3-25-298/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-298

Haldusasi

X kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025

menetlusotsuse nr 2527/6256780 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Annemarie Taal

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025

menetlusotsus nr 2527/6256780 osas, millega otsustati tasuda üür otse üürikorteri

omaniku arveldusarvele. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.05.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-25-298

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 13.01.2025 Tallinna linnale toimetulekutoetuse taotluse perioodi 01.12.2024-

31.12.2024 ja 22.01.2025 perioodi 01.01.2025-22.01.2025 eest.

2. X esitas 23.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja kaebuse täienduse Tallinna linna

kohustamiseks vaadata X 13.01.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlus läbi. Tallinna

Halduskohtu 30.01.2025 määrusega nr 3-25-186 kohustati Tallinna linna vaatama X esitatud

taotlus läbi.

3. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025 otsusega nr 25276256780 määrati Xle

toimetulekutoetus koos kõrvaltingimustega, mille kohaselt tasutakse üür otse üürileandjale ja

kommunaalkulud korteriühistule. Lisaks tuli Xl osaleda toimetulekuõppe teenusel, mis

toimub järgmiselt: 28.02. majandamisalane loeng, 03.03., 10.03., 17.03. ja 24.03. toidupanga

koolitused ning läbida kuni 2 individuaalset majandamisnõustamist. Otsuse põhjendused olid

kokkuvõtlikult järgmised.

Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 440 eurot (200 + 240); perekonna

sissetulekuteks on lapsetoetus 80 eurot ning elatis 250 eurot, seega kokku 330 eurot.

Perekonna eluasemekulud on järgmised: korterelamu haldamise kulu 42,78 eurot,

olmejäätmete vedu 3,29 eurot, soojusenergia või kütus kaugkütte korral 11,97 eurot,

vee soojendamine 10,72 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 11,28 eurot, üür

400 eurot ning elekter 73,68 eurot. Kokku on perekonna eluaseme normkulu 553,72

eurot. Perekonna arvestuslik toimetulekutoetuse summa on 663,72 eurot.

Taotleja edastas 16.01.2025 jaanuaris 2025 tasumisele kuuluva eluasemekulude arve,

millelt nähtub, et seisuga 31.12.2024 oli taotlejal võlgnevus KÜ ees summas 114,37

eurot. Pärast 31.12.2024 laekus korteriühistule 80 eurot. Taotlejale maksti 19.12.2024

toimetulekutoetus detsembrikuu eest, mille määramisel arvestati esitatud

eluasemekuludega. Määratud toetusest tasus taotleja üüri summas 400 eurot, kuid

jättis eluasemekulude arve tasumata. Seega SHS § 134 lg-st 7 tuleneva kohustuse

täitmata. Eeltoodust lähtuvalt otsustati 2025 jaanuari toimetulekutoetuse määramisel

tasuda üür summas 400 eurot otse üürikorteri omaniku arveldusarvele ja

eluasemekulude arve summas 153,72 eurot xxxxxx KÜ arveldusarvele (SHS § 134 lg

8). Taotleja on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja – toetus on määratud perioodidel

04.2016 – 12.2023 ja 09.2024 – 01.2025, perioodil 01.2024 – 08.2024 esitatud

taotlused on jäetud läbi vaatamata. 2024 jaanuaris selgus, et taotleja on vähemalt

alates 2020 märtsist kuni 2024 jaanuarini esitanud võltsitud eluasemekulude arveid,

valeandmeid eluruumi arvete osas ja varjanud vähemalt alates 2021 maist lapse

pangakonto olemasolu, millelt tasuti korduvalt eluasemekulude eest. Samuti taotleja,

olles teadlik toidupanga võimalustest, keeldub pakutavast toiduabist, kurtes ise siiski

toidupuuduse üle. Eeltoodu viitab taotleja vähestele teadmistele ja raskustele

igapäevase majandamisega toimetulekul, mille parandamiseks kohustab

sotsiaalhoolekande osakond taotlejat osalema toimetulekuõppe teenusel, mis toimub

järgmiselt: 28.02 majandamisalane loeng, 3.03, 10.03, 17.03 ja 24.03 Toidupanga

koolitusel. Lisaks tuli taotlejal läbida kuni 2 individuaalset majandamisnõustamist.

Juhul, kui taotleja ei täida talle pandud kohustust osaleda toimetulekuõppe teenusel,

on hüvitise andjal SHS § 134 lg 4 p 5 alusel õigus toetust vähendada või jätta

maksmata.

4. X esitas 05.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

04.02.2025 menetlusotsuse nr 25276256780 osaliseks tühistamiseks. Kaebuses nõuab X

menetlusotsuse nr 25276256780 tühistamist osas, millega 1) kohustati kaebajat läbima kaks

2(12)

3-25-298

erinevat koolitust (majandamisalane loeng ning Toidupanga koolitus) ja 2) otsustati tasuda

kaebaja eluasemekulud otse korteriühistule ning üür otse korteri omanikule. Koos kaebusega

esitati esialgse õiguskaitse taotlus peatada vaidlusaluse otsuse kehtivus osas, millega

kohustatakse Xt ilmuma koolitusele toimumisajaga 28.02.2025, 03.03.2025, 10.03.2025,

17.03.2025 ja 24.03.2025 ning otsustati tasuda kaebaja eluasemekulud otse korteriühistule ja

üür otse korteri omanikule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et Tallinna linna otsus kohustada kaebajat osalema koolitustel ning tasuma

üür otse üürileandjale ning kommunaalkulud otse korteriühistule, on õigusvastane.

5.1. Sotsiaaltöötajal ei olnud õiguslikku alust suunata kaebajat koolitustele. Sotsiaaltöötaja

võib soovitada kliendile koolitusi, kuid sellist vestlust kaebajal sotsiaaltöötajaga ei ole olnud.

