2-24-17613/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17613

Tsiviilasi

Omnibalt OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja

kuulutamata, ajutise pankrotihalduri tasu kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (avaldaja): Omnibalt OÜ (registrikood 12887043),

seaduslik esindaja M.-A.K. (isikukood XXX)

Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Anne Tammer,

isikukood 46712284215, Advokaadibüroo Tammer & Tammer

OÜ, registrikood 10853152, KMKR EE100760774)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Omnibalt OÜ (rk 12887043) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Omnibalt OÜ kahe kuu jooksul käesoleva

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus Omnibalt OÜ

registrist kustutamiseks.

3. Enne Omnibalt OÜ registrist kustutamist on ajutine haldur (likvideerija ülesannetes)

kohustatud realiseerima võlgniku vara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on

võlgniku varaks kolm sõidukit (täpsemalt kohtumääruses).

4. Kohustada ajutist haldurit esitama kohtule aruanne Omnibalt OÜ vara realiseerimise

kohta, andmed sõidukite liiklusregistrist kustutamise kohta ja saadud tulu arvelt tehtud

(ajutise halduri tasu) väljamakse kohta.

5. Vabastada Anne Tammer Omnibalt OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast

võlgniku kustutamist äriregistrist.

6. Määrata Omnibalt OÜ dokumentide hoidjaks M.-A.K. (isikukood XXX).

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Anne Tammeri tasu suuruseks 2340 eurot, millele

lisandub käibemaks 514,80 eurot, kokku 2854,80 eurot.

8. Mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 2854,80 eurot (sh käibemaks) välja

Omnibalt OÜ-lt (rk 12887043). Tasu maksta Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ

(rk 10853152) arvelduskontole nr EE772200221074511252 Swedbank AS-s.

9. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

10. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

11. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade raugemise tõttu pankrotiavalduse

menetluse lõpetamise kohta (PankrS § 29 lg 4).

12. Lugeda käesolev määrus kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).

13. Edastada määrus Omnibalt OÜ ajutisele pankrotihaldurile, M.-A.K. Kxxxxxxxxx ja

Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2).

Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib menetluse lõpetamise kohta tehtud

määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 7).

Ajutise pankrotihalduri tasu osas võivad käesolevale määrusele esitada määruskaebuse võlgnik ja

ajutine pankrotihaldur 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Omnibalt OÜ esitas 20.11.2024 kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus võttis 25.11.2024 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas Omnibalt OÜ ajutiseks

pankrotihalduriks vandeadvokaadi Anne Tammer. Sama kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul

oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja arestis kogu võlgniku vara, sh

pangakontod, väärtpaberikontod ja nõuded kolmandate isikute vastu.

2. Ajutine pankrotihaldur esitas 15.01.2025 kohtule kirjaliku aruande võlgniku varade ja

kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et 2023.a. müüs võlgnik 2 sõidukit 14 322,50 euro eest, neist

üks on müüdud seotud isikule Bestnord Partners Oy-le. 2024.a. septembris müüs võlgnik kaubiku

Renault Traffic (2017) seotud isikule Serevil OÜ-le (16018746), mille ainuosanik ja juhatuse liige

on Riho M.-A.K.. Serevil OÜ tasus ostuhinna 19.09.2024 Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole.

Müük toimus Maksu- ja Tolliameti nõusolekul, sest sõidukil oli käsutamise keeld Eesti Vabariigi

kasuks. Kogu ülejäänud põhivara müüs võlgnik 2024.a juulis ja augustis 19 000 euro eest

(käibemaksuta) Soomes registreeritud äriühingule Bestnord Partners Oy-le, mille omanik ja juhataja

on M.-A.K., kes on võlgniku juhatuse liikme isa (seotud isik). Võlgniku väitel tasaarvestati

põhivara müügihind võlgniku varasema võlgnevusega Bestnord Partners Oy ees.

Transpordiameti liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud kolm sõidukit:

-

Sõiduauto Volkswagen Caddy LIFE (universaal), reg.märk xxxxxx, esmareg. 2006.a.

Viimasel korralisel tehnoülevaatusel 15.02.2024 oli sõiduki läbisõit 279580 km.

Tehnoülevaatus on kehtiv kuni 02.2025. Liikluskindlustuse leping puudub. Ajutise halduri

hinnangul ei ole sõidukil turuväärtust.

-

Haagis TIKI CP400-DLH (madel), reg.märkxxxxxxx, esmareg. 2022.a. Tehnoülevaatus on

kehtiv kuni 03.2026. Liikluskindlustuse leping kehtib. Ajutise halduri hinnangul on haagise

turuväärtus 500 eurot.

