2-23-112524/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-112524

Tsiviilasi

L. S. hagi J. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 015 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L. S. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja: J. M. (isikukood XXX, e-post XXX)

Menetlusliik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 015 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 75 eurot.

5. Mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv 285 eurot. Kostjal tuleb tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti

Vabariigile tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul

vastavalt otsusele lisatud makseinfos toodule.

6. Kostja poolt Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (285 eurot)

tuleb kostjal tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas kohtule hagi järgnevate nõuetega:

välja mõista kostjalt hageja kasuks 2015 eurot, millest 1400 eurot põhivõla katteks, 315

eurot viivise katteks ja 300 eurot on raha kasutamise tasu.

2. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 19.08.2021 võlatunnistuse, mille alusel andis hageja kostjale

laenu 1600 eurot. Kostja kohustus tagastama nimetatud laenu hiljemalt 20.08.2021.

3. Kostja täitis 20.08.2021 võlatunnistusega võetud kohustuse vaid osaliselt, makstes hagejale

kokku 200 eurot.

4.

26.08.2021 toimunud kirjavahetuses leppisid pooled kokku, et kostja maksab 17.09.2021

hagejale ülejäänud laenusumma 1400 eurot, millele lisandub 300 eurot tasu raha kasutamise

eest, st kokku 1700 eurot.

5. Kostja vastuväide kohaselt tunnistas kostja 1600 eurot kättesaamist, kuid väidab, et ta tasus

oma võlad sularahas ja tal on kirjalikud tõendid.

Kostja vastuväited hagile

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et sõlmis hagejaga laenulepingu, kuid vaidleb vastu

summadele. Tegelikult leppisid pooled kokku 1100 euro laenamises, sest hagejal ei olnud

1600 eurot. Pooled leppisid kokku lõpliku summa, millele ei lisandu intressi. Raha

kasutamise eest lepiti kokku konkreetne summa 300 eurot. Seega kokku oli võlgnevuse

summaks 1400 eurot, millele ei lisandu intressi (kuna 300 eurot raha kasutamise tasu ongi

n.ö intress).

8. Tõele ei vasta ka hageja väited tagasimaksete suuruse osas. Hageja enda kirjades summad

pidevalt muutuvad kord suuremaks kord väiksemaks. Hageja ise on kirjavahetuses

kinnitanud 620 euro saamist. Hageja kinnitas kirjalikult 13.03.2023 veel 100 euro saamist.

Viimase jäägi tagastus summas 280 eurot ei olnud võimalik hageja enda pärast, kuna ta istus

vangis Küprosel.

Kohtu põhjendused

9. Kohus on menetlenud hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

10. Kohus on koostanud pooltele selgituskirja ning pooltele õigussuhte õiguslikku

kvalifikatsiooni ja tõendamiseset selgitanud (dtl 243-245).

11. Kostja esitas hagile vastuse 16.02.2024. Koos enda vastusega esitas ta kohtule ka rakenduse

WhatsApp väljatrükid. Väljatrükid on venekeelsed. TsMS § 33 lg 1 kohaselt, kui

menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne,

nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise

kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks

esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või

mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi

vastuvõtmisele vastu. Kohus määras 11.02.2025 määruses kostjale tähtaja esitada

võõrkeelsete tõendite tõlked eesti keelde hiljemalt 10.03.2025. Kostja tõlkeid ei esitanud,

mistõttu kohus jätab kostja venekeelsed tõendid TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta.

Kuivõrd tõlkeid tähtajaliselt ei esitatud, lahendab kohus asja nii nagu neid tõendeid ei oleks

kohtumenetluses esitatud.

12. Hagi kohaselt esitas kostja 19.08.2021 WhatsApp messengeris toimunud kirjavahetuses

taotluse laenu saamiseks. Pooled allkirjastasid 19.08.2021 kokkuleppe/võlatunnistuse, mille

alusel andis hageja kostjale laenu 1600 eurot ning kostja kohustus tagastama nimetatud

laenu hiljemalt 20.08.2021. Hageja väited on tõendatud poolte vahelise kokkuleppega (dtl

203, 204). Kostja on esitanud väite, et tegelikult oli laenu suuruseks poolte vahel kokku

lepitud 1100 eurot, sest hagejal ei olnud 1600 eurot. Kostja väited on tõendamata.

13. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduses (VÕS) § 401 lg-s 1

reguleeritud krediidilepingu tunnustele - krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Samuti vastab see VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingu mõistele,

mille kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

14. Hagi kohaselt täitis kostja 20.08.2021 võlatunnistusega võetud kohustuse vaid osaliselt,

makstes hagejale kokku 200 eurot. 26.08.2021 toimunud sõnumivahetuses leppisid pooled

kokku, et kostja tagastab laenu (mille jäägiks sel hetkel oli 1400 eurot) 17.09.2021, millele

lisandub 300 eurot raha kasutamise tasu (dtl 207-214). 300 euro lisandumist laenusummale

laenu kasutamise tasuna on kinnitanud oma vastuses kohtule ka kostja, st ta on selle asjaolu

omaks võtnud (dtl 227).

15. Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele

VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on

kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole

kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud laenu andmist

summas 1600 eurot ning kinnitanud, et sellest 200 eurot on tagasi makstud. Seega on

põhinõude jäägiks 1600 – 200 = 1400 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 17.09.2021 (vt dtl

207-214). Pooled ei vaidle selle üle, et nad on täiendavalt kokku leppinud tasus raha

kasutamise ja hilisema tagastamise eest – 300 eurot. Kindlas summas intressi nõudmiseks

annab aluse VÕS § 94 lg 3.

16. Hageja nõuab täiendavalt viivist. Viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS § 113 lg -st 1.

Kuivõrd nõue muutus sissenõutavaks 17.09.2021, on hageja viivist õigesti arvestanud

seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) alates 18.09.2021.

Viivise summaks täpsustatud hagi esitamise seisuga (29.01.2024) oli 315,67 eurot, millest

hageja nõuab 315 urot. Kohus rahuldab nõude. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal puudub

õigus nõuda võlgnevuselt täiendavat intressi raha kasutamise eest (peale 300 euro, milles

pooled kokku leppisid). See aga ei välista viivise nõudmist põhinõudelt aja eest peale

põhinõude sissenõutavaks muutumist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

18. Hageja sai 09.02.2024 määrusega menetlusabi ja kohus vabastas hageja (hüvitamise

kohustusega) riigilõivu 285 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus kostjalt

riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 285 eurot. TsMS

§ 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend

kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

19. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

20. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus ülejäänud

menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide

põhjal. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot.

Kohus leiab, et riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud

ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab selle kostjalt välja.

21. Täiendavalt on kostja kandnud tõlkekulusid 10 euro ulatuses (dtl 216). Kohus mõistab need

kostjalt välja.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Edasikaebamine

23. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

24. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

25. Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et

ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui

apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks

mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

26. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik