2-23-13765/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-23-13765

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS-i avaldus Jaak Jürgensilt

kahjuhüvitise 7063,02 eurot ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Jürgensi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Jaak Jürgens (ik:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (avaldaja): Salva Kindlustuse AS (rk: 10284984),

esindaja Katrin Leppik

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Jaak Jürgensi kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva

määruse jõustumist.

4. Jätta rahuldamata Jaak Jürgensi taotlus täiendavate tõendite (kolme foto) asja

materjalide juurde võtmiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Salva Kindlustuse AS (avaldaja) esitas 28.09.2023 maakohtule avalduse Jaak Jürgensilt

(puudutatud isik) kahjuhüvitise 7063,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 734,65

eurot väljamõistmiseks.

Avalduse kohaselt toimus 23.03.2022 XXXXXX korteris X veekahju juhtum, mille tagajärjel

said kahjustada korteri X siseviimistlus – toa kipslagi, seinad ja põrand, toas olnud tehnika ja

mööbel. Veekahju sai alguse korterist 9, mille omanik on puudutatud isik. Korteri X

kindlustamiseks on avaldajaga sõlmitud kodukindlustuse leping. Avaldaja on vastavalt

kindlustuslepingule veekahju hüvitanud, tasudes korteri taastusremondi eest 6493,02 eurot ja

koduse vara eest 570 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja esitas

puudutatud isikule e-posti aadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXX 31.08.2022 tagasinõude

tähtajaga 20.09.2022. Puudutatud isik ei ole tagasinõuet täitnud. Asjaolu, et veekahju sai

alguse puudutatud isiku korteriomandi eseme reaalosast, tähendab, et puudutatud isik on

rikkunud korteriomaniku kohustust hoida oma korteriomandi reaalosa korras ja hoiduda

tegevusest, mille tagajärjed ületavad omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud

isikul tuleb korteri X omanikule veelekke tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju hüvitada.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt on avaldus tõendamata.

Korteriühistu juhatuse liikme allkirjastatud akt on fabritseeritud ning põhineb kuulujuttudel ja

oletustel. Puudutatud isik sai uputusest teada M.M. sõnumist. Kui puudutatud isik lõuna paiku

kohale jõudis, oli tema korter kuiv, veekahjustusteta. Avaldaja fotodelt nähtavate kahjustunud

kipsplaatide taga asuvad M.M. korteri veetorud.

Puudutatud isik esitas vastuväited ka kahju ulatusele. Materjali- ja töökulu on põhjendamatult

suur, parketi ruutmeetri hind liiga kallis. Pildid on tehtud magamistoast, mille suurus on 12

m2, kuid kahju esitletakse 38 m2-l. Tehnikale tekkinud kahju on tõendamata. Tehnika kohta

peab olema remondifirma akt, et ese on saanud veekahjustuse, mille tõttu see enam ei tööta.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 19.12.2024 määrusega avalduse osaliselt ning mõistis Jaak

Jürgensilt Salva Kindlustuse AS kasuks välja kahjuhüvitise 7063,02 eurot.

Sissenõutavaks muutunud viivise nõude 734,65 eurot jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jäeti Jaak Jürgensi kanda ja määratakse kindlaks pärast määruse jõustumist.

Määruse kohaselt toimus 23.03.2022 XXXXXX korteris X veekahju juhtum. Tunnistaja

M.M. ütlustest ja sõnumi väljavõttest nähtub, et 23.03.2022 varahommikul saatis M.M.

korteri X kohal asuva korteri 9 omanikule, s.o puudutatud isikule, sõnumi, et korteris 9 on

veeuputus, ning palus vesi kinni keerata. Tunnistajate M.M. ja S.S. (korteriühistu juhatuse

liige ja korteri 8 omanik) ütlustega on tõendatud, et korteri X lae konstruktsioonis asuvad

veetorud, mis lähevad puudutatud isiku korterisse, ning seal asub ka korteri 9 veekraan.