-

Sõiduauto CITROEN BERLINGO (mahtuniversaal), reg.märkxxxxxxx, esmareg. 2009.a.

Viimasel korralisel tehnoülevaatusel 07.11.2023 oli sõiduki läbisõit 289823 km. Puudub

kehtiv tehnoülevaatus. Ajutise halduri hinnangul ei ole sõidukil turuväärtust.

Võlgnikul on kohustusi kokku summas 438 7452,56 eurot:

-

Laenukohustused 131 725,05 eurot;

-

Võlad tarnijatele 96 605,97 eurot;

-

Maksuvõlad 99 006,72 eurot;

-

Võlgnevus aruandvale isikule 51 407,82 eurot;

-

Garantiikohustus 60 000 eurot.

Võlgniku raamatupidamise andmetel oli majandustegevus 2022. ja 2024. aastal kahjumlik (kahjum

vastavalt 101 806 eurot ja 311 632 eurot). Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse

tekkimise aeg 2022.a. Võlgniku omakapital on olnud alates 2022.a. negatiivne. Võlgniku osanikud

ei ole vastu võtnud äriseadustiku (ÄS) §-s 176 sätestatud otsust olukorras, kui võlgnikul oli

netovara vähem kui pool osakapitalist. Ajutise halduri hinnangul on osanikud jätnud ÄS § 180

lõikes 51 sätestatud tähtaja jooksul esitamata võlgniku pankrotiavalduse.

Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul puuduvad likviidsed varad. Võlgniku ainsaks

väärtust omavaks varaks on haagis väärtusega 500 eurot. Võlgniku kohustused on kokku üle 438

tuhande euro. Seega võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik ei ole võimeline täitma oma

sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnik on oma aktiivse majandustegevuse lõpetanud ja

esitanud kohtule pankrotiavalduse. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning

võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine, tulenevalt võlgniku

majanduslikust olukorrast. Võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuleb hinnata edasises menetluses.

3. Ajutine pankrotihaldur tegi kohtule ettepaneku määrata võlgniku pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks deposiit, kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks. Kohus avaldas 15.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidi maksmise teate (PankrS § 30 lg 2). Ükski isik kohtu määratud tähtpäevaks

deposiiti ei tasunud.

4. PankrS § 19211 lg 1 alusel tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus andis kohtule

18.02.2025 teada, et maksejõuetuse teenistus on tuvastanud järgmised rasked juhtimisvead:

1) Võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2022. aastal. Vaatamata eeltoodule ei viinud võlgniku

omanik(ud) ega juhtkond omakapitali suurust äriseadustiku § 176 nõuetele vastavaks ega esitanud

ka õigeaegset pankrotiavaldust kohtule. Pankrotiavalduse esitas võlgnik kohtule alles 2 aastat

hiljem st 20. novembril 2024.a. Negatiivse omakapitaliga majandustegevuse jätkamisega seadis

võlgnik võlausaldajate huvid suuremasse ohtu ning sellise majandustegevuse tulemusena

omakapitali puudulikkus süvenes ajas veelgi.

2) Võlgniku juhtkond on jätnud 2023. a majandusaasta aruande äriregistrile esitamata.

3) Võlgniku juhatuse liige on äriühingu majandustegevuse lõpetamisel, s.o 2024. a. juulis müünud

kogu oma alles jäänud vallasvara võlgniku lähikondsega seotud äriühingule 19 000 (üheksateist

tuhande) euro eest tasaarvestades osaliselt võlgniku kohustuse. Sellega eelistas võlgnik ühte

võlausaldajat teisele ning põhjustas võlgniku täieliku varatuse ning olukorra, kus tal ei jäänud alles

vahendeid isegi käesoleva pankrotiasja menetluskulude katteks. Maksejõuetuse teenistus leiab, et

nimetatud tehing on võimalik pankrotiseaduse alusel tagasi võita.

Hoolimata eelpoolnimetatud rasketele juhtimisvigadele ei esita maksejõuetuse teenistus

käesolevaga kohtule ettepanekut algatada OÜ Omnibalt pankrotimenetlus avaliku uurimisena ja

seda antud juhul eelkõige otstarbekusest lähtuvalt. Võlgnikuga seotud asjaolude muutumisel ja uute

tõendite ilmnemisel võime kaaluda oma arvamuse muutmist täiendava pöördumise korral.

Maksejõuetuse teenistus palub kohtul kaaluda antud asjas menetluskulude (ajutise halduri tasu)

väljamõistmist võlgniku lähikondse(te)lt.

