2-23-146564/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

03.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-146564

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.S-i vastu põhivõla,

intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3406,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja L.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.02.2025

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. L.S-il ei

ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-23-146564

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse L.S-ilt (kostja) 3052,48 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

29.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 25.01.2024 hagiavalduse ja täpsustas seda 02.04.2024 ning palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõla 2297,80 eurot; intressi 164,19 eurot; haldustasu 12 eurot;

sissenõudmiskulud 130 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 267 eurot; viivise alates

26.01.2024 kuni lepingu nr L332857 järgse põhinõude (1183,97 eurot) tasumiseni 24,9%

aastas; viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr L400140 järgse põhinõude (1003,56 eurot)

täitmiseni määraga 22,9% aastas; ning viivise 26.01.2024 kuni lepingu nr L89006304954

järgse põhinõude (110,27 eurot) täitmiseni määraga 9,9% aastas. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 30.05.2021 laenulepingu nr

L332857 ning 17.03.2022 laenulepingu nr L400140. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid

26.08.2021 järelmaksulepingu nr L89006304954. Kostja jättis täitmata lepingutest tulenevad

kohustused. Kuna kostja jättis laenu- ja järelmaksulepingutest tulenevad kohustused täitmata,

ütlesid

COOP Finants AS ja AS Inbank Finance vastavalt laenulepingud ja

järelmaksulepingu üles.

COOP Finants AS ja AS Inbank Finance loovutasid nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 19.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.

4.2. Maakohus tuvastas, et COOP Finants AS sõlmis kostjaga 30.05.2021 laenulepingu nr

L332857 ja 17.03.2022 laenulepingu nr L400140. AS Inbank Finance sõlmis kostjaga

26.08.2021 järelmaksulepingu nr L89006304954. Lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu

tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22.

peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue

ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2

2-23-146564

ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning

VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul tuleb oma algatusel

kontrollida lepingute kehtivust.

4.3. Maakohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole ühegi hagi aluseks oleva

lepingu puhul nõutaval viisil järgitud. Tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta

esitatud teabe kontrolliks ei saa lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite

kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta. Hagi pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingute

sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Samuti ei nõudnud

krediidiandjad kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandjad jätsid hagi aluseks oleva iga

lepingu puhul sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Piisav ei ole laenutaotleja

laenutaotlusel esitatud andmete kontrollimine. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele

tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv.

4.4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, et kostja oleks

tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

4.5. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud

intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise

ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

4.6. Kohus andis hagejale 19.02.2024 kohtumäärusega võimaluse täpsustada haginõuet ja

esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS

§ 4034 lg-ga 7. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kuna

hageja ei esitanud kohtule ümberarvestust VÕS § 4034 lg 7 alusel, ei ole kohtul võimalik

tuvastada, milline on sissenõutavaks muutunud põhivõlg (väljastatud krediit, millest on

lahutatud tarbija poolt tasutu; kas leping on kehtivalt üles öeldud) ning kas ja mis summas on

võimalik hagejal nõuda viivist ja hüvitist sissenõudmiskulude eest (kas leping on kehtivalt

üles öeldud). Seega ei ole võimalik kohtul leida, et hagi kuuluks rahuldamisele ka osaliselt.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust. Hageja leiab, et

pärast hagi menetlusse võtmist ja tõendite hindamist oleks kohus pidanud hagejale andma

võimaluse täiendavalt selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtet või esitada VÕS § 4034

lg 7 järgne ümberarvestus. Kohus ei saanud hagejalt nõuda ümberarvestust enne hagi

menetlusse võtmist. Hagejal tuleb esitada ümberarvestus üksnes juhul, kui kohus tuvastab

2-23-146564

menetluse käigus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Pärast hagi menetlusse

võtmist ei ole maakohus märkinud, et hagi ja hageja täiendav selgitus ei olnud piisav. Pärast

hagi menetlusse võtmist oleks maakohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja

ümberarvestuse esitamiseks.

5.2. Krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja

hindas kostja laenutaotlust ja kostja esitatud andmeid, sh laenu võtmise eesmärki. Igal juhul

oleks hagi tulnud rahuldada põhivõla osas.

5.3. Hageja esitab apellatsioonkaebuses ümberarvestused, mille esitamiseks maakohus ei

andnud hageja väitel talle võimalust. Alternatiivselt esitab hageja kostja vastu lepingu täitmise

nõude.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja

palus mõista kostjalt välja põhivõla 2297,80 eurot; intressi 164,19 eurot; haldustasu 12 eurot;

sissenõudmiskulud 130 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 267 eurot; viivise alates

26.01.2024 kuni lepingu nr L332857 järgse põhinõude (1183,97 eurot) tasumiseni 24,9%

aastas; viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr L400140 järgse põhinõude (1003,56 eurot)

täitmiseni määraga 22,9% aastas; ning viivise 26.01.2024 kuni lepingu nr L89006304954

järgse põhinõude (110,27 eurot) täitmiseni määraga 9,9% aastas. Hageja nõuded ei ületanud

eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1

mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele

või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).

10. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel pikemalt

põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

2-23-146564

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub

ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-

13363, p 15).

11. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus

andis hagejale ümberarvestuse esitamiseks tähtaja 19.02.2024 määrusega (dtl 160–164), ja see

oli piisav. Kohtul ei tule hagejale määrata ümberarvestuse esitamiseks tähtaegu korduvalt.

Sellel, kas tähtaeg määrati enne või pärast hagi menetlusse võtmist, ei ole olulist tähtsust.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja ei esitanud maakohtu menetluses

ümberarvestust, vaatamata sellele, et maakohus selgitas hagejale põhjalikult, millised asjaolud

tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, või esitada nõude ümberarvestus vastavalt VÕS § 4034

lg-le 7.

12. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

14. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

16. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)