Tunnistaja M.M. ütluste kohaselt mindi hommikul ehituspoodi, osteti vastavad vahendid, tehti

lakke auk ja vesi keerati kinni. Puudutatud isik ei ole tõendanud oma väidet, et korteri 9

veekraani oleks saanud kinni keerata ka keldrist, kuhu oli ligipääs nii M.M. kui S.S..

Puudutatud isik väidab, et tema korteris 23.03.2022 veeavariid ei olnud, kogu korter, sh

vannituba, oli kuiv. Fotodel, millel on kujutatud puudutatud isiku vannituba, on põrand kuiv

ja veeavariist jälgi ei ole. Samas puudutatud isik avaldas, et tema korteri veeboiler asub

pesumasina taga. Vannitoa fotol on pesumasin näha vaid osaliselt ning näha ei ole, mis asub

pesumasina taga. Fotolt on aru saada, et pesumasin asub tagaküljega vastu seina. Järelikult ei

olegi võimalik veeboilerit fotolt näha ning selle seisukorda ja sellest tulenevat võimalikku

veekahju hinnata. Seega ei ole võimalik vannitoa fotodega tõendada, et veeboileri ümbrus oli

kuiv ning seal ei olnud ühendustoru juures leket. Puudutatud isik ei ole veeboileri seisukorra

kohta esitanud ühtki tõendit, ometigi oli talle teada, et talle heidetakse ette veekahju tekkimist

just veeboileri ühendustoru lekke tõttu. Tunnistaja M.M. ütlustega on tõendatud, et tema

korteri lae peal olevad veetorud ei lekkinud ja veejooks lakkas, kui puudutatud isiku korteri

veekraan suleti. Tunnistaja M.M. ütlustega on tõendatud, et puudutatud isik ütles talle telefoni

teel, et boiler korteris 9 lekkis, täpsemalt boileri juures olev ühenduskoht. Tunnistaja S.S.

ütlustega on tõendatud, et veejälgede järgi ühistu koridori laes ei voolanud vesi korterist X,

vaid korteri 9 suunast allapoole. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate ütluste

usaldusväärsuses. Kohus küsitles tunnistajaid selles osas, kust nende teadmised pärinevad,

ning veendus, et tunnistajad ei räägi oletusi, vaid faktilisi asjaolusid nii nagu nemad neid

teavad ja mäletavad.

Kohus luges tuvastatuks, et veekahju põhjuseks oli puudutatud isikule kuuluva korteri 9

veeboileri ühendustoru leke. Seega puudutatud isik ei kontrollinud enda korteri veeboileri

ühendustoru töökorda piisavalt ning rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida oma eriomandi ese korras. Rikkumine ei ole vabandatav.

Rikkumise põhjustas puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu.

Korteri X omaniku M.M. tunnistajana antud kirjeldusega kokkulangevaid kahjustusi, s.o

pundunud parketti ja veekahjustustega lage, on näha ka fotodelt. LINPRO Ehitus OÜ

kuluaruande kohaselt on parketi paigaldus, sh nii töö kui materjal, maksnud 58 eurot/m2,

kogus 38,7 m2. Tuba, mis sai peamisi veekahjustusi, oli 12,3 m2 suurune. Asjaolu, et parkett

oli korteris X paigaldatud ilma katkestusteta on lisaks tunnistaja M.M. ütlustele tõendatud ka

fotodega. Seetõttu ei ole parketi väljavahetamine 38,7 m2 ulatuses ebaproportsionaalne, vaid

vara senise koosseisu taastamiseks vältimatult vajalik. Kohtul oleks võimalik kulude

mõistlikkust hinnata juhul, kui kohtule oleks esitatud alternatiivseid hinnapakkumisi.

Puudutatud isik ei ole ühtki sellist tõendit esitanud. Peale parketi maksumuse ei ole

puudutatud isik ühelegi teisele konkreetsele kuluartiklile vastuväiteid esitanud. Kohus luges

LINPRO Ehitus OÜ 03.05.2022 kuluaruande alusel tõendatuks, et korteris X veeuputuse

tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimise maksumus oli 6613,02 eurot.

M.M. ütluste ja fotodega on tõendatud, et televiisor, printer ja sülearvuti said veekahjustusi

määral, et parandamine ei olnud nende väärtust (televiisor 250 eurot, printer 20 eurot, arvuti

150 eurot) arvestades mõistlik. Laelambi (80 eurot) ja pehme mööbli (puhastus 70 eurot) osas

ei ole puudutatud isik kahjule vastuväiteid esitanud. 28.03.2022 kirjavahetusest nähtub, et

laelampi ei tohi elektriku hinnangul pärast kuivatamist kasutada. Seega tuleb lamp lugeda

hävinuks. M.M. märgitud kahjustatud esemete väärtused on nende kasutusiga ja

amortisatsiooni arvestades adekvaatsed. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

et kahjustatud esemete väärtus on väiksem. Kohus luges seega tuvastatuks, et korteri X

omanikule tekkis veeavarii tagajärjel kahjustada saanud esemete tõttu kahju 570 eurot.

Kui puudutatud isik oleks kandnud enda korteris oleva veeboileri ühendustoru korrasoleku

eest paremini hoolt, ei oleks veeavariid tekkinud. Korteri X omanikul on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isiku vastu nõue kahju 7183,02 euro

hüvitamiseks. Tegemist on VÕS § 132 lg-te 1–3 järgi hüvitatava kahjuga. Kindlustusvõtja

kanda jäi omavastutus 100 eurot. Avaldaja hüvitas korteri X omanikule 7063,02 eurot.

Avaldajale läks VÕS § 492 lg 1 järgi üle korteri X omaniku nõue puudutatud isiku vastu

kahju hüvitamiseks summas 7063,02 eurot, milline summa tuleb puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista.

Avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue jäi rahuldamata, kuna

tõendatud ei ole avaldaja 31.08.2022 e-kirja saatmine ja kättesaamine puudutatud isiku poolt.

Kuna kohus rahuldas avalduse suuremas osas, jättis kohus menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Jaak Jürgens esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19.12.2024 määruse

tühistamist ning kahjuhüvitise nõude rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole avaldaja tõendanud, et veekahju tekkis puudutatud isiku korterist ja selle põhjuseks

oli tema veeboileri ühendustoru leke. Avaldaja väited põhinevad oletustel. Tunnistajate M.M.

ja S.S. ütlused on oletuslikud ja kallutatud. Puudutatud isiku vastuväide on tõendatud

fotodega, mis näitavad, et M.M. korterisse sisenevad veetorud on paigaldatud hilisemal ajal

ning ei saa olla seotud puudutatud isiku korteriga. Isegi kui mõni toru ulatuks puudutatud

isiku korterisse, ei saa puudutatud isik vastutada M.M. korteris asuva toru seisukorra eest.

Kohus heidab ette, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et veekraani oleks saanud kinni

keerata ka keldrist. Puudutatud isik arvas, et igal korterelamul on keldris veekraan, mida saab

vajadusel sulgeda ning see ei vaja eraldi tõendamist. Kui S.S. oleks kraani kohe kinni ei

keeranud, poleks vara kahjustada saanud. Puudutatud isik lisab pildimaterjali keldris asuvast

veekraanist.

Tunnistaja S.S. väitel sai ta info selle kohta, et korteris 9 on boileri ühendustoru leke, korteri

X elanikelt või omanikult ja 25.03.2023 aktile kandis ta kahju tekkepõhjuse puudutatud isiku

ütluste põhjal.

Veeboileri asukoha kohta on tunnistajad andnud vastuolulisi ütlusi. Kohtu väide, et pesumasin

asub tagaküljega vastu seina, on meelevaldne ja vale. Kuna boileri asukohast on tekkinud vale

arusaam, on määruskaebusele lisatud fotod boileri asukohast ja toru ühendusest. Boiler asub

pesumasina taga vannitoas ning fotod kuivast põrandast tõendavad, et mingit leket seal

polnud.

Nõustuda ei saa kohtu väitega, et puudutatud isik ei ole boileri seisukorra kohta esitanud ühtki

tõendit. Puudutatud isik on esitanud sõnumi, mis kinnitab, et puudutatud isiku korteris viidi

läbi põhjalik uurimine, mille tulemusena ei tuvastatud ühtegi leket ega märga kohta („Tere!

Lasin kontrollida korter 9 pole ühtegi veeleket olnud. Põrandad kuivad, kraanid ja torud

terved. Viga kuskil mujal”). Seega puudutatud isik on oma korteri hoolduse ja kontrollimisega

tegelenud.

Tunnistaja M.M. on esitanud valeväite, et puudutatud isik ise ütles talle telefoni teel, et boileri

juures olev ühenduskoht korteris 9 lekkis.

Tunnistaja S.S. väide, et veejälgede järgi ühistu koridori laes ei voolanud vesi korterist X,

vaid korteri 9 suunast allapoole, ei ole tõendatud. Vesi valgub aegamisi läbi kipsplaadi teisele

poole sellest kohast, kust vesi kõige kiiremini läbi imbub. Asjatundmatu inimene võib teha

vee liikumise suunast valed järeldused.

S.S. ja M.M. on motiiv anda valeütlusi, kuna kohtulahend võib mõjutada nende rahalist

olukorda, kui leitakse, et tegu oli ühistu toru lekkega. Kohus pole arvestanud puudutatud isiku

kirjalikke tõendeid, mis tõendavad, et M.M. on esitanud valeväiteid;

2) on tööde maksumus ülepaisutatud. Tööde maksumus oleks olnud vähemalt poole odavam,

kui oleks otsitud soodsamaid pakkumisi.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Salva Kindlustuse AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt on tõendite, sh tunnistajate ütlustega tõendatud, et veekahju sai alguse

puudutatud isiku korteriomandi eseme reaalosast. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

veekahju põhjuseks oli puudutatud isikule kuuluva korteri 9 veeboileri ühendustoru leke.

Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida oma

korteriomandi reaalosa korras ja hoiduda tegevusest, mille tagajärjed ületavad omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud.

Avaldaja vaidleb vastu puudutatud isiku esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisele.

Puudutatud isik ei ole põhjendanud tõendite maakohtus esitamata jätmist. Lisaks ei ole

esitatud fotodelt boileri asukoht tuvastatav ning puudub info, kus ja millal on tehtud foto

veekraanist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1).

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata Salva

Kindlustuse AS-i nõude Jaak Jürgensilt avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise väljamõistmiseks.

Seega selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei

kontrolli.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus ka

vaidlustatud osas muutmata (TSMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma

määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

8. Vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Samas saab uute asjaolude ja tõenditega arvestada üksnes siis, kui tegemist on

asjasse puutuvate asjaolude või tõenditega.

Puudutatud isik on esitanud koos määruskaebusega kolm fotot ning neid saab asja materjalide

juurde võtta, kui need on asjakohased TsMS § 238 lg 1 tähenduses. Avaldaja leiab, et

määruskaebusele lisatud uued tõendid (fotod) ei ole asjakohased ning need tuleb jätta asja

materjalide juurde võtmata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõendab esimene foto boileri asukohta, teine foto boileri

ühendust ja kolmas foto keldris asuvat kraani. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusele

lisatud esimeselt fotolt ei ole nähtav boileri asukoht ning määruskaebusele lisatud fotodelt

kaks ja kolm ei nähtu, millal ja kus on fotod tehtud. Seega ei ole võimalik nimetatud fotodega

tõendada puudutatud isiku vastuväiteid avaldaja nõudele ega ole seetõttu asjakohased tõendid

TsMS § 238 lg 1 tähenduses.

Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku poolt määruskaebusele lisatud tõendid asja

materjalide juurde võtmata.

9. Asja materjalide kohaselt oli maakohtus keskseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas

veeleke XXXXXX korteris nr X sai alguse puudutatud isiku korteris nr 9 asuvast boileri

ühendustorust.