Koolitus võlgade haldamiseks on kasulik neile, kellel on võlad, millega inimene ei suuda

iseseisvalt toime tulla. Kaebajal võlad puuduvad. Arusaamatu on, kuidas sotsiaaltöötaja

järeldas, et kaebaja ei saa hakkama toiduainete ostmise ja toidu valmistamisega. Kaebajaga

seda arutatud pole. Kaebaja on kaks korda kaevanud probleemide üle seoses toiduainete

ostmisega, kuna haldusorganis viibis kaebaja avalduse menetlemine. Näiteks jaanuaris esitas

kaebaja avalduse 13.01.2025, kuid menetlema hakati alles 04.02.2025.

5.2. Sotsiaaltöötaja viis vajaduste hindamise läbi 03.12.2024, kuid hindamisakti e-posti teel

kaebajale ei edastatud.

5.3. Kaebaja ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 44 lg 2 nõuetele. Kaebaja on saanud

toetust alates 2024. a oktoobrist ja on alati maksnud üüri samal päeval, mil on toetust saanud.

Kaebaja pangaväljavõttelt on alati nähtav üüri maksmine saadud toetusest. Kunagi ei ole

olnud nii, et toetus on välja makstud, kuid üüri ei ole makstud. Novembri taotluse

läbivaatamine viibis põhjendamatult. Kohtu abil vaadati kaebaja taotlus siiski läbi ning

seetõttu maksti novembri üür novembri toetusest detsembris. Lisaks on vastustajale teada, et

üürileandja ei tea, et kaebaja saab toetust ning kaebajal on õigus sellele, et üürileandja seda

teada ei saaks.

5.4. Kaebaja selgitab, et saab lapse ülalpidamistoetust sularahas ning ta lootis, et saab selle

oma arvelduskontole kanda ja maksta sellest kommunaalkulud, kuid sai raha jälle sularahas.

12.02.2025 menetlusdokumendis selgitab kaebaja, et kui paneb sularaha pangakontole, siis

muutub see automaatselt täiendavaks sissetulekuks (dtl 97). Kuna kommunaalkulusid ei olnud

võimalik sularahas tasuda, siis otsustas kaebaja maksta arve jaanuaris. Seejuures on jaanuaris

näha, et kaebaja maksis 80 eurot ja muid laekumisi kontole ei ole. Kaebajal jäi võlg 30 eurot,

kuid selle võlgnevuse kohta vastustaja selgitusi kaebajalt ei küsinud. Kaebaja eluasemekulude

tasumine otse rikub kaebaja õigust konfidentsiaalsusele (põhiseaduse (PS) § 26;

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 8).

5.5. Töötukassa eraldab toetust psühholoogile, kelle teenuseid plaanib kaebaja kasutada.

Kaebajal diagnoositi 2021. a detsembris paanikahäire ning ravi kestab 2022-2024. Psühhiaater

hindas 15.01.2025 kaebaja seisundit kui depressiivset ja ärevushäiret. Vastustaja teab, et

kaebaja hakkas jaanuaris 2025 võtma uusi tugevaid antidepressante. Suhtlemine võõraste

inimestega tekitab kaebajas tugevat, kontrollimatut ärevust. Kaebaja vaimne tervis ei

võimalda tal hetkel koolitustest osa võtta ja sotsiaaltöötaja on sellest teadlik. 12.02.2025

menetlusdokumendis selgitab kaebaja, et antidepressandid mõjutavad meeleolu ja ka energiat

ning motivatsiooni probleemide lahendamiseks; antidepressandid ei eemalda ärevust ega aita

3(12)

3-25-298

toime tulla stressiga ega eemalda ka paanikahooge (dtl 97). Xanax on rahusti, mille on

kaebajale välja kirjutanud psühhiaater; ravim on vajalik paanikahoogude korral, kuna

leevendab sümptomeid; ravimit ei soovitata igapäevaselt kasutada, sest tekitab sõltuvust;

ebamugav oleks neid võtta üksnes selleks, et koolitusel osaleda (dtl 97). Kaebaja on

kategooriliselt vastu halduskohtu arvamusele, et ärevushäire diagnoos ei tähenda

automaatselt, et inimesele on vastunäidustatud viibida olukordades, mis suurendavad tema

ärevust; ärevushäire diagnoos antakse, kui inimene kogeb sageli põhjendamatut ärevust, mis

on probleem sotsiaalsetes suhetes (dtl 97). Toidupoe külastamine ei saa olla põhjus

järeldamaks, et kaebajal ei ole ärevust ning ta suudab koolitusel osaleda; poest on alati

võimalik vajadusel kohe lahkuda. Kaebaja tellib enamus toiduaineid kohale toimetamisega,

vajadusel käib üksikuid toiduaineid poes ostmas, kuid siis on tal kaasas laps ja koer (dtl 97).

5.6. Sotsiaaltöötaja nõudis kaebajalt 25.11.2024 arstitõendit, millest nähtuks, et kaebajale on

vastunäidustatud sotsiaalhoolekande osakonna vastuvõtule tulemine tervisliku seisundi tõttu.

Kaebaja selgitab, et psühhiaater ei saa anda tõendit sellise sõnastusega; arst võib välja

kirjutada tõendi diagnoosi kohta. Terviseandmed on delikaatsed andmed, mida saab küsida

vaid seadusega ette nähtud juhtudel. Samas on kaebaja omal algatusel esitanud teabe oma

diagnooside kohta.

5.7. Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust (HMS § 40). 03.12.2024 toimus videosilla

vahendusel vajaduse hindamine, kus kaebaja selgitas mh, et tal puuduvad kohtutäituri

võlgnevused (v Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 lahend nr 3-21-704) ning kui kaebajale

määratakse toetus õigeaegselt, siis ei teki kaebajal probleeme toiduainete otsmisega.

Seejuures ei ole kaebajale esitatud 03.12.2024 hindamisakti. Vastustaja ei suuda selgitada,

miks leitakse, et kaebaja ei suuda toime tulla toidu ostmise ja valmistamisega. Samuti ei oma

tähtsust, et kaebaja käis töötukassa koolitusel 2024. a sügise alguses, kuna just sel hetkel

halvenes kaebaja tervis.

