1-25-1391/7 · 1-25-1391/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 03.04.2025 Kriminaalasja number 1-25-1391 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsus kriminaalasjas Kalle Luige süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Kalle Luik (isikukood 37603265219), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Kalle Luige apellatsioon Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anu Toluk, süüdistatav Kalle Luik ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sõlmisid käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Kalle Luige süüditunnistamist karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 30 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.01.2025. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 4 kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluva 5-kuulise vangistuse alguseks lugeda 13.03.2025. Kohaldada tõkendina vahistamist ning vahistada Kalle Luik alates 13.03.2025. 2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõista Kalle Luigelt menetluskuluna välja kaitsjatasu 131,76 eurot ning pool sundrahast summas 664,50 eurot, s.o kokku 796,26 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu 14.03.2025. a kohtuotsusega tunnistati Kalle Luik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

ning talle mõisteti kokkuleppele vastav karistus. Kohus mõistis süüdistatavalt välja pool sundrahast ning määratud kaitsja tasu. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav. Apellatsiooni kohaselt ei ole Kalle Luik kohtuotsusega rahul ning ta soovib, et kohus mõistaks talle karistuseks üldkasuliku töö tegemise. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 6. Kuna kohus on Kalle Luige kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise korrast lähtudes. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 7. KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt kuuluvad karistuse liik ja määr kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad mõistetud karistusele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele või asjaolule, et kuriteo eest on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3). 8. Ehkki Kalle Luik leiab, et talle tuleks karistuseks mõista üldkasulik töö, ei viita ta apellatsioonis sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei leia ka ringkonnakohus. Kalle Luigele ei ole mõistetud sellist karistust, mida seadus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemisel ette ei näe. Seega võiks Kalle Luigel olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus Kalle Luik poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohus ei tuvasta. Kalle Luik on kokkulepet allkirjastades nõustunud temale mõistetava karistuse liigi ja määraga. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu Kalle Luigele arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe. Kalle Luik jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 9. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna Kalle Luigel ei ole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 2