KOHTU SEISUKOHT

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. PankrS

§ 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus

rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks

pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud ning maksejõuetuse teenistus

on kohtule teada andnud, et ei pea otstarbekaks algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku

uurimisena.

7. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku varaks on kolm sõidukit, neist kahel

sõidukil puudub halduri hinnangul turuväärtus kuna sõidukite väärtus on võrdne või väiksem

registreerimismaksuga, mille ostja peab tasuma, ning haagise eeldatav turuhind on 500 eurot.

Kohtule ei ole esitatud täiendavaid tõendeid, mis annaks alust järeldada, et võlgniku vara arvelt

saaks tasuda pankrotimenetluse kulud, sh ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri tasu ja kulud.

Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel.

8. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi

registrist kustutamiseks ei ole. TsÜS § 45 lg 11 kohaselt ei kustutata eraõiguslikku juriidilist isikut

registrist, kui see osaleb menetlusosalisena mõnes käimasolevas kohtumenetluses,

kriminaalmenetluses kahtlustatavana, süüdistatavana, kolmanda isikuna või tsiviilkostjana, samuti

väärteomenetluses menetlusaluse isikuna või täitemenetluses või vahekohtumenetluses ja registrist

kustutamine takistaks seda menetlust. Kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse

menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on

menetlusosaline käimasolevas kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad

peavad isiku registrist kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole.

Kohus kontrollis, et kohtute infosüsteemi andmetel ei ole seisuga 31.03.2024 võlgniku suhtes

pooleli kohtumenetlusi, v.a. käesolev menetlus.

9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõigusliku juriidilise

isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub

võlgnikule 3 sõidukit. Enne äriühingu registrist kustutamist on ajutine haldur kohustatud sõidukid

realiseerima. PankrS § 29 lg 8 kolmanda lause kohaselt kaetakse sõidukite realiseerimisest saadud

tulu arvelt kõigepealt ajutise halduri tasu. Kohus selgitab, et likvideerimise alustamisega lõpevad

juhatuse või seda asendava organi volitused (TsÜS § 41 lg 2) ning likvideerimise viib läbi ajutine

haldur (PankrS § 29 lg 2). Juhul kui ajutisel halduril ei õnnestu kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates võlgniku vara realiseerida, on halduril võimalik esitada

kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks kuni kuue kuu möödumiseni menetluse lõpetamisest.

10. Lähtudes PankrS § 22 lg-st 5 ja § 69 lg-st 1 tuleb ajutisel halduril enne äriregistrile võlgniku

kustutamise taotluse esitamist esitada kohtule andmed Omnibalt OÜ sõidukite müügist saadud tulu,

selle kasutamise ja sõidukite registrist kustutamise kohta.

11. Kohus määrab Omnibalt OÜ dokumentide hoidjaks M.-A.K. Kxxxxxxx (isikukood XXX).

Ajutise pankrotihalduri tasu

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 18

tunni eest kokku 2340 eurot (arvestusega 130 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 514,80 eurot,

kokku 2854,80 eurot ja määrata, et ajutise halduri tasu hüvitatakse Advokaadibüroo Tammer &

Tammer OÜ-le. Ajutine haldur palub hüvitada tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 194,92

eurot, kokku 1080,92 eurot riigi vahenditest. Alaternatiivselt palub ajutine haldur kaaluda ajutise

halduri tasu väljamõistmist juhatuse liikmelt.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu,

keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kui büroo on käibemaksukohustuslane, siis

lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3 ls 2, § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse

nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-st

1 tulenevalt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33

eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on vastavuses tehtud töö mahuga ja kooskõlas

PankrS § 29 lõikes 5 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu määraga. Kohus määrab ajutise halduri

tasu suuruseks 2854,80 eurot (sh käibemaks 514,80 eurot). Lähtudes PankrS § 23 lõikest 4 mõistab

kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult. Asja materjalidest nähtuvalt võib eeldada, et

ajutise halduri tasu on vähemalt osaliselt võimalik rahuldada võlgniku vara arvelt.

Kohus otsustab ajutise halduri hüvitamise ulatuse riigi vahenditest pärast seda, kui on selgunud, kui

suures ulatuses õnnestus rahuldada halduri nõue võlgniku likvideerimisel saadud vahendite arvelt.

Kohus teeb tasu hüvitamise kohta eraldi määruse.

Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda (PankrS § 150 lg 4). Edasikaebamise kord on

toodud kohtumääruse resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik