 01.07.2024. a edastati kostjale

teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete

loovutamisest OK Incure OÜ-le. Äriregistri andmetel oli OK Incure OÜ hageja ärinimi, mis

kehtis kuni 27.09.2024. a.

Hageja on esitanud kostja nõude loovutamisest teavitamise tõendamiseks 01.07.2024. a e-kirja

(dtl 92). Tõendist nähtub, et 01.07.2024. a on hageja saatnud kostja e-posti aadressile kirja,

milles teatab muu hulgas: „Vastavalt OK Incure OÜ ja ESTO AS vahel sõlmitud

nõudeloovutuse lepingule oleme omandanud nõude Teie vastu, mis tuleneb Teie ja ESTO AS

vahel sõlmitud lepingust“.

Kohus leiab, et eelnimetatud tõend tõendab, et hageja saatis 01.07.2024. a kostjale kirja, milles

teatas, et esialgne võlausaldaja ESTO AS on lepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutanud

4

2-24-137899

hagejale. Tulenevalt VÕS §-st 170 aga saab lugeda loovutamise kostja suhtes toimunuks, kui

võlausaldaja on teatanud võlgnikule nõude loovutamisest.

Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et võlausaldaja ESTO AS oleks kostjale teatanud, et

on nõude loovutanud hagejale.

Hageja on esitanud tõendina ESTO AS-i teate kostjale (dtl 90), milles teatatakse kostjaga

sõlmitud lepingu lõpetamisest ja nõutakse tekkinud võlgnevuse tasumist ESTO AS-i arvele.

Teade ei sisalda teavitust nõude loovutamise kohta. Teates vaid hoiatatakse, et ESTO AS-il on

õigus nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et võlausaldaja ESTO AS on

loovutanud temale lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et

võlausaldaja oleks teavitanud kostjat nõude loovutamisest ning hageja ei ole esitanud kostjale ka

nõude loovutamise dokumenti. Seega ei saa VÕS § 170 alusel lugeda loovutamist toimunuks.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et võlausaldaja ESTO AS on kostjaga sõlmitud lepingust

tulenevad nõuded loovutanud hagejale, siis ei ole tõendatud ka hageja nõudeõigus ehk õigus

nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning kohus leiab, et seetõttu tuleb jätta

hagi täielikult rahuldamata.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust, siis ei

kontrolli kohus täiendavalt nõude aluseks oleva tehingu (tarbijakrediidilepingu) kehtivust, sh

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Menetluskulude jaotus

7.3.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud

hageja kanda. Kostjal ei ole teada menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub vajadus määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

5