5.8. Tõendamata on vastustaja väide, et kaebaja on viimasel paaril kuul elamiskulud katnud

vaid osaliselt. Kuna üüri võlgnevust ei olnud, siis ei ole selge, millistest kaalutlustest lähtuvalt

vastustaja otsuse tegi. Ebaselge on, millistest kaalutlustest vastustaja lähtus (SHS § 134 lg 8).

5.9. Koolitustel osalemine ei saa olla kohustus, vaid soovitus. Kaebajal on õigus keelduda

koolituste külastamisest, kui talle ei ole selgitatud nende vajalikkust ja kuidas need aitavad

parendada tema materiaalset olukorda. 03.12.2024 toimus vajaduse hindamine, kus aga ei

räägitud rahanduskoolitustest ega toidupanga koolitustest, arutati ainult võlgade nõustamist.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6.1. Kaebajale oli määratud toimetulekutoetus 2024 novembri- ja detsembrikuu eest, mis

maksti kaebajale välja detsembris (05.12.2024 maksti toimetulekutoetus novembrikuu eest

636,07 eurot ja 19.12.2024 maksti toimetulekutoetus detsembrikuu eest 639,37 eurot).

Toimetulekutoetuse määramisel võeti arvesse eluasemekulusid, mis tähendab, et kaebaja

kohustus oli tagada SHS § 134 lg-st 7 tulenevalt eluasemekulude tasumine. Kaebaja esitatud

dokumentidest nähtus, et novembrikuu osas on kohustus täidetud, kuid detsembrikuu osas

mitte. Nimelt kaebaja 16.01.2025 edastatud pangakonto väljavõtte (periood 01.01.2025-

22.01.2025) kohaselt tasus 08.01.2025 kaebaja võla osaliselt summas 80 eurot peretoetuse

arvelt, mitte aga määratud toimetulekutoetust nagu SHS § 134 lg 7 ette näeb. Kaebaja on

seega rikkunud talle pandud kohustust kasutada toetust sihtotstarbeliselt. Ühtlasi näitab see, et

kaebaja on pidanud muude kulude kandmist primaarsemaks, kui eluasemega seotud kulude

kandmist, mida kaebaja vastustajalt taotles.

6.2. Vastustaja, olles kaalunud asjaolusid, sh seda, et kaebaja on ka varasemalt ilmselt jätnud

toetuse eesmärgipäraselt kasutamata, ei ole vastustaja jätnud hüvitist määramata, vaid määras

4(12)

3-25-298

selle koos kõrvaltingimustega, et tagatud oleks nii üüri kui ka eluasemekulude katmine

olukorras, kus kaebajal on üleval võlg ja kaebaja ei jää abitusse olukorda. 2024 jaanuaris

asjaolude uurimise käigus selgus, et kaebaja on vähemalt 2020 märtsist kuni 2024 jaanuarini

igakuiselt esitanud võltsitud dokumente ehk võltsis eluasemekulude arveid ja esitas

valeandmeid. Kaebaja on varjanud, et vähemalt 2021 maist oli tema lapsel olemas

pangakonto, millelt tasuti vähemalt 2021 maist kuni 2024 veebruarini korduvalt kaebaja

üürikorteri eluasemekulude eest.

6.3. Kaebaja 2024 detsembrikuu arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja on teinud

ülekandeid selgitusega „golg“ (emale), „uri“ (isale), mis tekitab küsitavusi kaebaja poolt

esitatud andmete õigsuse kohta. Kui kaebaja on palunud emalt/isalt varasemalt raha, siis

sellest peab vastustaja teadma toimetulekutoetuse määramisel (kaebaja aga sellekohast

informatsiooni ei esitanud). Vastustaja on kutsunud kaebajat korduvalt vastuvõtule, et

kaebajaga erinevatel tõusetunud teemadel vestelda, mis puudutab isiku abivajadust ja selle

toetamist, kuid kaebaja ei ole nõus tulema sotsiaaltöötajate juurde vastuvõtule ega nõustu

kodukülastusega. Vastustaja on võtnud üle kaebajale tema toimetulekuks osutatud eluruumi

üüriteenuse eest tasumise kohutuse ehk kaebajale tekkinud üüri tasumise kohustuse alusel

maksti üürileandjale rahasumma vastavalt SÜS § 14 p-le 1.

6.4. Abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest (SHS § 15 lg 2 p-d 1 ja 2).

See tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata abi, mida taotleja

soovib. Kohalikul omavalitsusel on õigus teha isiku taotlusest erinev otsustus ja määrata

taotluses esitatust erinev toetus või teenus. Isik ei saa ette kirjutada, millist sotsiaaltoetust

peab kohalik omavalitsus talle maksma või millist sotsiaalteenust osutama.

6.5. Vastustaja on 04.02.2025 otsuses määranud kaebajale kohustuse osaleda

toimetulekuõppes, mille raames läbitakse majandamisalane loeng, Toidupanga koolitused

(toidualaste teadmiste andmiseks) ja kuni kaks majandamisnõustamist. Tegemist on Tallinna

linna uue teenusega (vt Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24

„Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 10 lg 1 ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

juhataja 10.10.2024 käskkiri nr T-15-1/24/42). Majandamisalase loengu ja

majandamisnõustamise puhul ei ole tegemist SHS §-s 44 toodud võlanõustamisteenusega.

Toimetulekuõppe raames läbitakse majandamisalane loengusari ja individuaalnõustamised,

mis ei ole seotud võlanõustamisega, vaid Tallinna linna poolt pakutava

majandamisnõustamise teenusega1. Abivajadusest tingitud teenuseid saab kasutada ja

toimetulekutoetuse maksmist saab siduda SHS § 134 lg 4 punktiga 5. Pakutavate teenustega

saab välja selgitada tegelikud abivajajad ja inimesed, kes väidetavalt tööl ei käi, sissetulekut ei

oma, aga kuidagi ei saa päevasel ajal osaleda sellistes KOV poolt pakutavates toimetulekut

soodustavates programmides.