Puudutatud isik on määruskaebuses seisukohal, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud

ning jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele, et veeleke põhjustas puudutatud isiku korteri

vannitoas asuv boileri katkine ühendustoru.

10. Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale (vt Riigikohtu 19.03.2021 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-13649, p 21), et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust

jagada, sest kahjustatud koerteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust

kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus

teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise

korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see

korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt

veetorustikust) ja tema ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.

Seega peab puudutatud isik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et tema

rikkumine on vabandatav.

Nimetatud asjaolusid ei ole puudutatud isik tõendanud ning seetõttu tuvastas maakohus

põhjendatult, et veeleke ja sellest tingitud kahju põhjustas puudutatud isiku korteri vannitoas

asuv boileri katkine ühendustoru. Puudutatud isik rikkus sellega KrtS § 31 lg 1 p-s 1

sätestatud kohustust, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus tõendeid valesti hinnanud ning jätnud

arvestamata selle, et tunnistajate M.M. ja S.S. ütlused on ebausaldusväärsed.

Ringkonnakohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu.

TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses põhjendused, mille alusel kohus

järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Seejuures kohaldatakse

määruse põhjendamisele kohtuotsuse põhjendamise kohta sätestatut (TsMS § 442 lg 8).

Maakohtu määruse põhjendused vastavad eelmärgitud nõuetele. Maakohus on tunnistajate

M.M. ja S.S. ütlusi hinnanud TsMS § 232 lg-s 1 ettenähtud nõudeid järgides ning

põhjendanud, miks ta loeb nende ütlused usaldusväärseteks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu poolt tunnistajate M.M. ja S.S. ütlustele antud hinnanguga, mille kohaselt sai

veeleke algus puudutatud isiku korteri vannitoas asuvast boileri ühendustorust. Muu hulgas

nähtub tunnistaja M.M. ütlustest, et Jaak Jürgens ütles talle, et leidis vea üles, see oli boileri

ühenduse juures. Kui ta mõne aja pärast veekraani avas, siis veeleket enam ei olnud.

Tunnistaja S.S. kinnitas oma ütlustes, et XXXX maja ehitas Jaak Jürgens ise, kuid ühistul

puuduvad andmed maja kanalisatsiooni ja veetorude kohta ning majal ei ole senini

kasutusluba. Puudutatud isik ei ole tunnistajate M.M. ja S.S. ütlusi omapoolsete tõenditega

ümber lükanud ega põhjendanud usutavalt ka seda, miks peaksid tunnistajad andma

valeütlusi. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et tema korteri vannitoas asuva boileri

ühendustoru oli terve. Väljavõte sõnumivahetusest, milles puudutatud isik kinnitas, et ta lasi

kontrollida enda korterit ja seal veeleket ei olnud, ei tõenda boileri ühendustoru korrasolekut.

Nimelt ei ole puudutatud isik nimetanud isikut, kes ja millal tema korteri seisukorda

väidetavalt kontrollis ning seetõttu ei ole sõnumivahetuse väljavõtte tõesus kontrollitav.

Pealegi on väljavõte sõnumivahetusest vastuolus tunnistajate M.M. ja S.S. ütlustega.

Tunnistaja M.M. ütluste ja LINPRO Ehitus OÜ kuluaruandega luges maakohus tõendatuks, et

veelekkest tingitud kahjustuste likvideerimise põhjendatud maksumus on 6613,02 eurot ja

kahjustada saanud esemete kahju 570 eurot. Puudutatud isiku seisukoht, et remonditööde

maksumus on ülepaisutatud, on tõendamata. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna

puudutatud isik ei ole esitanud alternatiivseid hinnapakkumisi, siis ei ole võimalik ka hinnata,

kas LINPRO Ehitus OÜ kuluaruandes kajastatud tööde maksumus on põhjendatud või mitte.

Puudutatud isiku seisukoht, et remonditöid kahjustuste likvideerimiseks oleks saanud teha

odavamalt, on oletuslik.

11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud ning seetõttu määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)