3-25-850/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaivo Kärt esitas 2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Inimõiguste Kohtule (EIK) nõuetekohane kaebus. Kaebaja leiab, et riigisisesed kohtud on
Legislator headnote
AI generatedArt. 35 kohaselt, Art. 35 lg, Art. 34 alusel esitatud; 3-25-850/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Maivo Kärt esitas 2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Inimõiguste Kohtule (EIK) nõuetekohane kaebus. Kaebaja leiab, et riigisisesed kohtud on
Keywords
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-850
Määruse kuupäev
3. aprill 2025
Kohtunik
Kadri Palm
Kohtuasi
Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks
Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses
haldusasjaga nr 3-24-2868
RESOLUTSIOON
Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus edastatakse taotlejale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Maivo Kärt esitas 2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Taotleja soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et koostada Euroopa
Inimõiguste Kohtule (EIK) nõuetekohane kaebus. Kaebaja leiab, et riigisisesed kohtud on
tahtlikult kuritarvitanud enda seadusega antud võimu ja positsiooni, rikkudes sellise
õigusvastase tegevusega kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Samuti ei ole kohus allkirjastanud
oma 1. aprilli 2025. a määrust.
2. Kohus mõistab, et M. Kärt on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i
haldusasjast nr 3-24-2868 võrsunud vaidluse lahendamiseks.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa
alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi
õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-
ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)
või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on
toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta
leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1
kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite
ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu
jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus
vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas
konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse
kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui
konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse
sisulist läbivaatamist.
5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-2868 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid.
Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.
Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole
põhjendatud.
6. Kohtule arusaadavalt ei nõustu taotleja sellega, et haldusasjas nr 3-24-2868 tagastati tema
kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (öörahu rikkumine 29. juuni
2024 öösel vastu 30. juunit 2024) halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 21 alusel.
7. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-24-2868 menetlemisel pannud taotleja
suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide
võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses.
Olukorras, kus kohus tagastas kaebuse, ei ole sellega taotlejalt ära võetud õigust kohtusse
pöördumiseks. Seega ei saanud kaebuse tagastamine praegusel juhul taotleja suhtes tingida
EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist ning M.
Kärdi kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. Ka on
taotleja poolt viidatud 1. aprilli 2025. a määrus nõuetekohaselt allkirjastatud.
8. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on
siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda
siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole
täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu
Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12).
9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel
rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)