6.6. Kaebajat saab lugeda pikaajaliseks toimetulekutoetuse saajaks. Kaebaja majanduslik

olukord ei ole paranenud, millele viitab jätkuv vajadus toetuse järgi. Kaebaja ei ole leidnud

siiani püsivat tööd sissetuleku tagamiseks ja ei nähtu ka kaebaja aktiivsust selle otsimisel.

Kaebaja ei ole olnud katkematult töötukassas arvel, vaid viimasel ajal on end arvele võtnud

vahetult enne toimetulekutoetuse taotlemist. Kaebaja ei tegele aktiivselt töö otsimisega ja

stabiilse sissetuleku leidmisega.

6.7. Õppes osalemise vajadust majandusliku olukorra parandamiseks näitab ka see, et kaebaja

ei tule alati toime eluasemega seotud kulude tasumisel. Kuigi rahalised vahendid

eluasemekulude eest tasumiseks on kaebajal väga piiratud või lausa puuduvad, teeb kaebaja

siiski samal kuul ülekandeid emale ja isale, tellib läbi Wolt äpi, TEMU-st jne.

1 Vt https://www.tallinn.ee/et/teenused/majandamisnoustamine

5(12)

3-25-298

Toimetulekutoetus on üksnes ajutine meede vaesuse ja puuduse leevendamiseks. Esmane

vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5).

6.8. Vastustaja on püüdnud viimastel kuudel välja selgitada, kas kaebajal võivad esineda

mõjuvad põhjused lähtuvalt tema tervislikust seisundist (vt vastustaja 10.02.2025

menetlusdokumendi lisad 1.1.-1.5.). Kaebaja on läbivalt viidanud, et ei ole võimeline

kohtuma sotsiaaltöötajatega, sh keeldub ka kodukülastustest. Kaebaja ei ole vastustajale

esitanud veenvaid tõendeid, et tema tervislik seisund ei võimalda osa võtta tavapärasest

igapäevaelust. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist on ebaõige infoga. Kaebaja

pangakonto väljavõtetelt nähtub poodide külastamine, kaebaja on osalenud Eesti Töötukassa

koolitustel, mis on oluliselt rahvarohkemad. Toimetulekuõpe koosneb viiest grupiloengust

(umbes 5 inimest grupis). Kuna kaebaja ei ole tõendanud (korduvalt palutud), et ei saa

tervislikust seisundist tulenevalt avalikes kohtades käia, ei pea vastustaja eelnevalt kaebajaga

arutama, kas kaebaja soovib/saab teenusel osaleda. Juhul, kui koolitusel osalemise kohustus

tugiteenusena hinnatakse õigusvastaseks, annab see kaebajale signaali, et kaebaja ei peagi

omalt poolt midagi tegema ja riik rahastab igakuiselt tema eluasemega seotud kulusid ning

tagab esmaste vajaduste rahuldamise.

6.9. Kuivõrd kaebaja on teinud ja teeb jätkuvalt takistusi tema abivajaduse hindamiseks (st

keeldub sotsiaaltöötaja vastuvõtule tulemast ja/või kodukülastusest), ei ole täitnud seadusest

tulenevat kohustust eluasemekulude katmisel, saab pidada vastustaja poolt määratud

kõrvaltingimusi õiguspärasteks ja põhjendatuteks.

6.10.

Vastustaja ei olnud kohustatud kohtumenetluse ajal teavitama kaebajat talle

määratavatest kõrvaltingimustest, kuna kohtuvaidluse ajal (haldusasi nr 3-25-186) ei olnud

kaebaja taotlus sisuliselt veel läbi vaadatud. Vastustaja langetas sisulise otsuse 04.02.2025.

Vastustaja on taganud kaebajale kui pikaajalisele toimetulekutoetuse saajale tugiteenuse, mis

annab võimaluse kaebajale oma toimetulekut parandada. Toimetulekuõpe ei ole seotud

võlgade ja nende haldamisega, vaid see hõlmab majandamisnõustamist. Võlanõustamine on

eraldiseisev teenus. Toimetulekuõpe on Tallinnas uus teenus ja igakuiselt ei toimu õpe

venekeeles. Seetõttu suunati kaebaja teenusele 2025 veebruar-märts, kui toimus õpe

venekeelsele grupile, et kaebajal oleks seda mugavam läbida.

6.11.

Vastustajal on õigus kohustada kaebajat talle määratud tugiteenust läbima (SHS § 134

lg 4 p 5). Toimetulekutoetus on avalikest vahenditest makstav toetus, mis on viimane äärmine

abinõu vaesuse leevendamiseks. Seetõttu peaks toimetulekutoetuse taotleja võtma vastu

heameelega talle pakutavaid tugiteenuseid, mis aitaks taotlejal võimalikult kiiresti saada ise

paremale järjele. Kui kaebajal on piisavad head teadmised, siis oleks kaebaja tõenäoliselt

rakendanud juba oma teadmisi, et tema majanduslik toimetulek oleks aastate jooksul

paranenud. Paljasõnalised on kaebaja väited, et tal ei ole toimetulekuõppest kasu, kui ta ei ole

seal osalenud.

6.12.

Toimetulekuõppesse kaebaja ei läinud, vaid teavitas 24.02.2025, et on avanud ajutise

töövõimetuslehe. Vastustaja hinnangul ei plaani kaebaja tulla niipea sotsiaaltöötaja

vastuvõtule, osaleda koolitusel, mis kaebajale tugiteenusena määrati ega ka otsida aktiivselt

tööd.

6.13.

Vastustaja ei ole viivitanud kaebaja taotluste menetlemisega.

6.14.

Töötukassa pakutavad tugiteenused ei asenda kohaliku omavalitsuse kohustust tagada

kaebajale vajalikud tugiteenused kohaliku omavalitsuse poolt. Seadusandja on näinud

kohalikule omavalitsusele ette õiguse tasuda eluasemekulud otse määratud isikule olukorras,

kus määratud toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt (SHS § 134 lg-d 7 ja 8; SÜS § 14).

Kaebaja on ise kirjeldanud, et on soovinud kommunaalkulud tasuda sularahas, kuigi jooksva

6(12)

3-25-298

kuu kommunaalkulude tasumiseks määrati kaebajale toimetulekutoetus, mis maksti välja

kaebaja arvelduskontole. Sellega kinnitab kaebaja toetuse mittesihipärast kasutamist.

6.15.

Eluasemekulude tasumisega otse üürileandjale, ei ole vastustaja rikkunud

konfidentsiaalsuskohustust ega kuidagi riivanud muid kaebaja õigusi, teostades 06.02.2025

toetuse raames ülekande üüri tasumiseks 2025. a jaanuari eest. Ülekande tegemisel ei

kasutatud ühtegi terminit, mida kolmas isik või teenuse pakkuja saaks seostada

sotsiaalhoolekande osakonnaga või saadud sotsiaaltoetusega. Kaebaja on vääralt tõlgendanud

SHS § 134 lg-t 7. Viidatud normis on selgelt öeldud, et toimetulekutoetuse taotleja, kellele

arvestatakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende

tasumise ehk mitte järgneval kuul, vaid toetuse saamise kuul, sest kompenseeritakse jooksval

kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud.

6.16.

2025. a jaanuaris, kui taotlus esitati, oli kaebaja sõnul võlg vaid 35 eurot. Kaebaja

16.01.2024 edastatud kommunaalkulude arvelt seisuga 31.12.2024 nähtus võlg summas

114,37 eurot. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et ta tasus eluasemekulude eest 2024

detsembris ehk 19.12.2024 saadu toetusest 639,37 eurot ulatuses. Väär on ka väide, et

võlgnevus oli vaid 35 eurot. Vastustajale on arusaamatu, mille pinnalt sai kaebaja eeldada, et

saab lapsele mõeldud elatise ülekandena kuu lõpus kontole, kui 2024. a jooksul on kaebaja

väidetavalt saanud elatist alati sularahas. Vastustaja küsimusele, et kuidas saab kaebaja elatise

sularahas, kui nii ta enda vanemad kui ka lapse isa elavad Ida-Virumaal, vastas kaebaja, et

kuidagi tuttavate kaudu. Märkimisväärne on asjaolu, et kaebaja on alates Tallinna linnast

toimetulekutoetuse saamise ajast (15.10.2019-14.12.2023) saanud elatist kokku vaid 645,94

eurot; 2024. a on saanud elatist kokku 2650 eurot. Kohtuotsuse alusel pidi 2019. a oktoobrist

kuni 2024. a detsembrini saama elatist vähemalt 15 500 eurot. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja ei

tee ise mõistlikult võimalikku enda ja lapse toimetuleku parandamiseks.

6.17.

Kaebaja tervisliku seisundiga on vastustaja arvestanud, kui on korduvalt kutsunud

kaebajat vastuvõtule, sh pakkunud kodukülastuse läbiviimise võimalust, sh on pakutud tulla

vastuvõtule ajal, mil on osakonnas rahulikum. Kui kaebajal on võimalik aastaid õppida,

külastada erinevaid toidupoode, kaubanduskeskuseid, teha tööampse, osaleda koolitustel, siis

eelloetletud kõrval on sotsiaaltöötaja vastuvõtt üks vaiksemaid kohti. Seejuures ka

toimetulekuõppes osalemine toimub väikses grupis.

6.18.

Koroonapandeemia ajal olid kehtestatud erinõuded ja järgiti riigi poolt antud

suuniseid. Käesoleval ajal on vastustaja pidanud kaebajaga kohtumist vajalikuks, mida

vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud.

6.19.

Kaebaja ei ole tõendanud, et tema vaimne tervis ei võimalda tal sotsiaaltöötaja

vastuvõtule tulla või väikeses grupis toimetulekuõppes osaleda. Kaebaja on kinnitanud, et

talle on määratud ravi, mida ta järgib ja mis peaks olema vähemalt leevendanud kaebaja

sümptomeid.

6.20.

Vastustaja ei nõustu, et oleks pidanud kaebajaga eelnevalt konsulteerima, kui määras

tugimeetmena toimetulekuõppes osalemise kohustuse. Kui kaebaja väidab, et tema tervislik

seisund ei võimalda aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, siis seda saab kinnitada arst.

6.21.

Oluline on vahet teha terviklikul abivajaduse hindamisel SHS §-st 15 tulenevalt ja

igakuisel abivajaduse hindamisel toetuse määramisel, arvestades SHS § 134 lg-t 3

eraldiseisvalt. Terviklik abivajaduse hindamine viidi läbi 03.12.2024 videosilla vahendusel,

kohtumine salvestati. Vastustaja möönab, et abivajaduse hindamise kokkuvõtte edastamine on

viibinud, kuivõrd vastustaja on viinud hindamise üle arendamisel olnud TASH-i süsteemi,

millega on esinenud palju tehnilisi viperusi. Käesolevaks ajaks on kokkuvõte kaebajale

edastatud.

7(12)

3-25-298

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja poolt 04.02.2025

otsuses määratud kõrvaltingimused (üüri ja kommunaalkulude tasumine otse vastavalt

omanikule ja korteriühistule ning koolitustel osalemine) on õiguspärased.

7. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleval juhul on kaebaja

vaidlustanud 04.02.2025 otsuse osaliselt, st kõrvaltingimuste osas. Tulenevalt HMS § 53 lg-st

1 on haldusakti kõrvaltingimus: 1) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud

tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes; 2) haldusakti

põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus; 3) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist

tuleneva õiguse tekkimiseks; 4) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või

kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusaktile võib kehtestada

kõrvaltingimuse; 1) seaduses või määruses sätestatud juhul; 2) kui kõrvaltingimuseta tuleks

haldusakt jätta andmata; 3) kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse

alusel.

8. Tulenevalt SHS § 134 lg-st 7 on toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse

toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, kohustatud tagama nende tasumise. Kui

toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude

katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133

lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud

toimetulekutoetuse arvelt (SHS § 134 lg 8). Seega näeb seadus ette võimaluse haldusorganile

tasuda eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest määratud toimetulekutoetuse arvelt.

Küll aga on kaebaja õigesti märkinud, et tegemist on kaalutlusotsusega. Kaalutlusõigust tuleb

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Üheks õiguse

üldpõhimõtteks on proportsionaalsuse põhimõte. Halduse õigusakt ja toiming peab olema

kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).

9. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on 13.01.2025 taotlenud vastustajalt

toimetulekutoetust; 2) 16.01.2025 kommunaalkulude arve kohaselt oli kaebajal seisuga

31.12.2024 võlgnevus korteriühistu ees summas 114,37 eurot (dtl 14); 3) vastustaja määras

kaebajale 04.02.2025 otsusega nr 2527/6256780 toimetulekutoetuse summas 663,72 eurot

ning üheks kõrvaltingimuseks määrati, et kommunaalkulude eest tasutakse otse

korteriühistule ja üür otse üürileandjale.

10. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja põhjendanud, et SHS § 134 lg 8 alusel otsustati

kommunaalkulud tasuda otse korteriühistule, kuivõrd kaebajal oli tekkinud 31.12.2024

seisuga korteriühistu ees võlgnevus summas 114,37 eurot, kuid taotlejale maksti juba

19.12.2024 toimetulekutoetust detsembrikuu eest, mille määramisel arvestati esitatud

eluasemekuludega; määratud toetusest tasus kaebaja üüri summas 400 eurot, kuid jättis

eluasemekulude arve tasumata ja seega SHS § 134 lg-s 7 sätestatud kohustuse täitmata (dtl 5).

Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole jätnud üüri tasumata, küll aga on osaliselt jätnud

detsembrikuus kommunaalkulud tasumata summas 114,37 eurot. Seega on väär kaebaja

väide, et tal võlgu ei esinenud. Ka veel 16.01.2025 seisuga oli kaebajal võlg 34,37 eurot (dtl

14). Ühtlasi ei ole asjakohased kaebaja väited, et novembri taotluse lahendamine viibis,

mistõttu ei saanud eluasemekulusid tähtaegselt tasuda. Asja materjalist nähtuvalt tasuti

kaebajale toimetulekutoetus 19.12.2024 detsembrikuu eest 639,37 eurot (dtl 5) ning

05.12.2024 maksti toimetulekutoetust novembrikuu eest 636,07 eurot (dtl 31).

8(12)

3-25-298

11. SHS eelnõu seletuskirjas on märgitud § 134 lg 8 osas (eelnõus § 141 lg 8) järgmist:

„Lõikega 8 reguleeritakse, et kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul

toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole nimetatud kulusid tasunud, on kohalikul

omavalitsusel õigus tasuda need toetuse taotleja eest. Tegemist on võrreldes kehtiva

seadusega uue sättega ning selle eesmärgiks on tagada, et toimetulekutoetuse vahendeid

kasutatakse sihipäraselt. Kui kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja tuvastab, et toetuse saaja ei

ole makstud toimetulekutoetust sihipäraselt kasutanud, siis tal on õigus tasuda eluasemekulud

teenuseosutajale isiku asemel. Vastava regulatsiooni eesmärk on hoida ära eluasemekulude

võlgnevuse tekkimist ja nende suurenemist. Muudatus omab positiivset mõju nii riigile kui ka

korteriomanikele ja -valdajatele, sest reguleeritakse täpsemalt riigieelarveliste vahendite

eesmärgipärast kasutamist ja suunatakse isikut tema seadusjärgse kohustuse täitmisele, mis

omakorda tagab korteriühistute ja haldusfirmade takistusteta toimimise oma vara

majandamisel.“2

12. Vaidlust ei saa olla selles, et detsembrikuus 2024 ei tasunud kaebaja toimetulekutoetusest

kommunaalkulusid tervikuna, vaid osaliselt, mistõttu tekkis kommunaalkulude võlg (dtl 14).

Eluasemekulud on: 1) üür; 11) eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab

ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; 2) korterelamu haldamise kulu,

sealhulgas remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;

4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud

soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu,

mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu ning

11) olmejäätmete veo tasu (SHS § 133 lg 5). Seega on ilmne, et kaebajal oli seisuga

31.12.2024 eluasemekulude võlg, ehk eelmisel kuul, mil toimetulekutoetust kaebajale maksti.

Sisuliselt tähendab eelnev, et kaebaja ei kasutanud talle eraldatud toimetulekutoetust

sihipäraselt ning vastustajal oli õigus tasuda jaanuari toimetulekutoetusest kommunaalkulud

kaebaja asemel otse korteriühistule. Tegemist ei ole kaebaja konfidentsiaalsuse rikkumisega,

kuivõrd seadusandja on näinud sellise võimaluse haldusorganile ette. Sellest tulenevalt oli

põhjendatud tasuda kaebaja eest kommunaalkulud otse korteriühistule.

13. Asja materjalist aga nähtub, et üüri oli kaebaja detsembris tasunud ning üürivõlga

jaanuaris kaebajal ei olnud (dtl-d 13 ja 14). Olukorras, kus SHS § 134 lg 8 eesmärgis on

vältida, et edaspidi toimetulekutoetuse saajal eluasemekulude võlgu ei tekiks ega kuhjuks, siis

ei olnud üüri tasumine otse üürileandjale kooskõlas SHS § 134 lg 8 eesmärgiga ega ka

seetõttu proportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt on 04.02.2025 otsus 25276256780

õigusvastane osas, milles otsustati üür tasuda otse üürileandjale.

14. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune otsus õigusvastane ka osas, millega kohustati teda

osalema koolitustel.

15. Vaidlusaluses otsuses on märgitud järgmist: „Taotleja on pikaajaline TTT saaja – toetus

on määratud perioodidel 04.2016—12.2023 ja 09.2024-01.2025, perioodil 01.2024-08.2024

esitatud taotlused on jäetud läbi vaatamata. 2024 jaanuaris selgus, et taotleja on vähemalt al.

2020 märtsist kuni 2024 jaanuarini esitanud võltsitud eluasemekulude arveid, valeandmeid

eluruumi arvete osas ja varjanud vähemalt al. 2021 maist lapse pangakonto olemasolu, millelt

tasuti korduvalt eluasemekulude eest. Samuti taotleja, olles teadlik toidupanga võimalustest,

keeldub pakutavast toiduabist, kurtes ise siiski toidupuuduse üle. Eeltoodu viitab taotleja

vähestele teadmistele ja raskustele igapäevase majandamisega toimetulekul, mille

parandamiseks kohustab sotsiaalhoolekande osakond taotlejat osalema toimetulekuõppe

teenusel, mis toimub järgmiselt: 28.02 majandamisalane loeng, 3.03, 10.03, 17.03 ja 24.03

Toidupanga koolitusel. Lisaks eeltoodule tuleb taotlejal läbida kuni 2 individuaalset

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main#kkabOOiP

9(12)

3-25-298

majandamisnõustamist. Juhul, kui taotleja ei täida talle pandud kohustust osaleda

toimetulekuõppe teenusel, on hüvitise andjal SHS § 134 lg 4 p 5 alusel õigus toetust

vähendada või jätta maksmata.“ (dtl 5).

16. Vastavalt SHS § 134 lg 31 punktile 2 tagab kohaliku omavalitsuse üksus

toimetulekutoetuse saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad isiku toimetuleku- ja

majandamisoskusi. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud nimetatud normi kohta järgmist:

„Toimetulekutoetuse saajatele tuleb tagada toetavad tugiteenused (tugiisiku- ja

võlanõustamisteenus, majandus-, toimetuleku- või rahatarkuseõpe jm) vastavalt sellele,

millised on toimetulekutoetuse taotleja vajadused toimetuleku parandamiseks. Ka kehtiva

seaduse kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel hinnata toimetulekutoetuse määramisel,

kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks toimetulekutoetusele ka

muud sotsiaalhoolekandelist abi. Tegemist on olulise sättega, mis lisandus SHS-i 2016. aastal

ning mille kohaselt ei ole toimetulekutoetus eraldiseisev meede, vaid seda tuleb vaadata

koostoimes teiste abimeetmetega. Kindlasti ei vaja kõik toimetulekutoetuse saajad muid

abimeetmeid (eriti need, kes saavad toetust 1-2 kuul ning on ajutiselt hätta sattunud), kuid

paljud neist siiski vajavad ulatuslikumat abi, mis toetaks paremini inimese toimetulekut.

Pikaajalised toimetulekutoetuse saajad on kindlasti sihtgrupp, kelle puhul tuleb selgeks teha

toimetulematuse põhjused ning väljaselgitatud vajadustele tuginedes pakkuda ka muid

vajalikke abimeetmeid. Toimetulekutoetuse maksmine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid

see peaks panustama üldise toimetuleku paranemisse ning see eeldab kohalikult

omavalitsuselt ka vajalike teenuste loomist ja pakkumist. Abivajadusest tingitud teenuseid

saab kasutada ja toimetulekutoetuse maksmist saab siduda SHS § 134 lg 4 p-ga 5. Selle

kaalutluspunkti alla sobiks näiteks toimetulekuõppe organiseerimine, majandusõpe,

tugiisikuteenus vms. Pakutavate teenustega saab välja selgitada tegelikud abivajajad ja

inimesed, kes väidetavalt tööl ei käi, sissetulekut ei oma, aga kuidagi ei saa päevasel ajal

osaled sellistes KOV poolt pakutavates toimetulekut soodustavates programmides.“3

17. Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud

kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus,

vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja

pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine (SHS § 3 lg

2). Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis

peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende

taotlemise tingimusi ja korda (SHS § 14 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada

sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest

kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras (SHS § 14 lg 2). Kohaliku

omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele

vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes

(SHS § 15 lg 1). Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku

abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid

asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku

füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid (SHS § 15 lg 2). Seega on

vastustaja õigesti leidnud, et abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest. Küll

aga ei tähenda eelnev, et isikule tuleb anda abi, mida taotleja soovib, vaid mis on isikule

vajalik ning mõnikord ei pruugi need kokku langeda.

18. Vaidlus puudub, et kaebaja on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja. Samas

toimetulekutoetus on üksnes ajutine meede vaesuse ja puuduse leevendamiseks. Esmane

vastutus sotisaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5). Vaidlust

3 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 510 SE eelnõus seletuskiri, lk 40.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0bb6d4b8-eab6-4d35-af70-0d974ec690b5/

10(12)

3-25-298

ei ole ka selles, et kaebaja majanduslik olukord ei ole paranenud ega nähtu, et see lähiajal ka

paraneks. Nii on kaebaja selgitanud, et ta jätkuvalt otsib aktiivselt tööd, tema cv-d on

aktiivsed, kaebaja e-posti aadressile tuleb pidevalt teateid uute tööpakkumiste kohta, kuid

kaebaja jaoks oleks palju kasulikum registreeruda karjäärinõustamisele, et määratleda tema

terviseseisundile sobivaimad töökohad (dtl-d 118-119). Eelnev peegeldab kaebaja suhtumist,

et ta on nõus osalema üksnes sellistel teenustel, mida ta ise vajalikuks ja sobivaks peab. Nagu

kohus on eelnevalt selgitanud, siis terviklik abivajaduse hindamise tulemusel määratakse

isikule vajalikud teenused, mitte üksnes need, mida taotleja ise soovib.

19. Eelnevast nähtuvalt on ilmne, et kaebaja puhul ei ole toimetulekutoetus olnud ajutine

meede, vaid oma elujärje ja sissetulekute parandamiseks vajab kaebaja täiendavaid

tugiteenuseid. SHS § 14 alusel on Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 kehtestanud määruse nr

24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi kord). Korra § 10 punkti 1 kohaselt

otsustab abi määramise sotsiaalhoolekandelise abi korral rahvastikuregistrisse kantud elukoha

järgne linnaosa valitsus. Linnaosa valitsusel on õigus määrata abi kaalutlusotsusega ka

juhtudel, mida ei ole korras ja muudes õigusaktides ette nähtud (Korra § 10 lg 2). Tallinna

Linnavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 25 on kehtestatud sotsiaalteenuste osutamise

tingimused ja kord (edaspidi Sotsiaalteenuste osutamise kord). Vastavalt sotsiaalteenuste

osutamise korra § 10 lg-le 1 on nõustamisteenuste eesmärk toetada inimese või pere iseseisvat

toimetulekut. Üheks nõustamisteenuseks on majandamisnõustamine – võlgade teket ennetav

tegevus inimese puhul, kellel on ebapiisavad majandamisoskused ja oht jääda võlgadesse,

millega ta ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema (sotsiaalteenuste osutamise korra § 10 lg 3

p 1). Majandamisnõustamise eesmärgiks on aidata kaasa inimese ja tema pere paremale

majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule, õpetades inimest oma rahalisi võimalusi

oskuslikumalt kasutama ja ennetama võlgadesse sattumist4. Seega ei eelda nimetatud teenuse

osutamine juba võlgades olemist.

20. Ühtlasi olukorras, kus isik on pikaajaline toimetulekutoetuse taotleja ja saaja, on ilmselge,

et vajaka on majanduslikest teadmistest, vastasel juhul ei vajaks isik kohaliku omavalitsuse

üksuse majanduslikku abi. Seetõttu on määratud koolitused seotud kaebaja toimetuleku

toetamisega. Ühtlasi ei eelda toimetulekutoetuse sidumine majandamisnõustamise ja

toidupanga koolitusel osalemisega kaebaja heakskiitu ja nõusolekut. Seejuures ei ole kohtu

hinnangul rikutud ärakuulamiskohustust, kuivõrd kaebajaga on võlgade nõustamisest

vesteldud (vt dtl 112). Ehkki majandamisnõustamine ei ole võlanõustamise teenus SHS § 44

tähendus, annab eelnev indikatsiooni, et vastustaja hinnangul esineb vajadus majandamisalase

nõustamise ja rahatarkuse koolituse järele. Arvestades, et kaebaja on kinnitanud, et taotleb

toidupanga abi (dtl 110), sh Rimi toidukaarti (dtl 151), siis ei saa lugeda määratud toidupanga

koolitust ilmselgelt põhjendamatuks.

21. Kohtu hinnangul ei välista majandamisnõustamise koolitustel osalemise kohustuse

panemist kaebaja tervislik seisund. Nimelt on asjas tuvastatud, et kaebajale on määratud ravi

ning kaebaja on ka ravimid välja ostnud (dtl-d 86, 89-93), mis eelduslikult peaks toetama

kaebajal ühiskonnaelus osalemist. Ainuüksi diagnoos ei tähenda, et kaebajal on ilmselgelt

võimatu koolitustest osa võtta. Samas on vaidlusaluses otsuses toodud viide SHS § 134 lg 4

punktile 5. Nimetatud norm sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta

toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui

toetuse taotleja või toetust taotletava perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei

tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast

iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest. See tähendab, et kui isikul esineb

mõjuv põhjus, miks koolitusel osaleda ei saa, siis ei saa kohalik omavalitsus SHS § 134 lg 4 p

5 alusel jätta toetust määramata või vähendada. Küll aga rõhutab kohus, et kaebaja kohustus

4 https://www.tallinn.ee/et/teenused/majandamisnoustamine

11(12)

3-25-298

on tõendada, et mõjuv põhjus esines. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on diagnoositud

ärevushäire, ei tähenda automaatselt, et kaebajal puudub võimalus koolitusel osaleda.

22. Kohtu hinnangul ei ole kõrvaltingimused, mis kohustavad kaebajat osalema

majandamisnõustamise koolitustel ja toidupanga koolitustel ilmselgelt põhjendamatud

koolitused, vaid kaebajale pikaajaliselt toimetulekutoetuse maksmine viitab ilmselgelt, et

kaebaja vajab toetavaid teenuseid oma majandusliku järje parandamiseks ning oskusi

iseseisvaks toimetulekuks. Ühtlasi on seadusandja loonud võimaluse siduda toimetulekutoetus

toetavate tugiteenustega (SHS § 134 lg 4 p 5), et tagada isikule vajalik abi. Seda on vastustaja

käesoleval juhul ka teinud.

23. Asjassepuutumatud on kaebaja väited osas, miks kaebajal ei olnud võimalik

sotsiaaltöötaja vastuvõtule ilmuda, kas elektrooniliselt esitatud toetuse taotlus tuleb vastu

võtta, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust

kaebaja väide, et sotsiaaltöötaja nõudis 25.11.2024 arstitõendit, millest nähtuks, et kaebajale

on vastunäidustatud osakonda vastuvõtule tulemine tervisliku seisundi tõttu. Käesoleval juhul

on vaidluse all üksnes 04.02.2025 otsuse kõrvaltingimused. Samuti ei oma asja lahendamisel

tähtsust kaebaja väide, et terviseandmed on delikaatsed andmed, mida saab küsida vaid

seadusega ette nähtud juhtudel. Jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlust ei puuduta

25.11.2024 väidetavalt nõutud tõend. Kaebaja on taotlenud vastustajalt 03.12.2024

abivajaduse hindamise kokkuvõtte välja nõudmist. Vastustaja on oma 14.03.2025 vastuses

kinnitanud, et käesolevaks ajaks on kaebajale nimetatud kokkuvõte esitatud (dtl 129).

24. Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Kohus tühistab Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 04.02.2025 menetlusotsuse nr 2527/6256780 osas, millega otsustati tasuda

toimetulekutoetusest üür otse üürileandjale kaebaja asemel. Muus osas jääb kaebus

rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Menetlusosalised menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

26. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)